Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine

Lisa 10

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse kolmandat korda siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirjaga

nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja ja eelnevate käskkirja muudatuste seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu

Eelnõuga pikendatakse projekti „Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve

Ameti juurde“ abikõlblikkuse perioodi kaks aastat, s.o kuni 31.12.2027 ning täpsustatakse osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Projekti eelarve jääb samaks.

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse

viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) Käskkirja punkti 2.3.1.2 abikõlblikkuse perioodi pikendamine on PPA selgitusel vajalik, kuna Frontexi kontaktametniku kohalolu toetab Frontexis kiiremat strateegilise ja

operatiivtasandi infovahetust ning vastuvõtva riigi kohustuste täitmist.

Koostöö tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) on Eesti

Euroopa Liidu poliitika kohaselt Siseministeeriumi ja PPA prioriteediks. Frontexi tegevused peamise piirihalduse- ja rannikuvalve alase koostööpartnerina on arenemas kiires tempos,

mis eeldab osalemist ameti strateegilises juhtimises ja operatiivkoostöös. Frontexi tegevuste tõhustamiseks on Euroopa Komisjoni algatusel läbi viimisel uuring, mille tulemusena on lähiaastatel võimalik ameti mandaadi järjekordne laiendamine või täpsustamine. Aruteludes

osalemine ja vajaliku taustainfo kogumine toetab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ja prioriteetide elluviimist.

Eesti välispiiril on alates Ukrainas toimuva sõja algusest alaliselt kohal u 30 Frontexi ja teiste Euroopa Liidu riikide piirivalvurit. Frontex on Eestisse loonud kaheksa idapiiri riigi

operatsioonide juhtimise keskuse ja Eesti kontaktametniku kaasatusel arutatakse Frontexi kiirreageerimisüksuse ning koolituste keskuse loomist Eestisse.

3) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul

kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav

paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

4) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Osad tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja

maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

5) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa

Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda

parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Pikendatavat projekti oleks võimalik rahastada ka riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud

suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest.

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11481; 3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus.

IV Käskkirja mõju

TATi muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

LISA 13

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr …

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide

ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise

viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise

tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja

rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29.09.2025 kirjast nr 1.13-2.13/946-1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ olulisse tegevussuunda „Tasakaalustatud rändepoliitika“ ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info -

ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2. TATi laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks ning kogu Eesti avalikkus, kellele on

tagatud turvalisem ühiskond, kuna viisataotlejad on läbinud nõuetele vastavuse kontrolli.“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

2 (5)

4. Tunnistan kehtetuks käskkirja punkti 2.4.1.

5. Muudan käskkirja punkti 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.3. Viisaregistri ja viisainfosüsteemi (VIS) arendused

2.4.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi-üleste otsekohalduvate viisavaldkonna

muudatuste ja riigisiseste algatuste etapiviisiline realiseerimine ning vastava andmevahetuse loomine. Projekti raames luuakse valmisolek realiseerida

viisaregistris VIS määruse2 ja ELi ühtse e-viisaga3 seotud muudatused ning rakendada ELi ülene C-viisade taotlusportaal. Arendatakse edasi siseriiklikku viisaregistrit (nt vaidemenetluse integreerimine infosüsteemi) ja kõrvaldatakse

Schengeni hindamisel esinenud puudused nii viisaregistris kui selle alamsüsteemis. Samuti arendatakse uus D-viisade taotlusportaal ning soetatakse

viisamenetluses kasutatavaid hõive- ja kontrolliseadmeid. 2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029 2.4.3.3.Projekti elluviija: PPA

2.4.3.4.Projekti sihtrühm: PPA, VäM ja SMIT“.

6. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TATi eelarve on 2 050 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette

nähtud.“.

7. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgnevalt: „4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades

õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.“.

8. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabelit ja kehtestan selle uues redaktsioonis:

2 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60 ja VIS määruse muudatus – ELT L 248 13.7.2021, lk 11 3 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2022 ettepanek nr COM/2022/658 final.

3 (5)

Tegevus Tegevuse

eelarve (koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

Näitaja kood ja

nimetus Näitaja

mõõtühik Sihtta

se

2024

Sihttas

e

2029

Selgitav teave

Riigisisese

viisaregistri arenduste II etapp

499 885, 00

kaudseid kulusid ei ole ette nähtud

BMVI O.2.5

Välja töötatud/hooldat ud/ajakohastatu

d suuremahuliste

IT-süsteemide arv

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

BMVI O.2.5.1

Välja töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu d suuremahuliste

IT-süsteemide arv, millest

omakorda välja töötatud suuremahuliste

IT-süsteemide arv

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

BMVI O.2.1 Viisade menetlemise

digitaliseerimist toetavate

projektide arv

arv 1 1

Viisaregistri ja

viisainfosüste emi (VIS) arendused

1 550 115, sh 1% kaudsed

kulud

BMVI O.2.5. Välja

töötatud/hooldat ud/ajakohastatu d

suuremahuliste IT-süsteemide

arv

arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS.

BMVI O.2.5.1 Välja töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu d

suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest

omakorda

arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS.

4 (5)

9. Muudan käskkirja punkti 6.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.2.4. viisavaldkonna infosüsteemide ja rakenduste analüüsi, arenduse ja testimiskulu (sh turvatestimise kulu).“.

10. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.5. viisa hõive- ja kontrolliseadmete soetamise kulu (sh tootetoe ja litsents ide kulu).“.

11. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

12. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM

pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.

välja töötatud

suuremahuliste IT-süsteemide arv.

BMVI O.2.4 Välja töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu d IT-

funktsioonide arv

arv 0 4 Iga funktsioon raporteeritakse kord projekti

jooksul. Aruandes peab välja tooma

funktsiooni nimetuse või kirjelduse

BMVI O.2.1

Viisade menetlemise

digitaliseerimist toetavate projektide arv

arv 1 1

R.2.9 Ühise

viisapoliitika valdkonnas läbi

viidud Schengeni hindamiste

raames esitatud soovituste arv,

mida on arvesse võetud.

arv ei

kohal du

6 Soovitus

raporteeritakse ühe korra projekti

jooksul, tuues välja soovituse number.

KOKKU 2 050 000

5 (5)

13. Muudan käskkirja punkti 7.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks

olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse

kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

14. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

15. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste

tulemusi.“.

16. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:_ „9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

17. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“ uue versiooniga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 14

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri 14.

veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT- süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, liidetakse halduskoormuse vähendamiseks kaks TATi

tegevust ning täpsustatakse selguse huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on

leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal

uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust. 2) Punktis 2.2 täpsustatakse TATi laiemat sihtrühma ja selgitatakse sihtrühmale saadavat

kasu.

3) TATi punktis 2.4 liidetakse omavahel seotud tegevused, et lihtsustada projektide haldamis t

ning riigihangete läbiviimist. Ühendprojektile määratakse uus abikõlblikkuse perioodi lõpp, 31.12.2029. Punktiga 4.1 suurendatakse TATi eelarvet BMVI vahehindamise järgselt

saadud eraldise arvelt. Viisavaldkonna süsteemid ja rakendused on sõltuvuses Euroopa Liidu tasandi projektidest, mille ajakava ja skoop sageli muutub. Maksimaalse abikõlblikkuse perioodi seadmine ning suurem eelarve aitab muudatustele paindlikult

reageerida ning leida lahendusi riskide maandamiseks ja juhtimiseks – näiteks muuta projektiplaanis arenduste tegevuste järjekorda. Ühe projekti alt hanke tegemine võimaldab

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse arendustiimil leida püsivam väline arenduspartner kuni abikõlbulikkuse perioodi lõpuni, millega väheneb oluliselt ka uute tiimide koolitamisele ja sisse elamisele kuluv aeg.

4) TATi punktis 4.3 toodud tabelist kustutatakse eraldiseisev projekt „Euroopa Liidu ühtne e-

viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ ja viiakse ülejäänud projektide sihtväärtused kooskõlla uuendatud rahastamiskavaga. Ühendprojekti loomisest tulenevalt märgitakse projekt 2.4.1 „Euroopa Liidu ühtse e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ SFOSis

katkestatuks.

5) Selguse huvides täiendatakse punkti 6.2.4 abikõlblike kulude loetelu viisavaldkonna rakendustega.

6) Abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu lisatakse punkt 6.2.5. Algselt oli plaanitud

seadmed soetada eraldi TATi alt, kuid erinvate projektide koondamisega tuuakse viisade väljastamise ja kontrollimisega seotud seadmete, nende kasutamiseks vajalike litsents ide

ning tootetoe kulu IKT-süsteemide TATi, kuna see moodustab ühtse terviku. Infosüsteemis on vaja käivitada erinevaid rakendusi, et seadmed saaksid tööd teha. Hõiveseadmete kaudu liiguvad viisataotleja biomeetrilised andmed infosüsteemi ning kontrolliseadmetega

kontrollitakse viisakleebise elektroonilisi kandeid ja QR koodi toimimist.

7) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul

kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

8) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud

küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud

võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

9) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused

kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

10) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

11) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et

elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Viisavaldkonna IKT-arendusi on teoreetiliselt võimalik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus

(edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI- 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . - ELT L 231,

30.6.2021, lk 159–706.

le oleksid viisavaldkonna IKT-süsteemid ning rakendused abikõlblikud 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“2. Korraldusasutus kontrollis toetust saanud

projektide nimekirja ning veendus, et TATis nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha eraldatud ei ole.

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest

hüvitatud ei ole. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Projektide liitmise ja eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei

anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja

viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

EELNÕU

Lisa 17

Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu

ühise viispoliitika rakendamine“

toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö

kaudu ühise viispoliitika rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Välisministeeriumi 31. märtsi 2025. a kirjast nr 1-11/1949-1

Muudan siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika rakendamine“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„ Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“

tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ alaeesmärgi „Tasakaalusta tud

rändepoliitika“ saavutamisse ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse Välispoliit ika Arengukava 2030“ programmiga.“.

3. Täiendan käskkirja punktiga 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.3. „TEGEVUSTOETUS – VIISAMENETLUSE TÕHUSTAMINE“ (sekkumisliik 008 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika)

2.4.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusam

osutamine, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse. Projekti

raames palkab või saadab välisministeerium Schengeni viisasid menetlevatesse

Eesti esindustesse, kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötaja id. 2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2029

2.4.3.3.Projekti elluviija: VäM 2.4.3.4.Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud“.

2 (6)

4. Muudan käskkirja punktis 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TATi eelarve on 950 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette

nähtud.“.

5. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli rida „Viisamenetlejate koolitused“ ja täiendan tabelit reaga „Tegevustoetus –viisamenetluse tõhustamine“ järgmiselt:

3 (6)

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Viisamenetlejat e koolitused

550 000, sh kaudsed kulud 0,5 %.

BMVI O.2.2 Toetatud osalejate arv

arv 60 70 O.2.2: Osaleja on integreeritud piirihalduse

elluviimisse panustav füüsiline

isik, kes saab projekti tegevustest otsest

kasu, ilma et ta vastutaks

tegevuste algatamise või elluviimise eest.

Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte,

raamatupidajaid jm

administratiivüles andeid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus hõlmab, kuid ei

piirdu: • töötasu saaja,

• lähetusel käija,

• koolitusel osaleja. Toetus tähendab

igasugust toetust osalejatele, mida

muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses

kannab tegevuse korraldaja

osalejate andmed sündmuste infosüsteemi.

Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat

4 (6)

loetakse üks kord

projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

BMVI O.2.2.1 Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

koolitustegev uses osalejate arv

arv 60 70 O.2.2.1: Korraldaja kannab koolituste alguses

osalejate info sündmuste

infosüsteemi. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info.

Kui sama isik osaleb sama projekti raames

mitmel koolituse l, raporteeritakse ta

ühe isikuna.

BMVI R.2.9 Nende

osalejate arv, kes teatavad

kolm kuud pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust.

arv Ei kohaldu 70 R.2.9: • Elluviija

küsib kolm kuud pärast iga

koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt

tagasiside (kas on kasutanud saadud

teadmisi ja oskusi?). • Projekti

lõpus arvutab iga osaleja tagasiside

alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50%

juhtudel on selle osaleja vastus

jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi;

b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks

positiivset ja kaks

5 (6)

6. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.6 tegevustoetuse puhul töökoha loomise kulu (sh andmeside- ja IKT -kulu)“.

7. Täiendan käskkirja punkti 6.3.1 teise lausega järgmiselt:

„Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud;“.

negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50%

juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat

selle mõõdiku all ei raporteerita.

Tegevustoetus

– viisamenetluse

tõhustamine

270 000,00,

kaudsed kulud on

abikõlbmatud

O.2.3

Kolmandates riikides

asuvatesse konsulaatidess e lähetatud

töötajate arv

arv 00 3 Konsulaat on liikmesriigi diplomaatiline esindus või konsulaarasutus, millel on õigus viisasid väljastada ja mida juhib viisaeeskirjas määratletud konsulaarametnik. Lähetatud töötaja on kolmandasse riiki hiljuti lähetatud töötaja, kes tegeleb Schengeni viisadega, olenemata lähetuse kestusest. Isiku osalus raporteeritakse üks kord projekti jooksul.

O.2.3.1 Kolmandates

riikides asuvatesse konsulaatidess

e lähetatud töötajate arv,

millest omakorda viisataotluste

menetlemisek s lähetatud

töötajate arv

arv 0 3

R.2.9 Ühise viisapoliitika

valdkonnas läbi viidud Schengeni

hindamiste raames

esitatud nende soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv Ei kohaldu 2 Soovitus raporteeritakse ühe

korra projekti jooksul, tuues välja soovituse

number.

6 (6)

8. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui

poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

9. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused.“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.3.1.2 projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus

esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmis t ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

 eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

 eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

 täpsustub detailne kirjeldus.“.

11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates.“.

12. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalse lt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

13. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro siseminister

Lisa 18

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministr i

12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“

(edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse TATi täiendav tegevus ja lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega ning

täpsustatakse selguse huvides sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskir jas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 uuendatakse viidet piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI)

rahastamiskavale ning üldistatakse viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem

sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) Eelnõuga lisatakse TATi tegevustoetus täiendava personali palkamiseks välisesindustesse,

kus lisatööjõu vajadus on kõige suurem (punkt 2.4.3). Täiendav tööjõud (viisaspetsialis t id ) võimaldab paremini korraldada välisesinduses viisamenetlusega seotud tööd: jagada

ülesandeid nii, et konsul saaks muu hulgas pühenduda rohkem välise teenuseosutaja üle tehtavale regulaarsele järelevalvele ning jagada otsustusprotsessis vastutusa la kohalike töötajate ja keskasutustega nii, et maksimaalselt arvestatakse konsuli teadmistega .

Tegevustoetusega adresseeritakse muu hulgas Schengeni hindamise soovitusi nr 56 ja 60 välise teenuseosutaja üle järelevalve tõhustamiseks ning viisataotluste läbivaatamise ja

otsustusprotsessi parandamiseks.

3) TATi täiendatakse punktiga 6.2.6, lisades abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu

töökoha loomise kulu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus) VII lisa punkti b kohaselt kaetakse ühise viispoliitika erieesmärgi

saavutamiseks tegevustoetusega personalikulud, sealhulgas koolituskulud, teeninduskulud, seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud ning kinnisvara kulud, sealhulgas rendikulud ja kulum, mis tavaprojektide puhul oleksid abikõlblikud vaid kaudse kuluna.

Välisteenistuse seadusega1 kooskõlas loetakse abikõlblikuks ka perekonnaliikmete lähetamisega seotud kulud. Topeltrahastamise riski vältimiseks lisatakse TATi punkt 6.3.2,

täpsustades, et tegevustoetuse puhul on kaudsed kulud keelatud.

4) TATi punktis 4.3 toodud tabelis parandatakse näitaja BMVI R.2.9 kood, viiakse sihtväärtused kooskõlla rahastamiskavaga ning lisatakse teave täiendava tegevuse kohta.

Uue tegevuse lisandumisega tõuseb TATi eelarve 950 000 euroni.

1 Välisteenistuse seadus

5) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel

SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

6) TATis täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva TATi punkti 8.2 kohaselt järgib elluviija ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega elluviija kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida

mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas.

7) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

8) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad

aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on väga madal. Välisministeerium palkab ja lähetab täiendavad viisaspetsialistid Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusamaks osutamiseks, et ühtlasi täita Schengeni hindamise soovitusi. Viisamenetlejaid on teoreetiliselt võimalik

rahastada riigieelarvest. Arvestades riigi rahanduse seisu, täiendava personali palkamiseks raha puudub, ning Vabariigi Valituse (edaspidi VV) suunis on katta võimalikult palju kulusid

välisvahenditest.. VV 9. jaanuari 2025. a korralduses nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisas 1 ei ole ühtegi meedet, mis oleks suunatud Schengeni hindamise puudujääkide kõrvaldamiseks või Eesti välisesinduste

mehitamiseks.

Detailse kulude kontrolli teeb SiM siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

TATi lisatud tegevus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu

teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Välisministeer iumi põhimääruse § 11 p 10 kohaselt koordineerib Välisministeerium Eesti viisapoliit ika kujundamist, korraldab Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesinduste kaudu viisade

andmist koostöös Siseministeeriumiga. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on

siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena

pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole

tegemist riigiabiga.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10602; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11483;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja

viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 1

EELNÕU

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/946- 1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri-

ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„ Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on kooskõlas strateegilise

dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“2 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“

2 (9)

4. Muudan käskkirja punkti 2.3.4.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2028“.

2. Muudan käskkirja punkti 2.3.9.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on

Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud.“.

3. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.12 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.12. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus)

2.3.12.1Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9–11 toimuvast. Projekti raames ostetakse

ja paigaldatakse lõikudele 9–11 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada

optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. 2.3.12.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2028.

2.3.12.3.Projekti sihtrühm: PPA“.

4. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TAT eelarve on 36 989 485,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%)

ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.“.

5. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „Droonide soetamine “, „Maisamaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4–6“, „Maismaavarus tuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 1–3 ,7 ja 8“, Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis“, „Tegevustoetus: seiretehnikute värbamine ja koolitamine“, „Tegevustoetus: seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“, „Tegevustoetus :

automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides“, „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“; lisan rea „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine

piirilõikudele 9– 1“ ning sõnastan need järgmiselt:

3 (9)

Projekt Projekti

eelarve (koos

käibemaksuga)

, sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtü

hik

Sihttase

2024

Sihttas

e 2029

Selgitav teave

DROONIDE

SOETAMINE

191 590,59, sh

kaudsed kulud

3%

BMVI O.1.5 Ostetud

õhusõidukite arv

arv 26 26 Õhusõiduk on mis

tahes mehitatud või

mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas

Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab

vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

Toetuse saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, kus on

ära toodud

raporteeritud

õhusõidukite

inventarinumbrid

või muud

unikaalsed koodid.

BMVI O.1.5.1 Ostetud

õhusõidukite arv, millest

omakorda ostetud

mehitamata õhusõidukite

arv

arv 26 26 Mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas

Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab

vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

BMVI R.1.14 Euroopa

Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti tehniliste seadmete

reservis registreeritud

seadmete arv.

arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5

päeva jooksul pärast

tarnet Frontexis

arvele võtta.

BMVI R.1.15 Euroopa

Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti käsutusse antud

seadmete arv

arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki

saatmine Forntexi

missioonile

raporteeritakse

inventari numbri

alusel ühe korra

kogu rakenduskava

ellu viimise jooksul

aruandes, mille

periood jääb

esimesele

missioonile

saatmise aega.

4 (9)

MAISMAAVARU

STUSE

SOETAMINE JA

PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE

4–6

8 115 191,44, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 46 86 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

MAISMAAVARU

STUSE

SOETAMINE JA

PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE

1–3, 7 JA 8

9 163 176,68, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 54 155 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

LUHAMAA

JUHTIMISKESKU

SE

PROJEKTEERIMI

NE JA

EKSPERTIIS

292 259,38, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti

rajatisena loetakse

taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

5 (9)

atribuutide

parandamist.

Seadmete

uuendamine

esitatakse selle

näitaja all. Kui

projekt hõlmab

mitme hoone

ehitamist/täiendami

st, raporteeritakse

iga hoone eraldi.

Varustuse ost ja rent

raporteeritakse

indikaatori

"Piiriületuspunktide

sse ostetud

varustuse arv" all.

TEGEVUSTOETU

S:

SEIRETEHNIKUT

E VÄRBAMINE

JA

KOOLITAMINE

1 147 372,20,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.8 Toetatud

osalejate arv

arv 2 4 Osaleja on

integreeritud

piirihalduse

elluviimisse

panustav isik

füüsiline isik, kes

saab projekti

tegevustest otsest

kasu, ilma et ta

vastutaks tegevuste

algatamise või

elluviimise eest.

Selle mõõdiku all ei

loeta projektijuhte,

raamatupidajaid jm

administratiivülesan

deid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus

hõlmab, kuid ei

piirdu:

• töötasu

saaja,

• lähetusel

käija,

• koolitusel

osaleja.

Toetus tähendab

igasugust toetust

osalejatele, mida

muud näitajad ei

hõlma.

Tegevuse alguses

kannab toetuse saaja

osalejate andmed

sündmuste

infosüsteemi.

Aruandega

esitatakse

isikustamata

agregeeritud info.

Iga osalejat loetakse

üks kord projekti

jooksul ka siis, kui

sama osaleja osaleb

6 (9)

mitmes projekti

tegevuses.

BMVI O.1.8.1 Toetatud

osalejate arv, millest

omakorda

koolitustegevuses osalejate

arv

arv 2 4 Toetuse saaja

kannab koolituste

alguses osalejate

info sündmuste

infosüsteemi.

Aruandega

esitatakse

isikustamata

agregeeritud info.

Kui sama isik osaleb

sama projekti

raames mitmel

koolitusel,

raporteeritakse ta

ühe isikuna.

BMVI R.1.19 Nende

osalejate arv, kes teatavad

kolm kuud pärast koolitust,

et nad kasutavad koolituse

käigus omandatud oskusi

ja

pädevust.

arv Ei kohaldu 4 Toetuse saaja esitab

mõõdiku 4 kuud

pärast projekti

lõppu.

• Toetuse

saaja küsib kolm

kuud pärast iga

koolituse lõppu

koolituse

lõpetanutelt

tagasiside (kas on

kasutanud saadud

teadmisi ja oskusi?).

• Projekti

lõpus arvutab iga

osaleja tagasiside

alusel osaleja

üldtulemuse:

a) kui üle 50%

juhtudel on selle

osaleja vastus

jaatav, arvestatakse,

et osaleja on

kasutanud saadud

oskusi;

b) kui üldtulemus on

50 „jah“ /50 „ei“ (nt

kaks positiivset ja

kaks negatiivset

vastust), läheb

arvesse

registreeritud

viimane tulemus;

c) kui üle 50%

juhtudel on osaleja

vastus eitav, osalejat

selle mõõdiku all ei

raporteerita.

TEGEVUSTOETU

S:

SEIRETEHNIKA

ÜLALPIDAMINE

JA HOOLDAMINE

VÄLISPIIRIL

5 054 745,07,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.2

Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

arv 1 1 Taristu on püsiv

materiaalne vara,

mis on:

• liikumatu,

• tavalistes

kasutustingimustes,

sh mõistliku

7 (9)

hoolduse korral, on

selle kasutusiga

piiramatu,

• kasutamisel

säilitab see oma

esialgse kuju ja

välimuse.

Hooldus ja remont

hõlmab nii taristu

töökorras

hoidmiseks

tehtavaid töid (nt

värvimine, torustiku

remont) kui ka palju

raha nõudvat

kapitaalremonti ja

vara eluea

pikendamist.

Indikaatori all

raporteeritakse ida-

ja kagupiiri

seiresüsteemi

(antennid,

kaamerad, radarid,

mastid, toitekaablid

jne) hooldus ja

remont ning

välispiiri

kontrolljoone

korrashoid ühe

taristuosana.

TEGEVUSTOETU

S:

AUTOMATISEER

ITUD

PIIRIÜLETUSE

TOIMIVUSE

TAGAMINE

PIIRIPUNKTIDES

4 940 897 ,

kaudsed kulud

on

abikõlbmatud

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 18 20 Alamnäitaja BMVI

O.1.1.1

raporteeritakse ka

siin

BMVI O1.1.1

Piiripunktide jaoks ostetud

seadmete arv, millest

omakorda

ostetud automaatse

piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüs

teemide/e-väravate arv.

arv 18 20 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide/

iseteenindussüstee

mide/ e-väravate all

raporteeritakse

renditud ABC-

väravad. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

väravate inventari

numbrid.

BMVI R.1.17 Automaatse

piirikontrolli süsteemide ja

e-väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv

arv Ei kohaldu 2 200 0

00

E-väravate kaudu

piiriületajate arv

esitatakse

aruandlusperioodi

kohta ja hõlmab

kõiki välispiiril

kasutusel olevate e-

väravate statistikat.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

arv Ei kohaldu 2 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

8 (9)

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud.

kord projekti

jooksul.

VÕMMORSKI JA

MAADE

VAHETATAMISE

GA SOETUD

PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERIMI

NE JA

EKSPERTIIS

240 683, sh

kaudsed kulud

0,4 %

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti

rajatisena loetakse

taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

atribuutide

parandamist.

NARVA JÕE

SEIRE JA

JUHTIMISKESKU

SE TEHNIKA

SOETUS

604 580,59, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 0 59 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin

ei raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

Maismaavarustuse

soetamine ja

paigaldamine

piirilõikudele 9-11

3 238 389,79, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 0 21 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin

ei raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud.

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

9 (9)

6. Muudan käskkirja punkti 6.8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a) on tegevustoetusena

antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna;“.

7. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi.“.

8. Muudan käskkirja punkti 8.4.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja

lõpparuande esitamise ajaks.“.

9. Muudan punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „ 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti

lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“

10. Muudan punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le

maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

11. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 2

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse neljandat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga

nr 1-3/29 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused . Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskir jas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Eelnõu paneb ette kahte tüüpi TATi muudatused – tehnilised ja eelarvelised:

1. Tehnilised muudatused: 1.1. Käskkirja punktides 1, 1.13, 6.8.2 ja 8.2 uuendatakse viiteid alusdokumentidele ning

täpsustatakse sõnastust tulenevalt korduma kippuvatest küsimustest; 1.2. Käskkirja punktide 8.4.6, 9.2 ja 9.8 muudatused on vajalikud selleks, et Siseministeeriumil oleks õigeaegselt olemas info Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete

tarbeks, mis koostatakse elluviijate edastatud aruannete põhjal. Programmperioodi lõpus lõppevate projektide lõpparuande esitamise tähtaega on vaja lühendada, sest elluviijale saab

toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, mistõttu on Siseministeeriumil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses

2. Eelarvelised muudatused:

2.1. Euroopa Komisjon eraldas piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu Eestile täiendava raha vahehindamise ning Schengeniga ühinenud riikide sissemaksete arvelt. Raha tuleb suunata Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste rakendamiseks. Sellest tuleneva lt

eraldatakse täiendav raha osaliselt idapiiri seireseadmetele olukorrateadlikkuse suurendamiseks välispiiril ning elektrooniliste piirikontrolli väravate uuendamiseks, et

muuta seaduslik piiriületus sujuvamaks. Lisaks on mõnes projektis kasutamata vahendeid, mille arvelt suurendatakse nende projektide eelarveid, kus on tekkinud puudujääk.

Täiendava rahaga on võimalik liita TATi täiendavaid tegevusi, nt lisatakse projekt seadmete soetamiseks piirilõikudesse 9–11 ning pikendatakse projekte „Maismaavarustuse soetamine

ja paigaldamine piirilõikudele 1–3, 7 ja 8" aasta võrra, s.o kuni 31.12.2027 ja projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirlõikudele 4-6“ abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2028.

Projektide vahelised ümbertõsted:

Projekt

KEHTIV TAT UUS

EELARVEJAOTUS Muutus Selgitused

DROONIDE SOETAMINE 191 597,04 191 590,59 -6,45 Projekt lõppenud, kasutamata jäägi

viime PL 4-6 projekti

SEIRETEHNIKA Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

4-6

7 199 201,08 8 115 191,44 915 990,36

Droonide projekti jäägi lisandumine

6,45 eurot + eelarve suurenemine

lõigu 4-6 väljajäänud (Võmmorski

lõik ja Marinova mets) lõikude

lisandumine 915 983,91

SEIRETEHNIKA Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

1-3, 7 ja 8

8 668 961,70 9 163 176,68 494 214,98 Eelarve suurenemine lõigu 7-8

eelarve osas

SEIRETEHNIKA maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

9-11

0 3 238 389,79 3 238 389,79 Uus projekt vahehindamise

eraldisest

TEGEVUSTOETUS Seiretehnikute

värbamine ja koolitamine 1 123 670,27 1 147 372,20 23 701,93

Lisatud seiretehnika ülalpidamise ja

hooldamise projekti

finantskorrektsiooni otsusega seotud

raha (16043,8+7658,13)

TEGEVUSTOETUS Seiretehnika

ülalpidamine ja hooldamine välispiiril 5 078 447,00 5 054 745,07 -23 701,93

Finantskorrektsiooni ostsuega

eelarve vähendamine RHSi

rikkumise tõttu (16043,8+7658,13

eurot)

Tegevustoetus: automatiseeritud

toimivuse tagamine piiripunktides 4 940 897 3 000 000

Eelarve suurendus 3 mln

vahehindamise eraldise arvelt

Luhamaa juhtimiskeskuse

projekteerimine ja ekspertiis 292 259,38 -47 395,48

Eelarve vähendamine, plaanitud

tegevused on ellu viidud

Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse

tehnika soetus 604 580,59 47 395,48

Eelarve suurendamine Luhamaa

juhtimiskeskuse projekti jäägi arvelt

Lisatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Projektid panustavad Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitavad seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a)

täitmisesse ning „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, ja usaldus riigi institutsioonide vastu.

Projektid on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tegevussuundadega:

 jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele;

 tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkus t ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust.

Projektid on seotud strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022 – 2031“1

peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, kuid

ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamiskavas. Siseministeerium tellitud uus keskkonnamõju eelhinnang ettevõttelt Alkranel OÜ on valmimas. Kuivõrd TATi lisatavad tegevused on sarnased neile, mis võeti arvesse esimese eelhinnangu

andmisel, saab neile ekstrapoleerida eelmise eelhinnangu tulemusi ning suure tõenäosusega ei ole vaja täiemahulist keskkonnamõju hindamist läbi viia. Projekti tegevuste läbiviimise l

järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis arvestatakse uute piirilõikude projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises ulatuses, mis ei sea ohtu piiri turvalisust

ja julgeolekut.

Elluviija kohustub ka uute tegevuste läbiviimisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse

nõudeid.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning

muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu.

Välispiiri seiramise ja kontrolliga seotud varustust on võimalik rahastada riigieelarvest, kuid

arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Korraldusasutus kontrollis VV 9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 kinnitatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

ning veendus, et ühtegi sellist meedet, kust saaks rahastada TATi tegevustega sarnaseid tegevusi, ei ole. Samas on PPA-l võimalik taotleda otse Euroopa Komisjonist toetust välisp iir i

valvamisega seotud projektidele. Topeltrahastamise riski täielikuks maandamiseks teeb Siseministeerium detaile kulude analüüsi siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Lisanduvatele tegevustele antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning

piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik projektide elluviija. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt

elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiab iga.

1 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

EELNÕU

Lisa 5

KÄSKKIRI

Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2

„IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 21. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13- 2.13/946- 1

Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja

korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel

sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on seotud PPA strateegia

„PPA 2030“2 eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi

valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „PPA 2030“

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.3. ETIAS riiklik üksus (pärast ETIAS live’i) (sekkumise kood: 022

Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2)) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riikliku

üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse

tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.10.2026–31.01.2029

2.3.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.3.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“.

4. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.7 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.7. ETIAS riiklik üksus (enne ETIAS live’i) (sekkumise kood: 021

Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS muu) 2.3.7.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse töö käivitamine, sh äritestimise

ja arendusvajaduse kaardistus. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade

menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti

raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse loomisega seotud töökohtade loomise kulu, personalikulu ning lähetus- ja koolituskulu.

2.3.7.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–31.12.2026

2.3.7.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.7.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“

5. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„ 4.1. TAT eelarve on 10 042 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja

riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.“.

6. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC),

Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine “,

„InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis“ ja „ETIAS riiklik üksus“ ning kehtestan need järgmiselt:

7. Muudan punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt:

„Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

8. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude

abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat.“.

Projekt Projekti

eelarve

kokku (koos

käibemaksu

ga), sh

kaudsete

kulude määr

kogu

projekti

eelarvest

Kohustusliku näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtü

hik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

SIRENE töövoo süsteemi

(iSpoC), Schengeni infosüsteemi

(ESIS, ESIS_ADMIN)

ja Interlyysi arendamine

1 995 457, sh kaudsed

kulud 0,7%

BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu

d suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu

d IT-funktsioonide arv

arv 0 6

BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud.

arv 0 7

InterOperability ehk

koostalitlusvõim e arendamine

Eestis

4 020 000,00, sh kaudsed

kulud 1,3%

BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu

d suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

BMVI O.1.11.1 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja

töötatud suuremahuliste IT- süsteemide arv

arv 1 1

ETIAS riiklik

üksus (enne

ETIAS live’i)

549 180,87 ,

sh kaudsed kulud 3,9%

BMVI O.1.11. Välja

töötatud/hooldatud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide arv

arv 1 1

ETIAS riiklik

üksus (pärast

ETIAS live’i)

1 000 000, kaudsed kulud on

abikõlbmatud

BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide

arv

arv 1 1

9. Muudan punkti 7.6 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse

osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on

täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja

lõpparuande esitamise ajaks.“.

11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

12. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“

13. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. “.

14. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“ uue versiooniga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro Siseminister

Lisa 6

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse teistkordselt piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud

siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT).

Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, lisatakse täiendav projekt ning täpsustatakse selguse huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade

seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse

viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma regulaarselt ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) TATi punktis 2.3.3 nimetatud tegevus „ETIAS riiklik üksus“ lahutatakse kaheks eraldi tegevuseks: enne ETIAS live’i ja pärast ETIAS live’i. Eraldi projektid on vajalikud, kuna

korraldusasutus peab Euroopa Komisjonile raporteerima enne ja pärast ETIASe rakendumist tehtud kulud eraldi koodiga. EK hüvitab riigile pärast rakendumist tehtud

kulud selleks väljatöötatud skeemi alusel täiendavast eraldisest. ETIASe rakendumine on sõltuvuses Euroopa Liidu keskse infosüsteemi valmimisest ning kõikide liikmeriik ide valmisolekust. Algselt oli planeeritud, et ETIAS rakendub juba programmperioodi alguses,

kuid keskse infosüsteemi ajakava on oluliselt nihkunud, mistõttu tekkis tehniline vajadus uue projekti – „ETIAS riiklik üksus (enne live’i)“. Uus projekt on kirjeldatud käskkirja

punktis 2.3.7. 2025. a oktoobri seisuga peaks ETIAS rakenduma 2026. a IV kvartalis (eelduslikult oktoobris). Projektide abikõlblikkuse periood kattub osaliselt, et tagada paindlikkus juhuks, kui ajakava peaks veel nihkuma.

3) TATi 4. punktis suurendame TATi eelarvet 180 000 euro võrra, mis siseministeer iumi

juhtkonna otsusel lisandub projektile „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine“, et adresseerida Schengeni hindamise soovitusi nr 18, 19, 21, 22, 27, 28 ja 30. Lisaks viiakse tabelis 4.3 toodud

indikaatorid kooskõlla rakenduskava muudatusega.

4) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

5) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud

küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

6) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäeva lt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

7) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

8) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa

Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on

vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus,

anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning

muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu.

Piirihalduse IKT-arendusi on teoreetiliselt võimalik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades

riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI-le oleksid konkreetsed IKT-süsteemid abikõlblikud 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“2. Korraldusasutus kontrollis toetust saanud projektide nimekirja ning veendus, et TATis

nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha eraldatud ei ole. Schengeni infosüsteemiga seotud arendusi rahastatakse osaliselt ka Sisejulgeolekufondist (edaspidi ISF). Nii ISFi kui BMVI korraldusasutus on SiM ning koordinaatorid teevad tihedat koostööd lisavajaduskaartide arutelu

ja projektide elluviimise ajal.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . - ELT L 231,

30.6.2021, lk 159–706. 2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021 -2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui

elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

ETIASe projekti kaheks jagamise ja TATi eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu.

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 9

EELNÕU

Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3

„Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused “ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/946-1

Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel

sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“.“. 3. Muudan käskkirja punkti 2.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2027“.

4. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt: „Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

5. Muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks;“.

6. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb

esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada

45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

7. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le

maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. “.

8. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ministri käskkirjade eelnõude

kooskõlastamiseks esitamine

29.10.2025 nr 1-6/3289-1

Austatud ministrid

Esitame kooskõlastamiseks järgmised siseministri käskkirjad: 1. siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine ;

2. siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine;

3. siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine;

4. siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise

viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine;

5. siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine.

Muudatused on tingitud vahehindamise järgselt Euroopa Komisjonilt saadud täiendava eraldise kasutuselevõtuks, projektide rakendamisel tekkinud eelarve ümbertõstmise, projektide

pikendamise ning tingimuste sõnastuse täpsustamise vajadusest. Muudatused projektide näitajates on kokkulepitud Euroopa Komisjoniga.

2 (2)

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 muutmise eelnõu

2. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 muutmise eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/29 4. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 terviktekst_TRACK 5. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 muutmise eelnõu

6. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 muutmise eelnõu seletuskiri 7. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/33 8. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 terviktekst_TRACK 9. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 muutmise eelnõu

10. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 muutmise eelnõu seletuskiri 11. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/36 12. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 terviktekst_TRACK 13. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 muutmise eelnõu

14. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 muutmise eelnõu seletuskiri 15. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3/30 16. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 terviktekst_TRACK 17. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 muutmise eelnõu

18. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 muutmise eelnõu seletuskiri

19. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3/143

20. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 terviktekst_TRACK