Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Lisa 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse teistkordselt piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud

siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi TAT).

Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, lisatakse täiendav projekt ning täpsustatakse selguse

huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade

seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT

käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse

viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal

uued, mistõttu peaks muutma regulaarselt ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada

halduskoormust.

2) TATi punktis 2.3.3 nimetatud tegevus „ETIAS riiklik üksus“ lahutatakse kaheks eraldi

tegevuseks: enne ETIAS live’i ja pärast ETIAS live’i. Eraldi projektid on vajalikud, kuna

korraldusasutus peab Euroopa Komisjonile raporteerima enne ja pärast ETIASe

rakendumist tehtud kulud eraldi koodiga. EK hüvitab riigile pärast rakendumist tehtud

kulud selleks väljatöötatud skeemi alusel täiendavast eraldisest. ETIASe rakendumine on

sõltuvuses Euroopa Liidu keskse infosüsteemi valmimisest ning kõikide liikmeriikide

valmisolekust. Algselt oli planeeritud, et ETIAS rakendub juba programmperioodi alguses,

kuid keskse infosüsteemi ajakava on oluliselt nihkunud, mistõttu tekkis tehniline vajadus

uue projekti – „ETIAS riiklik üksus (enne live’i)“. Uus projekt on kirjeldatud käskkirja

punktis 2.3.7. 2025. a oktoobri seisuga peaks ETIAS rakenduma 2026. a IV kvartalis

(eelduslikult oktoobris). Projektide abikõlblikkuse periood kattub osaliselt, et tagada

paindlikkus juhuks, kui ajakava peaks veel nihkuma.

3) TATi 4. punktis suurendame TATi eelarvet 180 000 euro võrra, mis siseministeeriumi

juhtkonna otsusel lisandub projektile „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni

infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine“, et adresseerida Schengeni

hindamise soovitusi nr 18, 19, 21, 22, 27, 28 ja 30. Lisaks viiakse tabelis 4.3 toodud

indikaatorid kooskõlla rakenduskava muudatusega.

4) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel

SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik

väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

5) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud

küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud

võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille

abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

6) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäevalt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused

kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni

31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

7) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks

ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

8) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa

Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on

vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt

kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus,

anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib

tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning

muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu.

Piirihalduse IKT-arendusi on teoreetiliselt võimalik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades

riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult

palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI-le oleksid konkreetsed IKT-süsteemid

abikõlblikud 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“2.

Korraldusasutus kontrollis toetust saanud projektide nimekirja ning veendus, et TATis

nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha eraldatud ei ole. Schengeni infosüsteemiga seotud

arendusi rahastatakse osaliselt ka Sisejulgeolekufondist (edaspidi ISF). Nii ISFi kui BMVI

korraldusasutus on SiM ning koordinaatorid teevad tihedat koostööd lisavajaduskaartide arutelu

ja projektide elluviimise ajal.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. - ELT L 231,

30.6.2021, lk 159–706. 2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui

elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest

hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

ETIASe projekti kaheks jagamise ja TATi eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu.

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu

teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste

täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

KÄSKKIRI

24.11.2025 nr 1-3/80

Siseministri 21. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-

süsteemide loomise ja kasutamise kaudu

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse

andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 21. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide

loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1

ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast

nr 1.13-2.13/946-1

Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja

rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava

meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste

saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel

sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on seotud PPA strateegia

„PPA 2030“2 eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi

valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „PPA 2030“

2 (4)

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.3. ETIAS riiklik üksus (pärast ETIAS live’i) (sekkumise kood: 022 Suuremahulised

IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2))

2.3.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS

riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS

riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide

infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames

kaetakse ETIAS riikliku üksuse tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu.

2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.10.2026–31.01.2029

2.3.3.3. Projekti elluviija: PPA

2.3.3.4. Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“.

4. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.7. ETIAS riiklik üksus (enne ETIAS live’i) (sekkumise kood: 021 Suuremahulised

IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS muu)

2.3.7.1. Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse töö käivitamine, sh

äritestimise ja arendusvajaduse kaardistus. ETIAS riikliku üksuse

ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja

jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele

vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS

riikliku üksuse loomisega seotud töökohtade loomise kulu, personalikulu

ning lähetus- ja koolituskulu.

2.3.7.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–31.12.2026

2.3.7.3. Projekti elluviija: PPA

2.3.7.4. Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“

5. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.1. TAT eelarve on 10 042 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja

riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve

sisaldab käibemaksu.“.

6. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC),

Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine“, „InterOperability

ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis“ ja „ETIAS riiklik üksus“ ning kehtestan need

järgmiselt:

3 (4)

7. Muudan punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt:

„Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid

ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

8. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude

abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega

puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest

elluviijat.“.

Projekt Projekti

eelarve

kokku (koos

käibemaksug

a), sh

kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Kohustusliku näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtüh

ik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

SIRENE töövoo

süsteemi

(iSpoC),

Schengeni

infosüsteemi

(ESIS,

ESIS_ADMIN)

ja Interlyysi

arendamine

1 995 457, sh

kaudsed kulud

0,7%

BMVI O.1.11 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatud

suuremahuliste IT-süsteemide

arv

arv 1 1

BMVI O.1.10 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatud

IT-funktsioonide arv

arv 0 6

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud Schengeni

hindamiste ja haavatavuse

hindamiste tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on arvesse

võetud.

arv 0 7

InterOperability

ehk

koostalitlusvõim

e arendamine

Eestis

4 020 000,00,

sh kaudsed

kulud 1,3%

BMVI O.1.11 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatud

suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

BMVI O.1.11.1 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatud

suuremahuliste IT-süsteemide

arv, millest omakorda välja

töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

arv 1 1

ETIAS riiklik

üksus (enne

ETIAS live’i)

549 180,87 ,

sh kaudsed

kulud 3,9%

BMVI O.1.11. Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatud

suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

ETIAS riiklik

üksus (pärast

ETIAS live’i)

1 000 000,

kaudsed kulud

on

abikõlbmatud

BMVI O.1.11. Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatud

suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

4 (4)

9. Muudan punkti 7.6 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt

või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse

esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne

esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad

tõendavad dokumendid on esitamata.“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning

tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt

vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks.“.

11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja

näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45

kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30

kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates.“.

12. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“

13. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt

kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande

kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

14. Muudan käskkirja punkti 10.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,

kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.

15. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ uue versiooniga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht