Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 14-13.1/155-1 |
Registreeritud | 01.09.2025 |
Sünkroonitud | 02.09.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 14 Euroopa Liidu toetusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve teostamine |
Sari | 14-13.1 Perioodi 2021-2027 EL toetuse planeerimise dokumendid |
Toimik | 14-13.1 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | European Commission DG HOME E.3 Secretariat |
Saabumis/saatmisviis | European Commission DG HOME E.3 Secretariat |
Vastutaja | välisvahendite osakond |
Originaal | Ava uues aknas |
EN 1 EN
SFC2021 Programme for AMIF, ISF and BMVI
CCI number 2021EE65ISPR001 Title in English ISF Programme for Estonia 2021-2027 Title in national language(s) ET - Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 Version 3.0 First year 2021 Last year 2027 Eligible from 1 Jan 2021 Eligible until 31 Dec 2029 Commission decision number Commission decision date Member State amending decision number MS amending decision entry into force date Non substantial transfer (Article 24(5) CPR) No Clerical or editorial corrections (24/6) CPR) No Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.)
No
Approved by monitoring committee Yes
EN 2 EN
Table of Contents
1. Programme strategy: main challenges and policy responses......................................................................4 2. Specific Objectives & Technical Assistance ..............................................................................................8
2.1. Specific objective: 1. Exchange of information ..................................................................................9 2.1.1. Description of the specific objective ............................................................................................9 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................12
Table 1: Output indicators ................................................................................................................12 Table 2: Result indicators .................................................................................................................13
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................14 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................14
2.1. Specific objective: 2. Cross-border cooperation................................................................................15 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................15 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................19
Table 1: Output indicators ................................................................................................................19 Table 2: Result indicators .................................................................................................................20
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................23 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................23
2.1. Specific objective: 3. Preventing and combating crime ....................................................................24 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................24 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................29
Table 1: Output indicators ................................................................................................................29 Table 2: Result indicators .................................................................................................................30
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................31 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................31
2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)...........................32 2.2.1. Description..................................................................................................................................32 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR ................................33
Table 4: Indicative breakdown .........................................................................................................33 3. Financing plan ..........................................................................................................................................34
3.1. Financial appropriations by year .......................................................................................................34 Table 5: Financial appropriations per year .......................................................................................34
3.2. Total financial allocations .................................................................................................................35 Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution............................................35
3.3. Transfers ............................................................................................................................................36 4. Enabling conditions ..................................................................................................................................38
Table 9: Horizontal enabling conditions ..................................................................................................38 5. Programme authorities..............................................................................................................................44
Table 10: Programme authorities .............................................................................................................44 6. Partnership ................................................................................................................................................45 7. Communication and visibility ..................................................................................................................46 8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs ...............................................47 Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates ..........................................48
A. Summary of the main elements ...........................................................................................................48 B. Details by type of operation.................................................................................................................49 C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ..............................................50
1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.) ..........................................................................................................................................................50 2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation.....................................................................................................................51 3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission.......................................52
EN 3 EN
4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ...............................................53 5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data..............................54
Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs .....................................................55 A. Summary of the main elements ...........................................................................................................55 B. Details by type of operation.................................................................................................................56
Appendix 3 ...................................................................................................................................................57 Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.) ............................57
DOCUMENTS .............................................................................................................................................58
EN 4 EN
1. Programme strategy: main challenges and policy responses Reference: points (a)(iii), (iv), (v) and (ix) Article 22(3) of Regulation (EU) 2021/1060 (CPR)
In Estonia, there has been a significant change in the national strategic planning process compared to the programming of the 2014-2020 period. All strategic planning of the national needs and their financing is central; there is no separate process for programming the EU funds. The planning is source-neutral; the mapping of important strategic goals is done without determining the source of budget. The funding is decided on a rolling basis during the yearly budgeting exercises. This fundamental change in process has also affected the compilation and structure of this programme. The ISF programme is designed to address the most pressing challenges identified at the national level and complement the national funding. Synergies and consistencies with other programmes and instruments are sought, where possible. Security is addressed in several Union programmes, coherence is integral with other EU funds e.g. AMIF and BMVI which all support actions contributing to the EU’s overall security. Furthermore, synergies between the Justice programme and the Citizens, Equality, Rights and Values Programme are relevant in terms of assisting and protecting the victims of crime and judicial training to a lesser extent but also inter-agency cooperation between relevant law enforcement authorities and ensuring connection of LEAs security-related IT-systems to ECRIS-TCN. Also, there is synergy with the EU Customs Programme 2021-27 in terms of responding to security threats and cross-border crime. Similarly, coherence with Cohesion Policy Funds, Horizon Europe and the Digital Europe programme are kept in mind in relevant areas. Simultaneously with the programming of the ISF, the planning of the use of Cohesion Policy Funds is carried out in Estonia, thereby the complementarity and prevention of any overlaps on national level is ensured. The actions to be financed will depend on the resources available and priorities at the time. The precise actions and the source of financing will be agreed during the implementation of the programme in accordance with national procedures. Synergies with other funds (e.g. AMIF, BMVI) and agencies’ toolbox will be sought and overlapping avoided by the thorough communication between the ministries, the European Commission, agencies and other relevant stakeholders. The-long term umbrella strategy Estonia 2035 provides a coherent guidance for policy-makers in different areas. The main national strategy covering the internal security goals is the Internal Security Development Plan (ISDP). The ISDP has been developed in close partnership with all relevant partners and stakeholders (please see Section 4 for more comprehensive overview concerning their input). The priorities highlighted in the ISDP are creating secure living environment (incl. less violence); ensured internal security (incl. fight against organised crime, readiness for crisis); fast and professional help; citizenship, migration and identity administration policy that ensures Estonian development; smart and innovative internal security.
The ISDP 2020-2030 takes into account the relevant EU policies and goals. In Estonia, the responsibility for implementing various relevant policies is intertwined between several ministries and areas of government. Complementarity is sought with national strategies: e.g. Digital Agenda 2020, the general principles of Criminal Policy until 2030, National Security Concept of the Republic of Estonia, the internal security strand in the National Defence Development Plan 2017-2026 and National Radiation Safety Development Plan 2018‒2027.
The main keywords that describe the challenges in Estonia cover most of the ISF objectives: cybercrime, money laundering and terrorist financing, terrorism and radicalization, serious and organised crimes, drug trafficking, financial investigations, corruption, detection and confiscating of criminal assets, trafficking in human beings, (sexual) abuse and exploitation of children, forensic capacity, crisis prevention, emergency preparedness, resilience during crisis, repulsion of cyber-attacks, chemical, biological, radiological and nuclear (CBRN) materials and explosives. The measures to address these challenges include developments and continuity of information and communication technologies, smart and innovative technological tools, increased analytical capacity, (operational) cooperation within and between different parties and authorities as well as improved national capabilities incl. through training and purchase of relevant equipment. Staffing the relevant units with sufficient number of skilled professionals is also a necessity. Other keywords are prevention, early warning and awareness raising. Security research plays an important role in developing
EN 5 EN
innovative methods or deploying new technologies. The goals of the ISF programme can be achieved with the contribution from various authorities in their area of responsibility. The involvement of civil society, other relevant partners and cooperation with the private sector is similarly essential in this area - projects of this nature as well as cooperation with third countries will also be considered when implementing the ISF programme. The support will be given as grants. As some of the challenges remain the same, the ISF 2021-27 programme will partly focus on similar activities as those of ISFP in the period of 2014-2020. ISF-Police 2014-2020 has provided valuable complementary resources for implementing the relevant EU acquis. The current programme continues to ensure coherence with the application of the Union acquis, and where appropriate, action plans, throughout the cycle of the programme and taking into account the new emerging threats. A brief overview of the state of play in implementing the EU acquis is as follows. Estonia has been following the aims and actions of the EU Drugs Strategy 2013-2020 and the EU Action Plan on Drugs 2017-2020 by implementing the national strategy document The White Paper on Drug Prevention Policy, adopted in January 2014. Its main objective is to reduce drug use and the resulting harms. It follows the EU’s balanced approach to drug policy and is structured around seven pillars: (i) supply reduction; (ii) universal primary prevention; (iii) early detection and intervention; (iv) harm reduction; (v) treatment and rehabilitation; (vi) resocialisation; and (vii) monitoring. The implementation and funding of drug policy activities is done through national strategies that follow the aims of White Paper and therefore the EU Drugs Strategy. In terms of EU information systems, the required works stemming from the regulations are ongoing on a national level. The PNR database is being developed from the ISF 2014-2020. The PNR directive was transposed in February 2019. The PIU unit was set up in May 2018 and from 15 August 2019 there is an automatic comparison of passenger data with the SIS. According to the PNR directive Annex I, list of the PNR data also consider API data as a part of the PNR. The programme will ensure the processing of API data as a part of the PNR. API regulation (Regulation (EU) 2025/13 of the European Parliament and of the Council of 19 December 2024 on the collection and transfer of advance passenger information for the prevention, detection, investigation and prosecution of terrorist offences and serious crime) implementation will also be addressed with the ISF programme. The SIS in the field of police cooperation has been developed under the ISF-Police. Interpol inquiries have been integrated into SIERNE. The recommendations of Schengen Evaluation 2018 and 2023 reports were considered and kept in focus when planning for 2021-2027. One of the recommendations from the Schengen Evaluation made to Estonia in 2018 is financed from the ISF - development of an interactive e-learning solution on international police cooperation based on practical situations and cases. (see the description of SO2). As for 2023 Schengen evaluation, the recommendation on introducing an automated data loader to the Europol Information System will be financed from the ISF programme. The other needs stemming the Schengen evaluations in the field of SIS/SIRENE and Police Cooperation will be mostly financed from the national budget, however ISF funding could be used where appropriate. The Prüm II regulation (Regulation (EU) 2024/982 of the European Parliament and of the Council of 13 March 2024 on the automated search and exchange of data for police cooperation) significantly enhances and expands the existing automated data exchange mechanism established under the original Prüm framework. Previously, European Union Member States’ law enforcement authorities could exchange DNA profiles, dactyloscopic data and certain vehicle registration data through bilateral channels with all Member States. The updated regulation adds facial images and police records to these three existing categories, enabling the automatic and anonymized exchange of all five data types. This advancement significantly facilitates the prevention, detection, and investigation of crimes, as well as the search for missing persons and the identification of unknown human remains. Given the aforementioned improvements, the Prüm II mechanism has the potential to be a true game-changer for cross-border police co-operation. The Prüm II Regulation implementation will be addressed by the ISF programme. (see the description of SO1). Estonia participates actively in CEPOL cooperation. CEPOL National Unit is located in Police and Border Guard College of Estonian Academy of Security Sciences (EASS). EASS is also the Framework Partner of CEPOL. In Estonia cooperation with CEPOL is organised in the format of national network
EN 6 EN
consisting of 11 agencies having responsibilities in the field of law enforcement. The training activities for law enforcement officials will take into account the outcomes of the EU Strategic Training Needs Assessment 2022-2025 prepared by CEPOL, special attention will be given to the core capability gaps. The principles of the Directive (EU) 2022/2557 of the European Parliament and of the Council have been taken over by the Emergency Act. There are no problems with the transposition and implementation of EU acquis in Estonia regarding anti- corruption measures. With the Act on Protection of Persons Who Report Work-Related Breaches of European Union Law Estonia has transposed the Directive (EU) 2019/1937 on the protection of persons who report breaches of Union law. There is no separate EU action plan on anti-corruption and until April 2021 when EU Strategy to tackle Organised Crime 2021-2025 was adopted. It can be concluded that activities of Estonia in the area are not in contradiction to EU strategic objectives. The Commission’s 2021 Rule of Law report points out that the Estonian criminal justice system has proven its effectiveness in identifying high-level corruption cases. Measures to strengthen the preventive side include guidelines for lobbying and conflict of interests. The legislative procedure to adopt comprehensive rules on whistleblowers protection is currently ongoing. The asset declaration system was updated to oblige ministers’ political advisers to submit a declaration of financial interests. The transposition of the EU acquis related to trafficking in human beings into Estonian law has been carried out. Nevertheless, the implementation of measures by different authorities need to be further improved as not all the special measures related to treatment of victims are implemented in everyday work of authorities (e.g. special measures related to hearings). According to Article 2 of the Directive 2011/36/EU of 5 April 2011, Member States shall take the necessary measures to ensure that the following intentional acts are punishable: the recruitment, transportation, transfer, harbouring or reception of persons, including the exchange or transfer of control over those persons, by means of the threat or use of force or other forms of coercion, of abduction, of fraud, of deception, of the abuse of power or of a position of vulnerability or of the giving or receiving of payments or benefits to achieve the consent of a person having control over another person, for the purpose of exploitation. Estonia is dedicated to the full compliance with the definition of the Anti-trafficking Directive as a primary point of reference. Until April 2021 the latest EU level strategic guidelines in the area of trafficking in human beings were provided in the Communication from the Commission to the European Parliament and the Council „Reporting on the follow-up to the EU Strategy towards the Eradication of trafficking in human beings and identifying further concrete actions”. Estonia is taking relevant actions to address the three priorities outlined in the communication and contributes in relation to the priorities set in the new EU Strategy on Combatting Trafficking in Human Beings.
Estonia has transposed Directive 2021/555/EC defining a set of common minimum rules for the control of the acquisition and possession of firearms in the EU, as well as the transfer of firearms to another EU country into national law. The 2017 revision brings substantial improvements to security by making it harder to acquire legally certain high capacity weapons, such as automatic firearms transformed into semi- automatics. The firearms directive also strengthens cooperation between EU countries by improving the exchange of information between EU countries (Estonia has been using IMI since September 2019), and brings substantial improvements to traceability of firearms by improving the tracking of legally held firearms, to reduce the risk of diversion into illegal markets. Commission Implementing Directives (EU) 2019/69 and (EU) 2019/68 have also been transposed into Estonian law. Estonia follows the implementing regulation on common minimum standards for deactivation of firearms. All deactivated firearms are registered by the Estonian Police and their records are stored in the register of service and civilian weapons.
The government of Estonia is in process of renewing its priorities for the fight against terrorism in the Internal Security Development Plan (ISDP) 2020-2030. The Strategy will cover all the necessary factors and developments regarding counter-terrorism and violent extremism. ISDP priorities are in conformity with the UN CT Global Strategy, as well as the main principles and priorities of the UN, EU, CoE, OSCE and international law (incl. the protection of human rights). The ISDP is partly restricted.
In December of 2018, the Estonian Parliament passed a bill, which implements UN resolution 2178, the
EN 7 EN
CoE’s Convention on the Prevention of Terrorism Additional Protocol (CETS 217) and EU Directive 2017/541 into national law. Among other things, the bill expanded the notion of victims of terrorism and the elements of crime for the crime of terrorism. The Estonian Parliament adopted amendments to the Penal Code, the Money Laundering and Terrorism Financing Prevention Act and Victim Support Act in December 2018 in accordance with the directive of the EU. The bill also brings Estonian legislation in line with the UN resolution and additional protocol of the Council of Europe convention on the prevention of terrorism. The Chemicals Act was amended with additional requirements to oblige prior authorisation for handling hazardous chemicals and the state supervision and notification of suspicious transactions as well as of loss and theft of the explosive precursor(s). The field of security of radioactive sources is regulated by Radiation Act that is in accordance with EU Council directive 2013/59/Euratom and other international conventions and standards. Estonia is in the process of developing additional capacity to identify and interrupt terrorism-related activities on the internet (the EU initiative to counter terrorist content online in cooperation with private sector, incl. the EU Internet Forum). The implementation of the Terrorist Content Online Regulation will be financed from the state budget. Web constables (police officers working on the internet) cooperate with the Internet Referral Unit of the Europol Counter Terrorism Centre (ECTC) on countering illegal web-content and the violent propaganda.
The Anti Money Laundering Act which transposes the Fifth AMLD directive has been adopted in July 2020.
Regarding cybercrime, Estonia has set up legislation and implementation of Budapest Convention and penalisation of illicit activities. Internal operative cooperation between law enforcement and judicial authorities is working well and Estonia is looking forward to new legislation regarding the e-evidence.
Estonia has ratified the Council of Europe Convention on the Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse (the Lanzarote Convention). Estonian law is in conformity with the criminal law provisions of the Lanzarote Convention. The activities required for ratification of the Convention are specified in the “Development Plan for Children and Families for 2012–2020” and in the “Violence Prevention strategy for 2015–2020”. The topics are also covered in “Action Programme of the Government of the Republic for 2019–2023”, which highlights combating sexual crimes related to minors and targeting perpetrators.
Unfortunately it is not feasible to overcome all the current challenges described in the next section solely with the help of the ISF funding. This programme seeks to address these to the maximum extent possible while also leaving a degree of flexibility to be able to respond to future events and changing priorities. The actions to be financed will depend on the resources available and priorities at the time. The precise actions and the source of financing will be agreed during the implementation of the programme in accordance with national procedures. The programme design and strategy take into account the administrative capacity and governance rules for efficiency and wherever possible simplification measures will be implemented to reduce the administrative burden and enhanced efficiency, effectiveness and economy.
EN 8 EN
2. Specific Objectives & Technical Assistance
Reference: Article 22(2) and (4) CPR Selected Specific objective or Technical assistance Type of action
1. Exchange of information Regular actions
1. Exchange of information Specific actions
1. Exchange of information Annex IV actions
1. Exchange of information Operating support
1. Exchange of information Emergency assistance
2. Cross-border cooperation Regular actions
2. Cross-border cooperation Specific actions
2. Cross-border cooperation Annex IV actions
2. Cross-border cooperation Operating support
2. Cross-border cooperation Emergency assistance
3. Preventing and combating crime Regular actions
3. Preventing and combating crime Specific actions
3. Preventing and combating crime Annex IV actions
3. Preventing and combating crime Operating support
3. Preventing and combating crime Emergency assistance
TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
TA.37. Technical assistance - not linked to costs (Art. 37 CPR)
EN 9 EN
2.1. Specific objective: 1. Exchange of information
2.1.1. Description of the specific objective
Creating and modernising different secure information systems and e-solutions is a key when ensuring high level of security. As digitalisation has been one of Estonian flagships for years, it has resulted in a shortage of funding and experienced developers in the market. At the same time, new requirements for the Member States to ensure the full and uniform implementation of the Union acquis on security supported information exchange and in relation to Europol data must be met. Gaps in the EU information architecture must also be addressed with appropriate tools. Estonia has successfully set up and adapted national IT systems to ensure the effective connection to security relevant Union information systems and this is an on-going effort. Estonia plans to use the ISF funding mainly for setting up, adapting and maintaining ICT systems contributing to the objectives of the Fund. It is also necessary to guarantee training of the use of the systems. The current strategy is that the potential activities considered under this specific objective will mostly focus on the implementation measure (d) (supporting relevant national measures) from Annex II of the ISF regulation. Implementation measure (a) is also a priority - ensuring the uniform application of the Union acquis on security by supporting the exchange of relevant information. If the need arises, implementing measures (b) and (c) may also be considered at later stage of implementation. There are no specific actions planned at the time of programming. The planned addressing of the implementation measures in Annex II and examples of actions are as follows. (a) Ensuring the uniform application of the Union acquis on security by supporting the exchange of relevant information for example via Prüm, EU PNR and SIS, including through the implementation of recommendations from quality control and evaluation mechanisms such as the Schengen evaluation mechanism and other quality control and evaluation mechanisms. The current situation concerning the application of the relevant legislation (PNR, SIS, PRÜM) is described in Section 1. One of the priorities is to keep ensuring further developments and maintenance of the PNR. The PNR database has been developed in the frame of the ISF 2014-2020 programme but continuous funding is essential to build on the results of this project. Several study visits are planned in addition to further developments to ensure the reliability of the system and guarantee the compliance with the requirements of the PNR directive and API Regulation (EU) 2025/13. PNR database interacts with the Europol Information System. The new functionalities in SIS should be completed by 2022. Should there be any changes in the timeline or new agreements on SIS in the future; ISF funding may be considered for this. In addition, the proposed measures to establish the interoperability between EU large-scale information systems need to be continuously addressed. Estonia plans to use the BMVI programme for this purpose. However, should the need arise, developments necessary to meet the objectives of the ISF regulation may also be considered from this programme. The capacity to implement the Regulation on automated data exchange for police cooperation (Prüm II) will be enhanced. An indicative list of actions in connection with Annex III include:
• Setting up, adapting and maintaining ICT systems that contribute to the achievement of the ISF objectives, training on the use of such systems, improving the interoperability components and data quality of the systems;
• financing of equipment; • training for staff and experts in relevant law enforcement and judicial authorities and
EN 10 EN
administrative agencies; • financing the cost of staff involved in the actions that are supported by the Fund or actions that are
supported by the Fund or actions requiring involvement of staff for technical or security-related reasons.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. An indicative list of actions in connection with Annex IV include:
• Projects which aim to improve the interoperability of EU information systems and national ICT systems, insofar as provided for by Union or Member State law.
(d) Supporting relevant national measures including the interconnection of security-relevant national databases and their connection to Union databases when foreseen in relevant legal bases, if relevant to implement the specific objectives set out in Article 3(2)(a). The main focus of this programme shall be on supporting the relevant national measures. There are several challenges to better collect, analyse and share information within and between the relevant competent authorities. It is important that all offenses are dealt with as expeditiously as possible and that the competent authorities have legitimate access to the necessary national and international databases. To this end, the relevant (national) information systems and databases and their interoperability need to be developed, taking into account information security measures and ensuring effective supervision and enforcement. There are still areas in Estonia where data exchange is not digital and much work is done manually. The criminal proceedings are not fully digitised which hinders the speed of expertise and does not provide the maximum effective life cycle of evidence. The interaction between the police investigator and the forensic scientist concerning a specific case file still needs to be improved with the use of technology. There is a need for new nationwide monitoring application (e.g. people, vehicles, objects), connected to the SIS and ensuring the fulfilment of international obligations in the fight against terrorism and serious and covert crimes (e.g. cybercrime, money laundering, sexual offenses against children, etc.). Estonia plans to invest both structural funds and national budget into this area; ISF funding is also considered.
There is a shortage of resources for the development of digital forensics in Estonia. As crimes move more to the Internet and digitalisation increases, the capacity of the relevant authorities should be increased to cope with the volume of work. There are shortcomings in ICT tools and sector-specific training, which are often funded on a one-off basis, leading to a lack of systemic and sustainable capacity. There is a need for automated solutions for the operative performance of works.
The surveillance capacity, incl. data gathering during surveillance activities, and relevant information exchange within and by the criminal police needs to be improved, incl. the upgrading of the national systems and purchasing relevant (ICT) equipment. The operational surveillance procedure tool used by the Estonian law enforcement authorities needs to be updated. It is necessary to develop a new surveillance module to conduct surveillance and tactical analysis as a whole in a single environment with the possibility of performing various queries (incl. to relevant EU information systems) and exchanging information. The surveillance system will be connected with the Europol Information System (EIS) and the SIS.
Money laundering, funding most of the serious and organised crime, is one of the main drivers in the field. To enhance and facilitate the accountability of corporate service providers, financial institutions and virtual currency service providers to prevent money laundering and terrorist financing, an appropriate portal for reporting needs to be introduced.
EN 11 EN
Estonia outsourced a development of risk assessment methodology to put together a new risk assessment for money laundering and terrorist financing in Estonia. Several working groups started in autumn 2019 and the national risk assessment was approved in April 2021. According to the Schengen evaluation recommendation, the Police and Border Guard Board needs to introduce an automated data loader to the Europol Information System. Developing capacities of relevant authorities to deal with open source intelligence is a priority that needs funding and different sources, incl. the ISF are considered for this purpose.
An indicative list of actions in connection with Annex III include: • setting up, adapting and maintaining ICT systems that contribute to the achievement of the ISF
objectives, training on the use of such systems, improving the interoperability components and data quality of the systems;
• financing of equipment; • financing the cost of staff involved in the actions that are supported by the Fund or actions that are
supported by the Fund or actions requiring involvement of staff for technical or security-related reasons.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. An indicative list of actions in connection with Annex IV include:
• projects which aim to improve the interoperability of EU information systems and national ICT systems, insofar as provided for by Union or Member State law.
Operating support: Estonia plans to use operating support to better contribute to the achievement of the objectives of the ISF programme. The use of operating support enables to maintain capabilities which are crucial to the Union as a whole. It is necessary to increase the staffing of the national PIU within the Estonian Police and Border Guard Board (PBGB). The PIU analyses passenger lists, processes post-hit information 24/7 and exchanges information with their counterparts. Recruiting additional officials to the PIU is vital to ensure the required level of data exchange. There is a consistent need to ensure the maintenance of the PNR system (e.g. security and software upgrades, infrastructure costs - costs required to maintain the servers, licenses, disk space, etc.) In the field of digital forensics the yearly costs of special software (upgrades, fees, licences) must be guaranteed to deal with the identification, collection, handling and storage of digital evidence. In the field of cybercrime and OSINT, the yearly maintenance costs of special software and network equipment must be covered to increase and maintain the capacity of the police to systematically manage, analyze and extract incoming information.
For all the mentioned areas, the final beneficiary is the PBGB which is by the statute responsible for security and public order in the state and the investigation and prevention of offences. Depending on national arrangements, funding related to the maintenance of ICT systems may be directed to the IT and Development Centre, Ministry of the Interior which by the statute is responsible for providing necessary ICT services to the Ministry and its area of government.
The possibility of financing other activities is not ruled out. Financial instruments: n/a.
EN 12 EN
2.1. Specific objective 1. Exchange of information 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.1.1 Number of participants in training activities number 12 37
O.1.2 Number of expert meetings/workshops/study visits number 2 11
O.1.3 Number of ICT systems set up/adapted/maintained number 3 9
O.1.4 Number of equipment items purchased number 6 96
EN 13 EN
2.1. Specific objective 1. Exchange of information 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.1.5 Number of ICT systems made interoperable in the Member States/ with security- relevant EU and decentralised information systems/with international databases
number 0 number 2021 3 number Project reports
R.1.6 Number of administrative units that have set up new or adapted existing information exchange mechanisms/procedures/to ols/guidance for exchange of information with other Member States/EU agencies/international organisations/third countries
number 0 number 2021 3 number Project reports
R.1.7 Number of participants who consider the training useful for their work
number 0 share 2021 27 number Participant feedback survey
R.1.8 Number of participants who report three months after the training activity that they are using the skills and competences acquired during the training
number 0 share 2021 27 number Participant feedback survey
EN 14 EN
2.1. Specific objective 1. Exchange of information 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Type of action 001.ICT systems, interoperability, data quality (excluding equipment) 13,489,158.61
Type of action 002.Networks, centres of excellence, cooperation structures, joint actions and operations 0.00
Type of action 003.Joint Investigation Teams (JITs) or other joint operations 0.00
Type of action 004.Secondment or deployment of experts 0.00
Type of action 005.Training 0.00
Type of action 006.Exchange of best practices, workshops, conferences, events, awareness-raising campaigns, communication activities 0.00
Type of action 007.Studies, pilot projects, risk assessments 0.00
Type of action 008.Equipment 782,351.25
Type of action 009.Means of transport 0.00
Type of action 010.Buildings, facilities 0.00
Type of action 011.Deployment or other follow-up of research projects 0.00
EN 15 EN
2.1. Specific objective: 2. Cross-border cooperation
2.1.1. Description of the specific objective
Estonia is active both in bilateral and multilateral cross-border (operational) cooperation at Union level to combat the important serious and organised crime threats to the EU. There is tight cooperation in operational matters between the Estonian Criminal Police and their counterparts in neighbouring countries in the area of drug trafficking. Several Joint Investigation teams have been formed. In addition to competent authorities within and Between Member States, cooperation with international organisations (Europol, Interpol, CEPOL, EMCDDA, UNODC, DEA, etc.) needs to be enhanced. Both the Estonian police and customs authority have placed their Liaison Officers at Europol to facilitate day-to-day information exchange. Trainings, exercises, mutual learning and specialised exchange programmes are useful tools for this purpose. Focus must be on the current trends – notably technological developments and the spread of synthetic opioids, incl. fentanyls. It is crucial to respond better to a globalised drug market by strengthening partnerships between Member States’ authorities and other relevant partners, incl. third countries, where relevant. In the fight against terrorism, the Estonian law enforcement agencies are supported by international cooperation within the EU, the Counter Terrorism Group CTG, and the European Counter Terrorism Centre at Europol, information exchange at Interpol, counter-terrorism cooperation with UN, NATO, Council of Europe, OSCE and bilateral relations with partner countries. Coordination and cooperation of law enforcement authorities and other competent authorities dealing with organised crime is vital. In the framework of the EU Policy Cycle for organised and serious international crime: EMPACT 2022+, Estonia is planning to Estonia participate in the operational action plans for the following areas: excise fraud, Missing Trader Intra Community (MTIC) fraud, new psychoactive substances and synthetic drugs, irregular migration, attacks against information systems (cybercrime), sexual exploitation of children (cybercrime), fraud with non-cash means of payment (cybercrime), firearms smuggling, environmental crime and organised property crime. It is important for Estonia to emphasise the enhancement of EU inter-agency security cooperation (joint activities, information sharing, etc.). Estonia itself has contributed to this when the first Europol- FRONTEX Management Board joint meeting was organised under the auspices of the Estonian Presidency of the Council of the EU and the cooperation principles and activities were agreed. Under this specific objective Estonia plans to use the ISF funding mainly for increasing coordination and improving inter-agency cooperation of competent authorities at national and Union level and with third countries, where relevant.
The current strategy is that the potential activities of this specific objective will form the most modest part of the programme. The planned focus of this specific objective is to contribute to implementing measures (a): concerning the increased law enforcement operations between Member States, with special emphasis on operational cooperation mechanisms in the context of EMPACT (b) and (c): improving inter-agency cooperation at Union level between Member States, and the relevant Union bodies, offices and agencies as well as at national level among the national authorities; also to increase coordination and cooperation of law enforcement and other competent authorities within and between Member States.
The minimum percentage set for this SO is not reached. This decision stems from the nature and amount of cross-border (joint) operations which cannot be forecast. These operations arise on a rolling basis in each field and Estonia continues to finance these from the state budget when the need occurs or use specially earmarked funds (e.g. funding provided by the Commission). Operational cooperation is of utmost importance and Estonia has and will continue actively participate both in bilateral and multilateral cross-border (operational) cooperation as described in the beginning of this Section. Moreover, there are several actions planned under the SO3 which have a broader purpose and therefore also contribute to the objectives of the SO2 (e.g. study visits and enhancing cooperation in the field of preventing and tackling
EN 16 EN
corruption, international cooperation in preventing and combating cybercrime).
The current strategy takes into account the country's actual needs and challenges. While using additionally the state budget and other relevant funding possibilities, allocating resources for this specific objective below the level stipulated in the ISF regulation does not jeopardise the achievement of the objective. The planned addressing of the implementation measures in Annex II and examples of actions are as follows. (a) Increasing the number of law enforcement operations involving two or more Member States, including, where appropriate, operations involving other relevant actors, in particular through facilitating and improving the use of joint investigation teams, joint patrols, hot pursuits, discreet surveillance and other operational cooperation mechanisms in the context of the EU policy cycle, with special emphasis on cross-border operations. To reduce excise criminality and excise tax gap in the Baltic region and EU overall, the efficiency and capabilities of the relevant authorities in fight against shadow economy (illegal tobacco, fuel, alcohol) is planned to be increased with the support of ISF. In cooperation with Spain, several EU member states and third countries (incl. Norway, UK, USA), Frontex and Europol, an European Operational Team (EOT) will be established in the Spanish region ‘Costa del Sol’, to develop and implement a joint investigative and operational strategy against the main criminal organisations. An indicative list of actions in connection with Annex III include:
• providing support to thematic or cross-border networks of specialised national units and national contact points to improve mutual confidence, the exchange and dissemination of know-how, information, experience and best practices, the pooling of resources and expertise in joint centres of excellence;
• education and training for staff and experts in relevant law enforcement authorities and administrative agencies;
• financing of equipment. Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. An indicative list of actions in connection with Annex IV include: - Projects which aim to fight the most important threats posed by serious and organised crime, in the framework of EU policy cycle/EMPACT operational actions. (b) Increasing coordination and cooperation of competent authorities within and between Member States and with other relevant actors, for example through networks of specialised national units, Union networks and cooperation structures, Union centres. Pursuant to Council Implementing Decision No. 10388/19, in the framework of the Schengen evaluation of Estonian police co-operation, a recommendation has been made that Estonia should develop an interactive and user-friendly e-learning solution on international police cooperation based on practical situations and cases. This recommendation is planned to be addressed with the support of the ISF. In 2019, the Estonian Social Insurance Board identified and assisted 67 victims or alleged victims of trafficking in human beings. This is a significant increase compared to 2018 when 12 (alleged) victims were identified. Investigative bodies and victim support organisations continuously carry out international cooperation in criminal matters and in cases with suspicion of trafficking in human beings. Cooperation is important to prevent exposure to human trafficking in host countries and to break up the organised crime groups mediating prostitutes and illegal labour force to reduce trafficking problems in Estonia. Therefore, one of the priorities for Estonia is operational level cooperation with third counties, establishing and maintaining reliable contacts, providing training and introducing monitoring methods developed by the Estonian Police and Border Guard Board and if necessary setting up JITs.
EN 17 EN
An indicative list of actions in connection with Annex III include: • providing support to thematic or cross-border networks of specialised national units and national
contact points to improve mutual confidence, the exchange and dissemination of know-how, information, experience and best practices, the pooling of resources and expertise in joint centres of excellence;
• education and training for staff and experts in relevant law enforcement authorities and administrative agencies.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. (c) Improving inter-agency cooperation at Union level between the Member States, and between Member States, and relevant Union bodies, offices and agencies as well as at national level among the competent authorities in each Member State.
It is essential to explore ways to improve the cross-border police and customs cooperation with the involvement of relevant EU bodies (e.g. Europol, EUROJUST). Criminal investigation officers from Estonian customs and police authorities need to be better prepared and informed to prevent and combat all forms of serious and international crime (e.g. drugs, trafficking in human beings, firearms trafficking, euro counterfeiting, money laundering). The secondment of officers for traineeships to the Estonian Liaison Office of Europol is a useful way to promote and improve the effectiveness of transnational operational cooperation (e.g. the use of Joint Investigation teams’ capabilities, Joint Analyst Teams (JAT), Controlled Delivery (CD), and other possibilities offered by Europol, for example the Analysis Work Files and SIENA network), cooperation with Europol Counter Terrorism Centre and its units, incl. CBRN, demining and special tactics.
Estonian customs authorities would also benefit from closer operational cooperation with other EU customs administrations for better gathering and analysing information; to identify targets of organised crime; and gathering evidence in criminal proceedings. Study visits may be organised to serve this purpose.
Enhancing preparedness, early warning and response to threats and crisis requires greater cooperation between the authorities involved in CBRNe events, incl. the need to develop international cooperation under the RescEU, EU CBRNe Action Plan and threat assessments on CBRNe and terrorism. Trainings, guidelines, regulations, exercises, case studies, joint investigation teams, testings, participation in seminars and conferences on a national level and abroad contribute to this end.
It is also necessary to enhance inter-agency cooperation between first responders in the rescue services on how to safely react to calls concerning security incidents. This is an area which goes beyond the basic training of rescue services but is essential when co-responding with the police services. The knowledge and best practices of partners from other Member States is similarly crucial.
An indicative list of actions in connection with Annex III include: • actions that improve resilience as regard emerging threats, including chemical, biological,
radiological and nuclear threats; • providing support to thematic or cross-border networks of specialised national units and national
contact points to improve mutual confidence, the exchange and dissemination of know-how, information, experience and best practices, the pooling of resources and expertise in joint centres of excellence;
EN 18 EN
• education and training for staff and experts in relevant law enforcement authorities and administrative agencies.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. Operating support: The current strategy does not foresee using the operating support under this specific objective. However, when the need occurs, operating support may be considered.
Financial instruments: n/a.
EN 19 EN
2.1. Specific objective 2. Cross-border cooperation 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.2.1 Number of cross-border operations number 0 1
O.2.1.1 Of which number of joint investigation teams number 0 1
O.2.1.2 Of which number of EU policy cycle/EMPACT operational actions number 0 0
O.2.2 Number of expert meetings/workshops/study visits/common exercises number 37 92
O.2.3 Number of equipment items purchased number 32 80
O.2.4 Number of transport means purchased for cross-border operations number 0 0
EN 20 EN
2.1. Specific objective 2. Cross-border cooperation 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.2.5 The estimated value of assets frozen in the context of cross-border operations
amount 0 euro 2021 0 amount Project report
R.2.6.1 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - cannabis
kg 0 kg 2021 0 kg Project report
R.2.6.2 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - opioids, including heroin
kg 0 kg 2021 0 kg Project report
R.2.6.3 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - cocaine
kg 0 kg 2021 0 kg Project report
R.2.6.4 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - synthetic drugs, including amphetamine-type stimulants (including amphetamine and methamphetamine) and MDMA
kg 0 kg 2021 0 kg Project report
R.2.6.5 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - new psychoactive substances
kg 0 kg 2021 0 kg Project report
EN 21 EN
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.2.6.6 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - other illicit drugs
kg 0 kg 2021 0 kg Project report
R.2.7.1 Quantity of weapons seized in the context of cross-border operations - Weapons of war: automatic firearms and heavy firearms (anti-tank, rocket launcher, mortar, etc.)
number 0 number 2021 0 number Project report
R.2.7.2 Quantity of weapons seized in the context of cross-border operations - Other short firearms: revolvers and pistols (including salute and acoustic weapons)
number 0 number 2021 0 number Project report
R.2.7.3 Quantity of weapons seized in the context of cross-border operations - Other long firearms: rifles and shotguns (including salute and acoustic weapons)
number 0 number 2021 0 number Project report
R.2.8 Number of administrative units that have developed/adapted existing mechanisms/procedures/ tools/guidance for cooperation with other Member States/EU agencies/international organisations/third countries
number 0 number 2021 22 number Project reports
EN 22 EN
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.2.9 Number of staff involved in cross-border operations
number 0 number 2021 0 number Project report
R.2.10 Number of Schengen Evaluation Recommendations addressed
number 0 number 2021 1 percentage Project report
EN 23 EN
2.1. Specific objective 2. Cross-border cooperation 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Type of action 001.ICT systems, interoperability, data quality (excluding equipment) 0.00
Type of action 002.Networks, centres of excellence, cooperation structures, joint actions and operations 0.00
Type of action 003.Joint Investigation Teams (JITs) or other joint operations 324,900.00
Type of action 004.Secondment or deployment of experts 0.00
Type of action 005.Training 465,000.00
Type of action 006.Exchange of best practices, workshops, conferences, events, awareness-raising campaigns, communication activities 862,500.00
Type of action 007.Studies, pilot projects, risk assessments 0.00
Type of action 008.Equipment 105,001.20
Type of action 009.Means of transport 0.00
Type of action 010.Buildings, facilities 0.00
Type of action 011.Deployment or other follow-up of research projects 0.00
EN 24 EN
2.1. Specific objective: 3. Preventing and combating crime
2.1.1. Description of the specific objective
When aiming to strengthen the capabilities of the national authorities in relation to combatting and preventing crime, having motivated, skilled and informed people is the key. Training, shared knowledge and awareness raising are crucial in this respect. On the other hand, the need for modern technology, incl. IT tools, and equipment cannot be overlooked.
The focus of this specific objective is planned to be on the implementing measures (a) increasing the law enforcement training, exercises and mutual learning; and (d) acquiring relevant equipment to increase preparedness, resilience and adequate response to security threats. The potential activities will also address the implementing measures (b) and (c).
If the need arises, implementing measure (e) may also be considered at later stage of implementation.
The planned addressing of the implementation measures in Annex II and examples of actions are as follows. (a) Increasing training, exercises and mutual learning, specialised exchange programmes and sharing of best practice in and between Member States’ competent authorities, including at local level, and with third countries and other relevant actors. There is constant need for systematic training in different areas. Training of law enforcement officers has been an important part in the 2014-2020 ISFP programme and this is also a priority in 2021-2027 period. Estonia has also benefited greatly from CEPOL trainings as different authorities have taken part in CEPOL residential activities, webinars, online-trainings, workshops and exchange programs. However, there is also a need for more specific trainings which CEPOL does not offer. Some specific trainings are planned to be financed with the ISF support. The national CEPOL unit was consulted on the design of training activities in the ISF programme to avoid overlaps. The principal rationale for including specific training actions in the programme is that CEPOL generally organizes basic or intermediate level trainings, there is less focus on more specific topics relevant for the advanced level specialists in the narrower fields. In addition, the CEPOL trainings and study visits are for limited numbers of participants per Member State and this is not always sufficient, especially for highly specialised units. In any event, all training activities will be coordinated with CEPOL. Effective fight against cybercrime requires targeted action and is one of the priorities in the ISF programme. Various data thefts and data leaks, ransomware claims and online payment fraud have become commonplace problems in Estonia. Citizens, businesses and public authorities need to be aware of the dangers of ICT and be willing and able to protect themselves. Investigation of cybercrime requires very specific knowledge and skills on how to use digital evidence. The relevant law enforcement authorities need to be sufficiently staffed, trained and equipped to collect and analyse information at the necessary level and ensure the sustainability of activities. In order to alleviate these shortcomings, it is planned to finance activities under both measure (a) and measure (d) – trainings and study visits plus necessary technology and equipment.
Awareness raising on anti-corruption activities have become more successful over the years. Corruption offences registered in Estonia: 291 offences in 2017; 376 offences in 2018 and 72 offences in 2019. Detection of high-profile corruption cases continues to be a priority. As corruption is increasingly hidden in Estonia, there is a need for specialisation and systemic collection and analysis of information, which can lead to better detection and prosecution of such crimes. Investigating corruption and other covert crimes, requires the provision of tools and professional skills obtained through training, exchange of best practice with external partners, large-scale capture of electronic information and analysis of evidence.
EN 25 EN
Emphasis is also on raising awareness and conducting studies in the field for better policy decisions.
The likelihood of CBRN incidents has been risen, therefore preparedness for CBRN incidents needs more attention, including enhancing relevant know-how and skills in this field.
An indicative list of actions in connection with Annex III include: • education and training for staff and experts in relevant law enforcement authorities and judicial
authorities and administrative agencies, taking into account operational needs and risks analyses, in co-operation with CEPOL and, when applicable, the European Judicial Training Network;
• actions that improve resilience as regards emerging threats, including hybrid threats and chemical, biological, radiological and nuclear threats;
• providing support to thematic or cross-border networks of specialised national units and national contact points to improve mutual confidence, the exchange and dissemination of know-how, information, experience and best practices, the pooling of resources and expertise in joint centres of excellence;
• financing the cost of staff involved in the actions that are supported by the Fund or actions that are supported by the Fund or actions requiring involvement of staff for technical or security-related reasons.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. An indicative list of actions in connection with Annex IV include:
• Projects which aim to prevent and fight cybercrime, in particular child sexual exploitation online, and crimes where the internet is the primary platform for evidence collection.
1. Exploiting synergies by pooling resources and knowledge and sharing best practices among Member States and other relevant actors, including civil society through, for instance, the creation of joint centres of excellence, the development of joint risk assessments, or common operational support centres for jointly conducted operations.
Not all extremism leads to violence, but it is important for society, especially parents, teachers, youth workers and officials, to set an example, and intervene to ensure security on both sides. It is important to train primary officials and professionals to recognize the first signs of radicalisation and to be able to assess risks and act accordingly in a sensitive way while respecting the fundamental rights of individuals. More than 2000 first level practitioners have been trained in the past under the leadership of the Estonian Ministry of the Interior and the Academy of Security Sciences. In the future, a more systematic approach to training is planned. It is necessary to continue developing the expertise of various professionals, also with the support of international networks such as RAN and ESCN, and to become familiar with practices in partner countries.
To make full use of the potential of the Estonian Academy of Security Sciences (which is also the CEPOL National Unit in Estonia), it could be developed into a center of excellence for internal security (e.g in the domains of anti-radicalisation and counter-terrorism, fight against organised crime and cybercrimes; the use of AI). The Center would support planning and strategic development in the field through research, analysis and training, in coordination with CEPOL.
An indicative list of actions in connection with Annex III include: • education and training for staff and experts in relevant law enforcement authorities and judicial
EN 26 EN
authorities and administrative agencies, taking into account operational needs and risks analyses, in co-operation with CEPOL and , when applicable, the European Judicial Training Network;
• providing support to thematic or cross-border networks of specialised national units and national contact points to improve mutual confidence, the exchange and dissemination of know-how, information, experience and best practices, the pooling of resources and expertise in joint centres of excellence.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. An indicative list of actions in connection with Annex IV include: - projects which aim to prevent and counter radicalisation.
1. Promoting and developing measures, safeguards, mechanisms and best practices for the early identification, protection and support of witnesses, whistle-blowers and victims of crime and to develop partnerships between public authorities and other relevant actors to this effect.
The biggest challenge in Estonia in the fight against trafficking in human beings is the lack of funding of prevention activities. Prevention and awareness-raising activities and training are provided on a small scale and with small repetition interval. Joint trainings for officials dealing with trafficking in human beings are necessary to raise the competence and improve the implementation of EU acquis. There is a need for greater awareness of third-country nationals entering Estonia and education of young people at school. Also the relevant training for law enforcement authorities. According to the data from the Labour Inspectorate and the Social Insurance Board, the number of labour disputes with foreigners is increasing and the number of foreigners seeking help from the anti-trafficking hotline is increasing. Educational tools have been produced for schools (supported by the ISF 2014-2020 project), but to facilitate their use, the training scope needs to be widened to include trainers going to schools to adequately change young people's attitudes and future behaviors to prevent trafficking. Also, the competence and skills of officials, volunteers and other notifiers involved in the fight against trafficking in human beings will be increased on state and local level in order to increase the level of identification of possible victims overall in Estonia. It is necessary to carry out information campaigns, to work closely with communication companies and education institutions to prevent the sexual abuse of children. The idea is to use different expertise and activities for cross-cutting prevention. The purpose is to explore how prevention opportunities can include different parties in new and innovating ways. There is also a need to raise the awareness (with appropriate long-lasting material and campaigns being worked out) and skills (special trainings in Europe and in Estonia) of adults who come into contact with young people to spot victims of abuse and to provide appropriate assistance (such as police officers, child protection officers, teachers, doctors as well as parents). We will offer special trainings to child hotline workers to give appropriate counselling in case of child sexual abuse cases online. The trainings will take into account the Council Conclusions on combatting the sexual abuse of children (12862/19). Raising the capability to identify victims would lead to better safeguarding of children and apprehend offenders in early stages of the activities. The third line of activities is to carry out research and evaluation of programs/services preventing the sexual abuse of children in Estonia. An indicative list of actions in connection with Annex III include:
• Actions that improve resilience as regards emerging threats, including trafficking via online channels;
• education and training for staff and experts in relevant law enforcement authorities and judicial authorities and administrative agencies, taking into account operational needs and risks analyses, in co-operation with CEPOL and, when applicable, the European Judicial Training Network;
EN 27 EN
• providing support to thematic or cross-border networks of specialised national units and national contact points to improve mutual confidence, the exchange and dissemination of know-how, information, experience and best practices, the pooling of resources and expertise in joint centres of excellence.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources. An indicative list of actions in connection with Annex IV include:
• Projects which aim to prevent and fight cybercrime, in particular child sexual exploitation online, and crimes where the internet is the primary platform for evidence collection.
1. Acquiring relevant equipment and setting up or upgrading specialised training facilities and other essential security relevant infrastructure to increase preparedness, resilience, public awareness and adequate response to security threats.
Preparedness for CBRNe and HAZMAT incidents need more attention, given the changed nature of threats in Europe. It is estimated that over half a million World War II explosives are still in the Estonian soil - the accessibility of these explosive substances is an essential internal security problem in Estonia and carries high risk in terms of possible terrorism or lone offenders. Illegal e-commerce, incl. the import of dangerous substances, are also increasing the likelihood of CBRNe incidents. Relevant know-how and skills, technical ability, the availability of (personal protective) equipment, and specific vehicles (incl. in the area of explosive ordnance disposal) are also crucial. It is closely related to protection of citizens and infrastructure, crisis management and strategic communication. There were many similar actions carried out from 2014-2020 ISF programme (e.g purchasing bomb robots and bomb suits) which have had a major positive impact in the field.
ISF 2014-2020 supported the updating of the system of early warning in case of danger of radiation (caused by man-made crisis, e.g. a dirty bomb). It is planned to further upgrade this system and include new functionalities like the analysis of radioactive noble gases.
One area where Estonia plans to contribute more in the near future is the wider and more systematic use of drones in the fight against crime. This would considerably improve the capacity to detect and react to security incidents and contributes to the protection of people and public spaces. Professional capacity building in this area will allow the police to react more effectively to security incidents and detect threats in public space. It also supports the police in enhancing cooperation with European Union law enforcement agencies in the fight against serious and organized crime.
Measures for physical protection of security relevant infrastructure and/or ensuring their resilience during crisis are crucial. The continuity of the activities of the Police and Border Guard Board, the Rescue Board or other institutions providing essential services in crisis situations must be ensured. It is also important to enhance the forensic capacity to provide forensic expertise.
An indicative list of actions in connection with Annex III include: • actions that improve resilience as regard emerging threats, including chemical, biological,
radiological and nuclear threats; • financing of equipment and communication systems.
Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the needs and available resources.
EN 28 EN
Operating support: Estonia plans to use operating support to better contribute to the achievement of the objectives of the ISF programme. The use of operating support enables to maintain capabilities which are crucial to the Union as a whole. There is a need to increase the number of staff in the Central Criminal Police Cybercrime Bureau to improve the capacity to collect and analyse the information. Staff costs will be covered by using the operating support. The final beneficiary is the Police and Border Guard Board which is by the statute responsible for security and public order in the state and the investigation and prevention of offences. Financial instruments: n/a.
EN 29 EN
2.1. Specific objective 3. Preventing and combating crime 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.3.1 Number of participants in training activities number 1,337 3,216
O.3.2 Number of exchange programmes/workshops/study visits number 28 71
O.3.3 Number of equipment items purchased number 37 75
O.3.4 Number of transport means purchased number 0 0
O.3.5 Number of items of infrastructure/security relevant facilities/tools/mechanisms constructed/ purchased/upgraded number 0 0
O.3.6 Number of projects to prevent crime number 2 3
O.3.7 Number of projects to assist victims of crime number 0 1
O.3.8 Number of victims of crimes assisted number 0 0
EN 30 EN
2.1. Specific objective 3. Preventing and combating crime 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.3.9 Number of initiatives developed / expanded to prevent radicalisation
number 0 number 2021 0 number Project report
R.3.10 Number of initiatives developed / expanded to protect / support witnesses and whistle- blowers
number 0 number 2021 0 number Project report
R.3.11 Number of critical infrastructure/public spaces with new/adapted facilities protecting against security related risks
number 0 number 2021 0 number Project report
R.3.12 Number of participants who consider the training useful for their work
number 0 share 2021 2,023 number Participant feedback survey
R.3.13 Number of participants who report three months after leaving the training that they are using the skills and competences acquired during the training
number 0 share 2021 941 number Participant feedback survey
EN 31 EN
2.1. Specific objective 3. Preventing and combating crime 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Type of action 001.ICT systems, interoperability, data quality (excluding equipment) 1,117,500.00
Type of action 002.Networks, centres of excellence, cooperation structures, joint actions and operations 0.00
Type of action 003.Joint Investigation Teams (JITs) or other joint operations 0.00
Type of action 004.Secondment or deployment of experts 0.00
Type of action 005.Training 2,667,369.90
Type of action 006.Exchange of best practices, workshops, conferences, events, awareness-raising campaigns, communication activities 562,500.00
Type of action 007.Studies, pilot projects, risk assessments 750,000.00
Type of action 008.Equipment 8,066,566.50
Type of action 009.Means of transport 0.00
Type of action 010.Buildings, facilities 0.00
Type of action 011.Deployment or other follow-up of research projects 0.00
EN 32 EN
2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
Reference: point (f) of Article 22(3), Article 36(5), Article 37, and Article 95 CPR 2.2.1. Description
Technical assistance is the precondition that sufficient means and resources are available to achieve the objectives and indicators set in the ISFprogramme. TA is used for
• Preparation, implementation, monitoring and control • Capacity building • Evaluation and studies, data collection • Information and communication
Preparation, implementation, monitoring and control TA is used by the competent officials of Responsible Authority (RA) and Audit Authority (AA). In the Ministry of the Interior there are approximately 10 RA officials responsible for implementation of HOME funds and 2 AA auditors. The TA is used for the RA and AA personnel costs, training, participation in workshops and meetings, etc.
Capacity building Consultation and sharing of best practices are key factors in successful implementation so that applicants and beneficiaries have the ability to prepare and implement projects. Therefore, the RA also ensures continuous training, counselling and guidance of applicants and beneficiaries funded by the TA. To reduce the burden on applicants and beneficiaries, the TA is used for novel IT solutions of application, reporting and reimbursement. The SFOS information system will be introduced to simplify the technical procedures, reduce the workload of applicants, beneficiaries and administration, and thus contribute more to substantive activities. The principle of single entry is used as far as possible for electronic applications. In addition, the information system enables the RA to monitor the achievement of results, the progress of commitments and disbursements, the volumes and results of audits, administrative, financial and on-the- spot controls, irregularities and recoveries.
Evaluation and studies, data collection It is important to ensure that objectives are met in time and resources are used efficiently. Therefore two evaluations are foreseen: the mid-term evaluation in 2024 and final evaluation in 2030. If needed, resources could be used for studies and data collection.
Information and communication The TA is also used for communication and publication activities (see p 7.)
EN 33 EN
2.2. Technical assistance TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR) 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR Table 4: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Intervention field 034.Information and communication 17,515.71
Intervention field 035.Preparation, implementation, monitoring and control 1,488,835.21
Intervention field 036.Evaluation and studies, data collection 122,609.96
Intervention field 037.Capacity building 122,609.96
EN 34 EN
3. Financing plan Reference: point (g) Article 22(3) CPR 3.1. Financial appropriations by year Table 5: Financial appropriations per year
Allocation type 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
EN 35 EN
3.2. Total financial allocations Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution
Indicative breakdown of national contributionSpecific objective (SO) Type of action
Basis for calculation Union support (total
or public)
Union contribution (a)
National contribution (b)=(c)+(d)
Public (c) Private (d)
Total (e)=(a)+(b) Co-financing rate (f)=(a)/(e)
Exchange of information Regular actions Total 4,481,105.86 1,493,701.95 1,493,701.95 0.00 5,974,807.81 75.0000000418%
Exchange of information Annex IV actions Total 5,501,636.25 1,833,878.75 1,833,878.75 0.00 7,335,515.00 75.0000000000%
Exchange of information Operating support Total 4,288,767.75 1,429,589.25 1,429,589.25 0.00 5,718,357.00 75.0000000000%
Total Exchange of information 14,271,509.86 4,757,169.95 4,757,169.95 0.00 19,028,679.81 75.0000000131%
Cross-border cooperation Regular actions Total 1,327,500.00 442,500.00 442,500.00 0.00 1,770,000.00 75.0000000000%
Cross-border cooperation Specific actions Total 429,901.20 47,766.80 47,766.80 0.00 477,668.00 90.0000000000%
Cross-border cooperation Annex IV actions Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
Total Cross-border cooperation 1,757,401.20 490,266.80 490,266.80 0.00 2,247,668.00 78.1877572666%
Preventing and combating crime Regular actions Total 9,922,867.50 3,307,622.50 3,307,622.50 0.00 13,230,490.00 75.0000000000%
Preventing and combating crime Specific actions Total 436,068.90 48,452.10 48,452.10 0.00 484,521.00 90.0000000000%
Preventing and combating crime Annex IV actions Total 1,687,500.00 562,500.00 562,500.00 0.00 2,250,000.00 75.0000000000%
Preventing and combating crime Operating support Total 1,117,500.00 372,500.00 372,500.00 0.00 1,490,000.00 75.0000000000%
Total Preventing and combating crime 13,163,936.40 4,291,074.60 4,291,074.60 0.00 17,455,011.00 75.4163741289%
Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
1,751,570.84 1,751,570.84 100.0000000000%
Grand total 30,944,418.30 9,538,511.35 9,538,511.35 0.00 40,482,929.65 76.4381890529%
EN 36 EN
3.3. Transfers Table 7: Transfers between shared management funds1
Receiving fund Transferring fund
AMIF BMVI ERDF ESF+ CF EMFAF Total
ISF 1Cumulative amounts for all transfers during programming period.
EN 37 EN
Table 8: Transfers to instruments under direct or indirect management1
Instrument Transfer Amount
0.00 1Cumulative amounts for all transfers during programming period.
EN 38 EN
4. Enabling conditions Reference: point (i) of Article 22(3) CPR Table 9: Horizontal enabling conditions
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
Monitoring mechanisms are in place that cover all public contracts and their procurement under the Funds in line with Union procurement legislation. That requirement includes:
1. Arrangements to ensure compilation of effective and reliable data on public procurement procedures above the Union thresholds in accordance with reporting obligations under Articles 83 and 84 of Directive 2014/24/EU and Articles 99 and 100 of Directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register- https://riigihanked.riik.ee;
Public Procurement Act- www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700 3/consolide/current;
Competition Act- www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700 3/consolide/current;
Information from the MoF-
https://fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused/riigihanked#riigihangete-valdkon
Public contracts above the national threshold and procurement under EU procurement law are published and executed on the central e-procurement portal “Public Procurement Register” managed by the Ministry of Finance (MoF) in accordance with Reg (EU) 2019/1780. MoF is responsible for monitoring, reporting and consulting pursuant to Art 83 and 84 of EU 2014/24 and Art 99 and 100 of EU 2014/25. Monitoring and reporting are based on data retrieved from the Central Public Procurement Register.
2. Arrangements to ensure the data cover at least the following elements:
a. Quality and intensity of competition: names of winning bidder, number of initial bidders and contractual value;
b. Information on final price after completion and on participation of SMEs as direct bidders, where national systems provide such information.
Yes Public Procurement Register (PPR)- https://riigihanked.riik.ee;
Information from the MoF- https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigihanked
a. the names of the successful tenderers, the indicative number of tenderers and the contract value shall be published in the public procurement register in the form of a contract award notice in accordance with Commission Reg EU 2019/1780.
b. After completion of procurement, the contracting authority will publish the contract-specific information on the final price in the public procurement register. Information on the participation of SMEs as direct tenderers is published in the scheme award notice – 100 % of e- procurement is carried out in a central procurement register.
1. Effective monitoring mechanisms of the public procurement market
Yes
3. Arrangements to ensure monitoring and analysis of the data by the competent
Yes Public Procurement Register (PPR)- https://riigihanked.riik.ee
3. The authority responsible for state supervison (monitoring) and analysis is the
EN 39 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
national authorities in accordance with article 83 (2) of directive 2014/24/EU and article 99 (2) of directive 2014/25/EU.
Public Procurement and State Aid Department of the MoF: https://www.rahandusministeerium.ee/sites /default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;
Information from the MoF - https://www.fin.ee/en/public-procurement- state-aid-and-assets/public-procurement- policy/state-supervision
Ministry of Finance. Monitoring obligations are laid down in the Public Procurement Act. 4 people are responsible for monitoring and and one personis responsible for the overall analysis of public procurement data.
4. Arrangements to make the results of the analysis available to the public in accordance with article 83 (3) of directive 2014/24/EU and article 99 (3) directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register (PPR)- https://riigihanked.riik.ee;
Public Procurement and State Aid Department of the MoF: https://www.rahandusministeerium.ee/sites /default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;
Reports, data- https://fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused/riigihanked#riigihangete- valdkon
4. The yearly overview is published at website of Ministry of Finance.
5. Arrangements to ensure that all information pointing to suspected bid- rigging situations is communicated to the competent national bodies in accordance with Article 83(2) of Directive 2014/24/EU and Article 99(2) of Directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register (PPR)- https://riigihanked.riik.ee;
Public Procurement and State Aid Department of the MoF: https://www.rahandusministeerium.ee/sites /default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;
Information from the MoF - https://www.fin.ee/en/public-procurement- state-aid-and-assets/public-procurement- policy/state-supervision
The Public Procurement Act provides that if circumstances that become known during supervision may give rise to suspicion of an offense that is not a misdemeanor as provided for in § 213–215 of the Public Procurement Act, or if the circumstances have the characteristics of a possible corruption case, the Ministry of Finance shall notify the investigating authority or the prosecutor's office of the circumstances known to it. In this sense, the Competition Authority is also an investigating authority and the competent authority for supervising compliance with the Competition Act (see § 54), which
EN 40 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
must be notified of violations. The website of the Ministry of Finance contains information that in the event of suspicion of possible cooperation between undertakings that harms competition, the Competition Authority must be notified.
Effective mechanisms are in place to ensure compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union ('the Charter') which include:
1. Arrangements to ensure compliance of the programmes supported by the Funds and their implementation with the relevant provisions of the Charter.
Yes Constitution - www.riigiteataja.ee/en/eli/530122020003/c onsole
Act on the Implementation of ESI and HOME Funds (ÜSS), www.riigiteataja.ee/akt/11102022001
UN Reports – Estonia - https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre atybodyexternal/Download.aspx?symbolno =HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang= en)
Gender Equality Act - https://www.riigiteataja.ee/akt/1060720120 22?leiaKehtiv
Equal Treatment Act - https://www.riigiteataja.ee/akt/1260420130 09?leiaKehtiv
Chancellor of Justice - https://www.oiguskantsler.ee/et
To ensure consistency with the Charter Estonia has a mechanism established through national law and international agreements. Among others Section I of the Charter (dignity, § 1-5) in the Constitution § 10, 17, 18, 20, 29. Section II (freedoms, § 6-19) Constitution § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, the Personal Data Protection Act and the Act on Granting International Protection to Aliens. Section III (equality, § 20-26) § 12 and 28 of the Constitution, the Equal Treatment Act, the Gender Equality Act. Title IV (solidarity, § 27-38), § 27-29 of the Constitution, Employment Contracts Act. Title V (citizens' rights, § 39-46), § 3, 12, 34, 44, 46 of the Constitution, Administrative Procedure Act. According to § 7 (3) of the ÜSS, each Implementing Body centrally coordinates and monitors in its field how the support enables to maintain the base principles of the strategy "Estonia 2035" (including the values of the Charter) and contributing to the achievement of goals. The requirement of compliance with the Charter is foreseen in the horizontal project selection criteria. MA provides trainings on fundamental rights.
3. Effective application and implementation of the Charter of Fundamental Rights
Yes
2. Reporting arrangements to the monitoring committee regarding cases of non-compliance of operations supported by the Funds with the Charter and complaints
Yes Monitoring Committee - https://siseministeerium.ee/seirekomisjon
The monitoring committee includes partners who monitor the implementation of the Charter and whose task is to present the consolidated vision and, if necessary,
EN 41 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
regarding the Charter submitted in accordance with the arrangements made pursuant to Article 69(7).
problems in their field to the monitoring committee (e.g. the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment, the Estonian Chamber of Disabled People, the Estonian Human Rights Centre).
Upon request of the partner overseeing the implementation of the Charter, discussion point is added to the agenda. In accordance with the working procedures of the monitoring committee, which were approved at the first meeting, the representative of the Chancellor of Justice gives, if necessary, an overview of complaints submitted to him/her where the activities supported by the funds did not comply with the Charter or the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. The Secretariat of the Monitoring Committee makes a request to the Chancellor of Justice before the meeting and, in the case, there are complaints, the discussion point is added to the agenda. The monitoring committee has an e-mail address through which all members of the monitoring committee can open a discussion or propose agenda points.
4. Implementation and application of the United Nations Convention on the rights of persons with disabilities (UNCRPD) in accordance with Council Decision
Yes A national framework to ensure implementation of the UNCRPD is in place that includes:
1. Objectives with measurable goals, data collection and monitoring mechanisms.
Yes Wellfare Development Plan - https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- 2023-2030
Estonia 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid
Ensuring the protection of the rights of people with disabilities is divided between different strategies. The policy strategy for the protection of the rights of people with disabilities is set out in the “Wellfare Development Plan 2023–2030”. The challenges of the target group, policy measures and relevant indicators are described in the programmes of the same development plan. The umbrella strategy
EN 42 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
“Estonia 2035” also covers requirements of the UNCRPD.
Statistics on the situation of people with disabilities are collected by Statistics Estonia through the Estonian Social Survey, the Estonian Labour Force Survey, the Working Life Survey and the Household Budget Survey, as well as relevant health, ageing and pension surveys. The Ministry of Social Affairs publishes regular social welfare statistics and, where necessary, conducts specific surveys.
2010/48/EC
2. Arrangements to ensure that accessibility policy, legislation and standards are properly reflected in the preparation and implementation of the programmes.
Yes Advisory Board for Persons with Disabilities - https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda
Consumer Protection and Technical Surveillance Authority (CPTSA)
(https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised- ehitamine/ligipaasetavus)
Requirements for buildings arising from the special needs of people with disabilities (https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018 055)
Requirements for living space (https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015 034?leiaKehtiv)
Accessibility is a strategic goal and fundamental principle of "Estonia 2035" within the meaning of Article 9 of the UNCRPD. In order to develop a comprehensive accessibility policy, the Government established an accessibility task force in 2019. The Equality Competence Centre provides advice to MA and beneficiaries on accessibility and equal opportunities and approves conditions of giving support and monitors the fullfillment of UNCRPD requirements.
In 2018, the regulations “Requirements for buildings arising from the special needs of people with disabilities” and “Requirements for living space” entered into force.
Since 1 January 2019, the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority (CPTRA) monitors the implementation of respective legislation on
EN 43 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
accessibility of the physical environment and the EU Accessibility Directive (EU) 2019/882.
3. Reporting arrangements to the monitoring committee regarding cases of non-compliance of operations supported by the Funds with the UNCRPD and complaints regarding the UNCRPD submitted in accordance with the arrangements made pursuant to Article 69(7).
Yes Monitoring Commitee - https://siseministeerium.ee/seirekomisjon
Advisory Board for Persons with Disabilities - https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda
Chancellor of Justice - https://www.oiguskantsler.ee/
Act of Chancellor of Justice - https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95K S
As of 1 January 2019, the Chancellor of Justice (CJ) is responsible for promoting, protecting and monitoring the implementation of the UNCRPD. In 2019, the Advisory Board for Persons with Disabilities was established under the CJ, with the aim of advising the CJ on the promotion, protection and monitoring of the rights of persons with disabilities.The Advisory Board is established under Article 33(3) of the UNCRPD.
For ISF projects, the contact point is the monitoring committee (MC), which consists of the relevant umbrella organizations and, if necessary, the MA expands the list of partners. The Estonian Chamber of Disabled People, the CJ and the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment are invited to the meetings of the monitoring committee.
Representative of the CJ provides, if necessary, an overview of the complaints at the MC meeting.
Members of the MC may propose additional meetings or an additional agenda item if a case arises in which an activity supported by the funds does not comply with the UNCRPD.
EN 44 EN
5. Programme authorities Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR Table 10: Programme authorities
Programme Authority Name of the institution Contact name Position Email
Managing authority Estonian Ministry of the Interior Tarmo Miilits Permanent Secretary [email protected]
Audit authority Estonian Ministry of the Interior Tarmo Olgo Head of the Internal Audit Department [email protected]
Body which receives payments from the Commission Estonian Ministry of Finance Marge Kaljas Advisor of the Treasury Department [email protected]
EN 45 EN
6. Partnership Reference: point (h) of Article 22(3) CPR
The preparation of the ISF programme is based on the principle of transparency. All relevant stakeholders were given an opportunity to contribute to resolving Estonia's current and future challenges in implementing internal security policy. In Estonia, the strategic planning of the national needs and their financing is centralized. There is no separate process (incl. involvement of partners and stakeholders) for programming the EU funds. The planning is source-neutral; the mapping of important strategic goals is done in the process of developing national strategies. The ISF programme for 2021-2027 has planned hand in hand with preparing the long-term national umbrella strategy "Estonia 2035" and the “Internal Security Development Plan”. An overview of compiling the strategies is found on following websites: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 and https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030. The process started in the spring of 2018. At the end of 2018 and the beginning of 2019, consultations with other ministries and umbrella organizations took place. Additionally, discussions were held in all counties. County Security Councils, other institutions related to internal security in the county, interest groups and representatives of civil society organizations, city and rural municipality leaders, and the county development centers were invited to the discussions. In total, more than 100 stakeholders contributed to preparing the long-term strategy. The discussions were summarized and used in the preparation of the “Internal Security Development Plan 2020–2030”. The development plan was submitted for public consultation through the dedicated web platform. The same system was used to get an approval from all ministries and the Government Office, and an opinion of the Association of Estonian Cities and Municipalities. The financing for meeting the goals set in strategies are decided during the annual discussions of national budget, which quarantees synergy with national and other resources and enables to avoid double financing. The implementation of the Internal Security Development Plan is monitored by the sectoral committee which consists of representatives from relevant authorities, intermediate bodies and partners. There is a common committee to monitor the implementation of the BMVI, ISF and AMIF. This monitoring committee consists of the same parties which are members of the sectoral committees of the Internal Security Decelopment Plan. In additon, bodies responsible for promoting social inclusion, fundamental rights, rights of persons with disabilities, gender equality and non-discrimination are involved.
EN 46 EN
7. Communication and visibility Reference: point (j) of Article 22(3) CPR
The communication of EU funds aims to ensure target group awareness of EU support through comprehensive, open and relevant communication.
A single website portal providing access to all programmes covered by CPR will be established by the State Shared Service Centre (SSSC). The website portal will be made available in English and Russian as well, since surveys show that the Russian-speaking population is less aware of support measures.
The Ministry of the Interior ensures the continuation of dedicated website for the HOME funds covering the programmes’ objectives, activities, available fundidng opportunities and achievements. Estonia will ensures transparency on the implementation of the national programme and publishes a list of actions supported by each programme.
Both the single website portal as well as HOME funds website are designed and constructed to comply with the WCAG 2.0 AA Accessibility Guidelines. This means that certain technical tools and content creation principles have been used to help consumers with visual, hearing, physical, speech, cognitive, language, learning, and neurological disabilities use the content of the website.
A Facebook page is used to communicate HOME funds’ open calls for proposals and achievements of projects.
The communication coordinator in the SSSC will lead the national communication network to ensure central visibility, transparency and communication acitivities. Furthermore, it will hold a yearly national Europe Day in association with the European Commission Representation in Estonia.
A dedicated HOME funds communication officer is appointed within the Ministry of the Interior.
Technical Assistance is used for communication activities.
Indicators: 1. Audio storytelling through five (5) podcasts to rise awareness of the projects financed from the HOME funds during the new period. Podcasts will be part of the regular podcasts published by the Ministry of the Interior. 2. At least four (4) major information activities during the new period to present the achievements for the target audience. 3. At least four (4) digital media content created, including visual content such as illustrations and video materials to introduce the HOME funds in Estonia. 4. New social media channels (Facebook, Youtube) developed for the Home funds in Estonia to reach out to a wider audience. Creating new content and cross-referencing on other similar social media accounts to grow following.
EN 47 EN
8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs Reference: Articles 94 and 95 CPR
Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No
From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR
From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on financing not linked to costs according to Article 95 CPR
EN 48 EN
Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates A. Summary of the main elements
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement (2)
Specific objective
Estimated proportion of the total financial allocation
within the specific objective to which the SCO will be
applied in % Code(1) Description Code(2) Description
Unit of measurement for the indicator triggering
reimbursement
Type of SCO (standard scale of unit costs, lump sums or
flat rates)
Amount (in EUR) or percentage (in case of flat
rates) of the SCO
(1) This refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations
(2) This refers to the code of a common indicator, if applicable
EN 49 EN
Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates B. Details by type of operation
EN 50 EN
C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates 1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
EN 51 EN
2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation.
EN 52 EN
3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission.
EN 53 EN
4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.
EN 54 EN
5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.
EN 55 EN
Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs A. Summary of the main elements
Type(s) of operation covered Indicators
Specific objective The amount covered by the financing not linked to costs
Code(1) Description
Conditions to be fulfilled/results to be achieved triggering reimbusresment by the
Commission Code(2) Description
Unit of measurement for the conditions to be
fulfilled/results to be achieved triggering
reimbursement by the Commission
Envisaged type of reimbursement method used to reimburse the
beneficiary(ies)
(1) Refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations.
(2) Refers to the code of a common indicator, if applicable.
EN 56 EN
B. Details by type of operation
EN 57 EN
Appendix 3 Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.)
Procedure reference Programme version Status Accept/Decline date Comments
C(2021)8460 - 26 Nov 2021 - 1 1.1 Accepted 16 Aug 2022
Specific objective Modality Type of intervention
Union contribution
Pre- financing
rate Description of the action
2. Cross-border cooperation
Specific actions
429,901.20 The objective of the Specific Action EMPACT is to develop complex and long-term EMPACT activities and actions, laid down in the operational action plans (OAPs) and implementing one or more common horizontal strategic goals (CHSGs) contained in the EMPACT multi-annual strategic plan (MASP) designed for the EMPACT cycle 2022-2025 (reference: Council document 10109/21 of 23 June 2021 (EU LIMITE).
ISF/2022/SA/2.2.1/012 EMPACT EUR 54.000,00 - Spain is carrying out the project CCH - EUROPEAN OPERATIONAL TEAM Costa del Sol, mainly related to EMPACT CCH (Cannabis/Cocaine/Heroin), but also to EMPACT HRCN (High-Risk Criminal Networks), covering strategic goals n°1, 2, 3, 4 and 8. The project partnership is composed of Spain, Bulgaria, Estonia, Finland, France, the Netherlands, Lithuania, Latvia, Poland, Portugal, Romania, Sweden, Slovenia, Denmark, Iceland, Norway, Serbia, UK, USA, Frontex and Europol. The Pilot Project is meant to establish a European Operational Team (EOT) in the Spanish region ‘Costa del Sol’, to develop and implement a joint investigative and operational strategy against the main criminal organisations and related High Value Targets (HVTs) affecting the EU Member States from the region. The activity of the EOT will be primarily aimed at identifying, investigating and dismantling HVTs and related organised criminal networks. The selection of HVTs and the establishment of related Operational Task Force (OTF) will be carried out in accordance with Standard Operating Procedure developed jointly by the EU Member States and Europol.
ISF/2022/SA/2.2.1/001 EMPACT EUR 375.901,20 - Estonia is carrying out the project Tackling Excise Crime in the Baltic Region, related to EMPACT Excise fraud, and covering strategic goals n°2 (mainly) but also n° 3, 4 and 6. The project partnership is composed of Estonia, Lithuania and Latvia. The project is led by the Estonian Tax and Customs Board (ETCB). It aims at reducing excise criminality and excise tax gap in the Baltic region and EU overall, by increasing the efficiency and capabilities of the participating authorities in fight against shadow economy (illegal tobacco, fuel, alcohol) in the EU/Baltic region.
3. Preventing and combating crime
Specific actions
436,068.90 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB EUR 436.068,90 - In the framework of the implementation of Directive 2011/36/EU on preventing and combating trafficking in human beings and protecting its victims (“EU Anti-trafficking Directive”) and the EU Strategy on Combatting Trafficking in Human Beings (2021-2025), the objective of this specific action is to provide assistance and support services for victims of trafficking in human beings who hold the citizenship of an EU Member States or are long-term residents in one of the EU Member States participating in the Internal Security Fund.
Estonia is carrying out the national project Alert helpers! –Building collaborative capacity for identification and assistance of THB victims in Estonia. The project aims at improving the competence of the professionals and volunteers in identifying vulnerable persons and potential victims of human trafficking.
TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
51,958.20 TA
EN 58 EN
DOCUMENTS
Document title Document type Document date Local reference Commission reference Files Sent date Sent by
Summary of proposed amendments
Supplementary Information 28 Aug 2025 Summary of proposed amendments
Performance Framework Supplementary Information 28 Aug 2025 Performance Framework
ISF programme (in Estonian) Supplementary Information 28 Aug 2025 ISF programme (in Estonian)
ISF programme with TRACKS
Supplementary Information 28 Aug 2025 ISF programme with TRACKS
HEC long version Supplementary Information 28 Aug 2025 HEC long version
1
Horizontal ex-ante conditionalities
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
Effective monitoring mechanisms for the public procurement market
YES Monitoring mechanisms are in place covering all public contracts and their procurement from the Funds in line with EU procurement law. This requires:
1. measures to ensure the collection of effective and reliable data on public procurement procedures above EU thresholds, in line with the reporting obligations under Articles 83 and 84 of Directive 2014/24/EU and Articles 99 and 100 of Directive 2014/25/EU;
2. measures to ensure data for at least the following aspects:
a. quality and intensity of competition: The names of the successful tenderers, the indicative number of tenderers and the contract value;
b. information on the final price after selection and the participation of SMEs as direct bidders, where such information is provided by national systems;
3. measures to ensure data monitoring and analysis by competent national authorities in accordance with Article 83(2) of Directive 2014/24/EU and Article 99(2) of Directive 2014/25/EU;
4. the arrangements for making the results of the analyses available to the public in accordance with Article 83(3) of Directive 2014/24/EU and Article 99(3) of Directive 2014/25/EU;
5. measures to ensure that all information indicating a potential bid-rigging is communicated to the competent national authorities in accordance with Article 83(2) of Directive 2014/24/EU and Article 99(2) of Directive 2014/25/EU.
1. YES
2 a. YES
2 b. YES
3. YES
4. YES
5. YES
Public Procurement Register (https://riigihanked.riik.ee)
Public Procurement Act
(https://www.riigiteataja.ee/ en/eli/505092017003/conso lide)
Competition Act (https://www.riigiteataja.ee/ en/eli/517062021003/conso lide)
Information from the Ministry of Finance (https://fin.ee/riigihanked- riigiabi- osalused/riigihanked#riigiha ngete-valdkon; https://whttps://www.fin.ee /riigihanked-riigiabi- osalused/riigihanked)
1. All public contracts above the national threshold and their procurement from funds under EU procurement law are published and executed on the central e-procurement portal “Public Procurement Register” (https://riigihanked.riik.ee) managed by the Ministry of Finance in accordance with Commission Implementing Regulation (EU) 2019/1780 of 23 September 2019. According to the Public Procurement Act, the Ministry of Finance is responsible for monitoring, reporting and consulting pursuant to Articles 83 and 84 of Directive 2014/24/EU and Articles 99 and 100 of Directive 2014/25/EU. Monitoring and reporting are based on data retrieved from the Central Public Procurement Register.
In 2.a., the names of the successful tenderers, the indicative number of tenderers and the contract value shall be published in the public procurement register in the form of a contract award notice in accordance with Commission Implementing Regulation (EU) 2019/1780of 23 September 2019.
2.b. The contracting authority is obligated to publish, once the procurement has been completed, the contract-specific information on the final price in the public procurement register. Information on the participation of SMEs as direct tenderers is published in the scheme award notice – 100 % of e-procurement is carried out in a central procurement register.
3. The authority responsible for state supervision (monitoring) and analysis is the Ministry of Finance. Monitoring obligations are laid down in the Public Procurement Act. 4 people are responsible for monitoring and one person is responsible for the overall analysis of public procurement data.
4. Annual overview of the activities of Ministry of Finance, incl state supervision, in the field of public procurement has to be submitted to the Government of the Republic. The overview is available on the website of the Ministry of Finance (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused/riigihanked#riigihangete-valdkon).
5. Section 57 of the Competition Act gives the Competition Authority the right to request all state agencies and local governments and the officials thereof to submit information necessary for analysing the competitive situation, defining a goods market, inspecting an agreement, activity or decision, etc. Ministry of Finance has an informal agreement with the Competition Authority on the exchange of information about public procurements. The Public Procurement Act provides that if facts brought to light during supervision may give rise to a suspicion of an offence other than the misdemeanour provided for in Sections 213- 215 of the Public Procurement Act, or which has the characteristics of a possible case of corruption, the Ministry of Finance shall inform the investigating authority or the public prosecutor’s office of facts known to it. The Competition Authority is an investigating authority in this sense and competent authority to exercise state and administrative supervision over implementation of Competition Act (see § 54), it has to be informed about any offences of the competition regulation.
At the website of Ministry of Finance (https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused/riigihanked) there is indicated that in case of doubt about the possible anti- competitive co-operation of the undertakings, the Competition Authority has to be informed. At FAQ (https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma- kippuvad-kusimused) there is recommendation to consult with the Competition Authority if anyone has questions about prohibited agreements having an object or effect which distorts competition.
1. Public contracts above the national threshold and procurement under EU procurement law are published and executed on the central e-procurement portal “Public Procurement Register” managed by the Ministry of Finance (MoF) in accordance with Reg (EU) 2019/1780. MoF is responsible for monitoring, reporting and consulting pursuant to Art 83 and 84 of EU 2014/24 and Art 99 and 100 of EU 2014/25. Monitoring and reporting are based on data retrieved from the Central Public Procurement Register.
2.a. the names of the successful tenderers, the indicative number of tenderers and the contract value shall be published in the public procurement register in the form of a contract award notice in accordance with Commission Reg EU 2019/1780.
2.b. After completion of procurement, the contracting authority will publish the contract-specific information on the final price in the public procurement register. Information on the participation of SMEs as direct tenderers is published in the scheme award notice – 100 % of e- procurement is carried out in a central procurement register.
3. The authority responsible for state supervision (monitoring) and analysis is the Ministry of Finance. Monitoring obligations are laid down in the Public Procurement Act. 4 people are responsible for monitoring and one person is responsible for the overall analysis of public procurement data.
4. The yearly overview is published at website of Ministry of Finance).
5. The Public Procurement Act provides that if circumstances that become known during supervision may give rise to suspicion of an offense that is not a misdemeanour as provided for in §§ 213–215 of the Public Procurement Act, or if the circumstances have the characteristics of a possible corruption case, the Ministry of Finance shall notify the investigating authority or the prosecutor's office of the circumstances known to it. In this sense, the Competition Authority is also an investigating authority and the competent authority for supervising compliance with the Competition Act (see § 54), which must be notified of violations. The website of the Ministry of Finance contains information that in the event of suspicion of possible cooperation between undertakings that harms competition, the Competition Authority must be notified.
Effective application and implementation of the EU Charter of Fundamental Rights
YES Effective mechanisms are in place to ensure compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union, including:
1. arrangements to ensure compliance and implementation of programmes supported by the Funds in accordance with the relevant provisions of the Charter;
1. YES
2. YES
1.
Constitution of the Republic of Estonia (https://www.riigiteataja.ee/ en/eli/ee/530122020003/co nsolide/current)
Act on the Implementation of the Cohesion and Internal
1. Estonia has a mechanism established through national law and international agreements to ensure respect for human rights, including the Charter of Fundamental Rights of the European Union. Estonia has a monist legal system and the provisions of international instruments will become binding in the national legal order if ratified. If Estonian laws or other acts are incompatible with an international treaty ratified by the Riigikogu, the provisions of the international treaty apply (United Nations, common basic instrument which forms part of the reports of the States Parties – Estonia, 2016).
Human rights are protected by the Constitution and by sector-specific legislation. All state institutions (legislative, executive or judicial) are obliged to respect human rights (Article 14 of the Constitution). The terms used in the Constitution allow universal and open use
1. To ensure consistency with the Charter Estonia has a mechanism established through national law and international agreements. Among others Section I of the Charter (dignity, § 1-5) in the Constitution § 10, 17, 18, 20, 29. Section II (freedoms, § 6-19) Constitution § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, the Personal Data Protection Act and the Act on Granting International Protection to Aliens. Section III (equality, § 20-26) § 12 and 28 of the Constitution, the Equal Treatment Act, the Gender Equality Act. Title IV (solidarity, § 27-38), § 27-29 of the
2
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
Security Policy Funds 2021- 2027 (in force 21.03.2022)
https://www.riigiteataja.ee/e n/eli/ee/505012024005/con solide/current
Estonia 2035 (in force 12.05.2021)
https://valitsus.ee/strateegia
-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materj
alid
United Nations, Common Basic Document as part of the State Parties’ Reports – Estonia (https://tbinternet.ohchr.org /_layouts/15/treatybodyexte rnal/Download.aspx?symboln o=HRI%2fCORE%2fEST%2f2 015&Lang=en)
Gender Equality Act - https://www.riigiteataja.ee/a kt/106072012022?leiaKehtiv
Equal Treatment Act - https://www.riigiteataja.ee/a kt/126042013009?leiaKehtiv
Chancellor of Justice - https://www.oiguskantsler.e e/en
through laws and regulations implementing human rights. Human rights laws are given greater attention and are subject to more scrutiny – they can only be adopted and amended by a majority of parliamentarians. Laws are promulgated by the President and the President may, in specific circumstances, apply to the Supreme Court for a declaration that the Act is unconstitutional. Regulations are adopted by the Government of the Republic of Estonia and government ministers. All regulations must comply with the law.
Among others Section I of the Charter (dignity, § 1-5) in the Constitution of the Republic of
Estonia § 10, 17, 18, 20, 29. Section II (freedoms, § 6-19) Constitution § 20, 26, 27, 29, 31, 32,
36-38, 40, 41, 43, 47, the Personal Data Protection Act and the Act on Granting International Protection to Aliens. Section III (equality, § 20-26) § 12 and 28 of the Constitution, the Equal
Treatment Act, the Gender Equality Act. Title IV (solidarity, § 27-38), § 27-29 of the
Constitution, Employment Contracts Act. Title V (citizens' rights, § 39-46), § 3, 12, 34, 44, 46
of the Constitution, Administrative Procedure Act.
The Chancellor of Justice is an operationally independent public officer who oversees the conformity of legislative acts of the legislative, executive and local self-government powers with the Constitution and laws of the Republic of Estonia. The main constitutional duty of the Chancellor of Justice is to ensure that laws and regulations are compatible with the Constitution and comply with other laws. The Chancellor of Justice shall take into account the proposals submitted to him concerning amendments to the Acts, the adoption of new Acts and the work of government bodies and, where appropriate, inform the Riigikogu of his views. The Chancellor of Justice performs the functions of the National Human Rights Institution (NHRI) in Estonia.
The Chancellor of Justice ensures that public authorities and officials in public functions do not violate the constitutional rights and freedoms of people, laws and other legislative acts and good administration; Persons detained shall not be subjected to degrading, cruel or inhuman treatment.
The Chancellor of Justice also acts as an Ombudsman for Children. The Chancellor of Justice is responsible for protecting and promoting children’s rights. The Office of the Chancellor of Justice (Chancellor of Justice) has a section on children’s and young people’s rights to carry out the tasks of the Ombudsperson for Children.
The Gender Equality and Equal Treatment Commissioner is an independent and impartial specialist who monitors compliance with the requirements of the Equal Treatment Act and the Gender Equality Act (https://volinik.ee). The Gender Equality and Equal Treatment Commissioner has been mandated to monitor the implementation of gender equality and equal treatment rights in Estonia. The Commissioner receives individual statements and issues opinions on possible cases of discrimination; advises and assists individuals in making complaints about discrimination, analyses the impact of legislation on the situation of both women and men and minorities in society; proposes legislative amendments to the Government of the Republic, government agencies, local governments and their subordinate bodies; advises and informs the Government of the Republic, government bodies and local government bodies on issues related to the implementation of the Gender Equality Act and the Equal Treatment Act; implements measures to promote gender equality and equal treatment, and also publishes reports on the implementation of the principles of gender equality and equal treatment (UN, Common Basic Document as part of the State Parties’ Reports – Estonia, 2016).
Other relevant authorities: —Human Rights Information Centre (https://lichr.ee/ ) —Estonian Centre for Human Rights (https://humanrights.ee ) —Institute of Human Rights (NGO) (https://www.humanrightsestonia.ee).
The principles of the Charter are integrated into the basic principles and strategic objectives of the Estonia 2035 strategy. Several sectoral partners were involved in the development of the Estonia 2035 strategy (https://valitsus.ee/en/estonia-2035-development-strategy/strategy/partners), including the Gender Equality Commissioner (https://epikoda.ee) and the Estonian Chamber of Disability, who are also members of the monitoring committee.
According to § 48 (1) – (3) of the Act on the Implementation of the Cohesion and Internal
Security Policy Funds 2021-2027, the Managing Authority (the Ministry of the Interior)
Constitution, Employment Contracts Act. Title V (citizens' rights, § 39-46), § 3, 12, 34, 44, 46 of the Constitution, Administrative Procedure Act. According to § 7 (3) of the ÜSS, each Implementing Body centrally coordinates and monitors in its field how the support enables to maintain the base principles of the strategy "Estonia 2035" (including the values of the Charter) and contributing to the achievement of goals. The requirement of compliance with the Charter is foreseen in the horizontal project selection criteria. MA provides trainings on fundamental rights.
3
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
2. reporting to the monitoring committee on cases of non-compliance with the Charter of operations supported by the Funds.
Monitoring Committee - https://siseministeerium.ee/ seirekomisjon
centrally coordinates and monitors how the support enables to maintain the base principles
of the strategy "Estonia 2035" (including the values of the Charter) and contributing to the
achievement of goals.
The practical steps and procedures to implement the Charter are written down in the
Guidance note for drawing up the conditions for granting support and they are as follows:
a) A mapping of the coverage of requirements of the Charter of Fundamental Rights and the Convention on the Rights of Persons with Disabilities in the Constitution
and national law has been carried out and a checklist has been developed as part
of the Guide. The checklist gives the thorough overview of all the articles, their main
content and indicates where more thorough analysis is required.
b) While drafting the conditions for granting the support the Ministry of the Interior in cooperation with relevant ministries shall make an analysis on how they can
contribute to maintaining the base principles of the strategy “Estonia 2035” and
contribute to respective objectives. The analysis includes going through the
checklist with the articles of the Charter and this shall be part of the consultation
with the Equality Competence Centre of the European Union Cohesion Policy Funds (https://kompetentsikeskus.sm.ee/en) placed in the Ministry of Economic Affairs
and Communications (Section III of the Charter and CRPD), and the Ministry of
Climate(Article 37 of the Charter). The ministry responsible for drafting the
respective conditions for support is responsible for the general Articles of the Charter covered primarily by the Constitution and if the ministries see that there is
the slightest possibility that any of the rights may be disrespected, they shall set
additional requirements into the conditions for support.
c) When the applicants submit the call documents, they must comply with the
requirements of the conditions of support, including possible additional requirements related to Charter and they also shall confirm that they act in good
faith and in accordance with the provisions of the Constitution of the Republic of
Estonia, the Charter of Fundamental Rights and CRPD. Thus, the conditions for
support are drafted in a way that there would not be any violation cases regarding
Charter and additional confirmation is required from applicants that they would respect the fundamental rights of all persons.
The requirement of compliance with the Charter is foreseen in the horizontal project
selection criteria.
The role of the Equality Competence Centre of the Department of Equality Policies of the Ministry of Economic Affairs and Communication is to advise and train the Managing Authority on gender mainstreaming, non-discrimination and accessibility for people with special needs in the planning, implementation, monitoring and evaluation process of programmes (related Articles 21, 23, 25 and 26 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union). The Competence Centre also advises the Managing Authority on the preparation conditions of support of HOME funds.. It ensures fulfillment of requirements and opportunities to promote gender equality, if relevant, and ensure equal treatment during the approval process of the conditions for granting the support.
The Ministry of Climate shall consult the Ministry of the Interior on article 37 of the Charter.
The Ministry of the Interior shall provide consultations on other base principals of the Charter which are mostly covered with Constitution, national law as well as international treaties.
2. Every person in Estonia has the right and the possibility to turn to the Chancellor of Justice, the Commissioner for Equality, or the Labor Disputes Committee.
The monitoring committee includes partners who monitor the implementation of the Charter and whose task is to present the consolidated vision and, if necessary, problems in their field to the monitoring committee (e.g. the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment and the Estonian Chamber of Disabled People). Upon request of the partner overseeing the implementation of the Charter, discussion point shall be added to the agenda. In accordance with the working procedures of the monitoring committee, which are approved at the first meeting, the representative of the Chancellor of Justice shall, if necessary, give an overview of the complaints submitted to him/her where the activities supported by the funds did not comply with the Charter or the UN Convention on the Rights
2. The monitoring committee includes partners who monitor the implementation of the Charter and whose task is to present the consolidated vision and, if necessary, problems in their field to the monitoring committee (e.g. the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment, the Estonian Chamber of Disabled People, the Estonian Human Rights Centre).
4
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
of Persons with Disabilities. The Secretariat of the Monitoring Committee shall make a request to the Chancellor of Justice before the meeting and, in the case, there are complaints, the discussion point shall be added to the agenda. The monitoring committee has an e-mail address through which all members of the monitoring committee can open a discussion or propose the inclusion of discussion points to the agenda.
The reporting arrangement are fixed in the Rules of procedures of the Monitoring Committee of the AMIF, ISF and BMVI Programmes, and were agreed on by the decision of the
Monitoring Committee in the first meeting which took place in 27.10.2022.
The Rules of Procedure state that the Secretariat of the Monitoring Committee shall make a
request to the Chancellor of Justice at least 1 week before the draft agenda of the Monitoring
Committee is sent to the members of the committee. The query specifies whether complaints
have been made to the Chancellor of Justice about violations of fundamental rights related to the Cohesion Policy Funds implementation. In the event of complaints, a discussion point
shall be added to the agenda of the meeting enabling decision on possible additional follow-
up activities (in addition to those decided by the Chancellor of Justice) if deemed necessary
by the members of the Monitoring Committee. In addition, the members of the Monitoring
Committee whose area of competence are among other Articles 20-26 of the Section III, CRPD or Article 37 of the Charter shall inform the Chairman of the Monitoring Committee of
the need to discuss the problems raised by their members, which might not be submitted as
formal complaints to the Chancellor of Justice but are nevertheless essential to be taken into
account and discussed as well follow-up actions decided. The members of the Monitoring
Committee were informed in the first monitoring committee meeting of their role and expectations to enable information exchange and effective reporting of the possible violation
cases.
Upon request of the partner overseeing the implementation of the Charter, discussion point is added to the agenda. In accordance with the working procedures of the monitoring committee, which were approved at the first meeting, the representative of the Chancellor of Justice gives, if necessary, an overview of complaints submitted to him/her where the activities supported by the funds did not comply with the Charter or the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. The Secretariat of the Monitoring Committee makes a request to the Chancellor of Justice before the meeting and, in the case, there are complaints, the discussion point is added to the agenda. The monitoring committee has an e-mail address through which all members of the monitoring committee can open a discussion or propose agenda points.
4.
Implementation
and application
of the United
Nations
Convention on
the rights of
persons with
disabilities
(UNCRPD) in
accordance with
Council Decision
2010/48/EC
YES
A national framework is in place to ensure the implementation of the CRPD, which includes:
1. objectives, data collection and monitoring mechanisms with measurable results;
1. YES
2. YES
3. YES
Welfare Development Plan
2023-2030
https://www.sm.ee/et/heaol
u-arengukava-2023-2030
“Estonia 2035“
https://valitsus.ee/strateegia
-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materj
alid
1. objectives, data collection and monitoring mechanisms with measurable results.
Ensuring the protection of the rights of people with disabilities is divided between different strategies. The strategy for the protection of the rights of persons with disabilities is set out in the "Welfare Development Plan 2023–2030". The challenges, policies and relevant indicators facing the target group are described in the programmes of the same strategy. The requirements of the UN CRPD are also covered by the strategy "Estonia 2035". "Welfare Development Plan 2023-2030" covers the requirements of the UN CRPD in its entirety. Statistics Estonia collects statistics on the situation of disabled people through the Estonian Social Survey, the Estonian Labor Force Survey, the Working Life Survey and the Household Budget Survey and the corresponding studies on health, ageing and pension. The Ministry of Social Affairs publishes regular social welfare statistics and, if necessary, conducts surveys.
For example, in the "Welfare programme 2023-2030” the indicator is the proportion of people with disabilities of working age who receive public care or non-institutional services supporting independent living at home and institutional care around the clock. The Ministry of Social Affairs collects data on recipients of services from service providers and local authorities on an annual basis. The social security programme monitors the following indicators: The at-risk-of-poverty rate for persons with disabilities and the impact of disability benefits on reducing the at-risk-of-poverty rate for persons with disabilities (aged 18-64).
One of the tasks of the Statistical Office’s work programme is the collection of statistical data on the situation in the field of persons with disabilities. Therefore, where possible, data collected from individuals shall be linked to data on persons with disabilities and, where possible (depending on the sample size of the survey), the data will be published in the Statistical Office’s database. Dashboard with indicators of the Welfare Development Plan.
Information on people with disabilities is collected by the Social Insurance Board, which is responsible for determining the disability of children, people of working age and retired people. The Social Insurance Board has data on the severity, type and diagnosis of the disability.
1. Ensuring the protection of the rights of people with disabilities is divided between different strategies. The policy strategy for the protection of the rights of people with disabilities is set out in the “Wellbeing Development Plan 2023–2030”. The challenges of the target group, policy measures and relevant indicators are described in the programmes of the same development plan. The umbrella strategy “Estonia 2035” also covers requirements of the UNCRPD.
Statistics on the situation of people with disabilities are collected by Statistics Estonia through the Estonian Social Survey, the Estonian Labor Force Survey, the Working Life Survey and the Household Budget Survey, as well as relevant health, ageing and pension surveys. The Ministry of Social Affairs publishes regular social welfare statistics and, where necessary, conducts specific surveys.
5
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
2. Measures to ensure that accessibility policies, legislation and standards are duly taken into account in the design and implementation of programmes.
2. Advisory Board for
Persons with Disabilities -
https://www.oiguskantsler.e
e/et/puuetega-inimeste-
n%C3%B5ukoda
Consumer Protection and
Technical Regulatory
Authority (CPTRA)
(https://www.ttja.ee/ariklien
t/ehitised-
ehitamine/ligipaasetavus)
Requirements for buildings
arising from the special needs
The Ministry of Social Affairs has also carried out specific studies focusing on families with a disabled child or adults with disabilities. These studies have been carried out to gather information on the use of different services, problems encountered, etc.
The promotion of the rights of persons with disabilities in line with the principles of the Convention is integrated into a number of development plans and strategies e.g. the Estonia 2035 Strategy, the “Public Health Development Plan 2020–2030”.
The challenges faced by the target group and the treatment of policy instruments are explicitly described in the sub-objective 3 of the Welfare programme, which focuses directly on improving access to and quality of social services, developing services that involve people in society and protecting fundamental rights. The programme also includes appropriate indicators which are regularly monitored.
On 13 June 2018, the Estonian Parliament adopted the Act supplementing the Chancellor of Justice Act (https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018014), the purpose of which was to define the institution of the Chancellor of Justice within the framework of the tasks referred to in Article 33(2) of the Convention on the Rights of Persons with Disabilities to promote, protect and monitor the implementation of the Convention. The amendment (Paragraph 1(10)) entered into force on 1 January 2019. The Chancellor of Justice is an independent official who checks the conformity of legislation with the Constitution of the Republic of Estonia and the laws of the Republic of Estonia. Its tasks include, for example, monitoring the conformity of legislation with international treaties and resolving discrimination disputes between private parties arising under the Constitution and other laws. In recent years, the Office of the Chancellor of Justice has stepped up its oversight of institutions where persons with disabilities may be deprived of their freedom, in particular in specialized care homes and psychiatric clinics.
The current national framework covers the implementation of the UNCRPD in its entirety. Estonia’s approach is to integrate the UNCRPD implementation into its national legislation, strategies and action plans. Welfare Development Plan 2023-2030 as well covers the UNCRPD in its entirety. Also the Estonia 2035 plan, what is at the same time a UN Agenda 2030 tool, is backing up UNCRPD requirements, having been drafted with open consultation with stakeholders, including the Estonian network of DPO-s.
To be certain that the UN CRPD is covered in its entirety the verification was made, a mapping of the coverage of requirements of the Convention on the Rights of Persons with Disabilities in the Constitution and national law and a checklist has been developed as part of the Guide for drafting the conditions for support. The checklist gives the overview of all the articles, their main content and indicates where more thorough analysis is required, same approach as with the articles of the Charter of Fundamental Rights.
2. Accessibility within the meaning of Article 9 of the UN CRPD is the strategic objective and fundamental principle of the national long-term development strategy "Estonia 2035"– “the living environment is secure and public space planning gives priority to solutions that promote safe and health-friendly behaviors that ensures accessibility.” These objectives act as principles at horizontal level within the meaning of Article 9 of the regulation (EU) 2021/1060 and are therefore covered throughout the implementation process. According to § 48 (1) – (3) of the Act on the Implementation of the Cohesion and Internal
Security Policy Funds 2021-2027, the Managing Authority (the Ministry of the Interior)
centrally coordinates and monitors how the support enables to maintain the base principles
of the strategy "Estonia 2035" (including the values of the Charter) and contributing to the achievement of goals.
The Equality Competence Centre in the Ministry of Economic Affairs and Communications verifies that during the implementation of the funds the UN CRPD requirements are followed. The Equality Competence Centre, as an advisory and training unit, advises the Managing Authority on how to take into account accessibility requirements and equal opportunities aspects for persons with disabilities in programmes and projects and evaluates compliance with these requirements when the conditions for support are drafted.
To develop a comprehensive accessibility policy, the Accessibility Task Force was established by the Government of the Republic in 2019. Its policy recommendations are duly followed through. The accessibility agenda has been strengthened. Monitoring of the accessibility of the built environment, access to information, access to goods and services is in addition to the Competence Centre a task for the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority.
2. Accessibility is a strategic goal and fundamental principle of "Estonia 2035" within the meaning of Article 9 of the UNCRPD. In order to develop a comprehensive accessibility policy, the Government established an accessibility task force in 2019.The Equality Competence Centre provides advice to MA and beneficiaries on accessibility and equal opportunities and approves conditions of giving support and monitors the fulfillment of UNCRPD requirements.
In 2018, the regulations “Requirements for buildings arising from the special needs of people with disabilities” and “Requirements for living space” entered into force.
Since 1 January 2019, the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority (CPTRA) monitors the implementation of respective legislation on accessibility of the physical environment and the EU Accessibility Directive (EU) 2019/882.
6
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
of people with disabilities
(https://www.riigiteataja.ee/
akt/131052018055)
Requirements for living space
(https://www.riigiteataja.ee/
akt/103072015034?leiaKehti
v)
Accessibility policy, legislation and standards are properly reflected in the preparation and implementation of the programmes, being in compliance with the UN CRPD, anti- discrimination law on the grounds of disability as this is required by the legislation.
While drafting the conditions for granting the support the Ministry of the Interior in cooperation with relevant other ministries shall make an analysis on how it can contribute to maintaining the base principles of the strategy “Estonia 2035” including accessibility and contribute to the objectives set. The analysis includes going through the checklist with the articles of the CRPD and the result of the self-assessment shall be part of the consultation with the Equality Competence Centre who according to the Act on the Implementation of the Cohesion and Internal Security Policy Funds 2021-2027, § 7 (3) is responsible for the central coordination of these aspects as this is their field of responsibility among other aspects in the domain of social affairs.
The Ministry of the Interior responsible for drafting the respective conditions for support is responsible for the general Articles of the CRPD covered primarily by the Constitution and national law. When the applicants submit the applications, they must comply with the requirements of the conditions of support, including possible additional requirements related to the CRPD and they also shall confirm that they act in good faith and in accordance with the provisions of the Constitution of the Republic of Estonia, the Charter of Fundamental Rights and CRPD. Thus, the conditions for support are drafted in a way that there would not be any violation cases regarding the CRPD and additional confirmation is required from applicants that they would respect the rights of persons with disabilities.
In 2018, the following regulations entered into force: "Requirements for buildings arising from the special needs of disabled persons" "Requirements for dwellings". As of 1 January 2019, the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority will exercise state supervision over the application of the regulations. The Technical Regulatory Authority supervises the accessibility of the physical environment and is also planned to supervise the EU Accessibility Directive (EU) 2019/882.
The Ministry of Econimic Affairs and Communications is the national coordinator and promoter of accessibility for all sectors. The Ministry has been actively involved in promoting and coordinating accessibility by supporting the work of the Accessibility Council, which brings together the various stakeholders in the relevant ministries, representatives of the private sector and representative organisations of persons with disabilities. The Ministry of Economic Affairs and Communications also coordinates the transposition of the Accessibility Directive (Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the accessibility requirements for products and services). The Accessibility Directive focuses on empowering persons with disabilities to enable them to participate fully and effectively in society on an equal basis with others, although it also benefits persons with functional limitations. The Directive requires that laws, regulations and administrative provisions was transposed into national law that entered in force on 28 June 2022.
A support structure (Equality Competence Centre) was set up in 2015 to provide further support to policy makers and promoters in gender mainstreaming and to ensure non- discrimination (including accessibility) in the design, implementation, monitoring and evaluation process of programmes and projects under the European Structural and Investment Funds (ESF, ERDF, CF). As of 2021-2027 period the Equality Competence Centre provides the same type of support for AMIF, ISF and BMVI projects. The Centre has published a wide range of information materials, including thematic factsheets and guidelines, and organised training sessions for implementing bodies, intermediate bodies and applicants for funding to raise awareness of accessibility and inclusion of persons with disabilities.
In 2020 the Ministry of Social Affairs carried out an analysis of the accessibility of public transport stops throughout Estonia. The results give an overview of some of the major intersections and the associated public transport stops, together with the necessary cost calculations for the necessary adjustments. Report (https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-
06/Transpordi%20ja%20tehiskeskkonna%20ligip%C3%A4%C3%A4setavuse%20anal%C3%B
C%C3%BCs.pdf ) of the study.
To increase access to assistance for people with disabilities, the Emergency Response Centre has developed an SMS-112 service. It allows people with hearing and speaking disabilities to send SMS messages free of charge when they need rescue personnel, ambulances or police assistance. A user account must be created to use the service. For target groups, information
7
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
3. Actions to report to the monitoring committee on cases where activities supported by the Funds do not comply with the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities and complaints under that Convention submitted in accordance with the procedure set out in Article 69(7).
3. Monitoring Commitee -
https://siseministeerium.ee/
seirekomisjon
Advisory Board for Persons
with Disabilities -
https://www.oiguskantsler.e
e/et/puuetega-inimeste-
n%C3%B5ukoda
and awareness-raising on such an opportunity has been organised in cooperation with representative non-governmental organisations.
In launching and implementing awareness-raising activities, specific efforts have been made to ensure accessibility, thereby making the campaigns accessible to people with visual and hearing impairments. The preparation of the campaigns has been carried out in close cooperation with representative organisations to involve persons with disabilities already in the preparation phase. The campaigns have also successfully involved people with disabilities as spokespersons. Using people as genuine spokespersons has helped the public to communicate with and improve the effectiveness of campaign messages. Consultations and cooperation with relevant representative organisations have taken place in the preparation and implementation of thematic analyses and studies.
Anyone with accessibility problems has the right and the opportunity to contact the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner (anonymously if necessary). The website is adapted for visually impaired people and information is available in five languages. Every person also has the right to contact the Chancellor of Justice via a website, e-mail, phone, etc. The website is adapted for visually impaired people and information is available in three languages.
All persons who have reached a statutory voting age have the same right to vote and to vote in elections or to stand as a candidate. According to the Riigikogu Election Act (https://www.riigiteataja.ee/akt/1045561), all voters entitled to vote must be able to vote in the manner they choose: at a polling station, electronically or at home. As a general rule, voters vote independently, but voters who wish or need assistance in completing a ballot paper have the right to receive assistance from anyone who does not stand as a candidate in a given constituency. The Riigikogu Selection Act also requires the application of electronic voting to support visually impaired persons.
Polling stations are located in public buildings in Estonia, which must meet the requirements of the Regulation of the Minister for Enterprise and Information Technology on the basis of the Building Code “Requirements for buildings arising from the special needs of persons with disabilities”.
The National Electoral Service provides information on its website for people with special needs, including information on which polling stations are fully accessible to wheelchairs or persons with a baby carriage.
In Estonia, all persons also have the right to vote electronically, which means that they are allowed to vote in any place where there is an online service. The requirements governing electronic voting (Section 483(5) of the Assembly Electoral Act) also require that a vote must support visually impaired persons and that this requirement must be met in practice in such a way that visually impaired persons can exercise their voting rights without assistance.
3. As of 1 January 2019, the Chancellor of Justice performs the tasks of promoting, protecting, and monitoring the implementation of the UN CRPD. In 2019, the Council of Persons with Disabilities was established at the Chancellor of Justice with the aim of advising the Chancellor of Justice on the promotion, protection, and supervision of the rights of persons with disabilities. The Council has been set up based on Article 33(3) of the UN CRPD.
In accordance with the working procedures of the monitoring committee, which were approved at the first meeting, the representative of the Chancellor of Justice shall, if necessary, give an overview of the complaints submitted to him where the activities supported by the funds did not comply with the UN CRPD.
A member of the monitoring committee (e.g. Estonian Chamber of Disabled People, the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment) may make a proposal to the chairman of the monitoring committee to convene a monitoring committee or add an additional item on the agenda should there be a case where activities supported by the funds do not comply with the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities.
The Member State (Ministry of Interior) also uses monitoring data and may, if necessary, initiate a discussion on the subject at a meeting of the Monitoring Committee.
The non-compliance of different non-discrimination clauses is reported to the Chancellor of Justice office. The Chancellor of Justice office has an officer dedicated to the implementation of the UNCRPD and is proactively monitoring the compliance of the Estonian legislation and practices vis a vis the UNCRPD.
3. As of 1 January 2019, the Chancellor of Justice (CJ) is responsible for promoting, protecting and monitoring the implementation of the UNCRPD. In 2019, the Advisory Board for Persons with Disabilities was established under the CJ, with the aim of advising the CJ on the promotion, protection and monitoring of the rights of persons with disabilities. The Advisory Board is established under Article 33(3) of the UNCRPD.
For BMVI. AMIF and ISF projects, the contact point is the monitoring committee (MC), which consists of the relevant umbrella organizations and, if necessary, the MA expands the list of partners. The Estonian Chamber of Disabled People, the CJ and the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment are invited to the meetings of the monitoring committee.
Representative of the CJ provides, if necessary, an overview of the complaints at the MC meeting.
8
Prerequisites Fulfilment of ex-ante conditionali ty
Criteria Fulfilme nt of criteria
Reference to the relevant documents [500 characters]
Justification (long) Text with reduced characters in SFC
[1000 characters]
Chancellor of Justice -
https://www.oiguskantsler.e
e/en
Act of Chancellor of Justice -
https://www.riigiteataja.ee/e
n/eli/ee/528052020006/con
solide/current
The AMIF, ISF and BMVI monitoring committee meets at least once a year and the Chancellor of Justice office is reporting its findings in case there are any linked to EU funds implementation. If needed ad-hoc meetings will be held.
The reporting arrangement are fixed in the Rules of procedures of the Monitoring Committee of the AMIF, ISF and BMVI Programmes, which were agreed on in first meeting of the Monitoring Committee in 2022.
The Secretariat of the Monitoring Committee shall make a request to the Chancellor of Justice at least 1 week before the draft agenda of the Monitoring Committee is sent to the members of the committee. The query specifies whether complaints have been made to the Chancellor of Justice about violations of fundamental rights, including the rights of persons with disabilities, which are related to the AMIF, ISF and BMVI implementation. In the event of complaints, a discussion point shall be added to the agenda of the meeting enabling decision on possible additional follow-up activities if deemed necessary by the members of the Monitoring Committee. In addition, the members of the Monitoring Committee whose area of competence are among other Articles 20-26 of the Section III of the Charter and UN CRPD shall inform the Chairman of the Monitoring Committee of the need to discuss the problems raised by their members, which might not be submitted as formal complaints to the Chancellor of Justice but are nevertheless essential to be taken into account and discussed. The members of the Monitoring Committee shall be informed in the first monitoring committee meeting of their role and expectations to enable information exchange and effective reporting of the possible violation cases. The organizations to whom the invitation to appoint the member to the Monitoring Committee was sent will be listed in the procedures – the Estonian Chamber of Disabled People, the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner.
Members of the MC may propose additional meetings or an additional agenda item if a case arises in which an activity supported by the funds does not comply with the UNCRPD
1
CCI number
Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027
Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027
Versioon 3.0
Esimene aasta 2021
Viimane aasta 2027
Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021
Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029
Komisjoni otsuse number
Komisjoni otsuse kuupäev
Liikmesriigi muutmisotsuse number
Liikmesriigi muutmisotsuse
jõustumise kuupäev
Mitteoluline ümberpaigutamine
(ühissätete määruse artikli 24 lõige
5)
Ei
1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused
Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix
Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud
peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või
strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu
tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse
nende arendamist programmitöö perioodil.
Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis
märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine
toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi
ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve
allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline
põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava
koostamist ja ülesehitust.
2
ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke
vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja
rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on
tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolekut
soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike,
võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmise ning
vähemal määral õiguskoolituse vallas ja ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja
õiguskaitseasutuste turvalisusega seotud IT-süsteemide ühendamine Euroopa karistusregistrite
infosüsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga.
Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja
piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades
silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa
horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal
ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku
kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed
meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja
tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide,
Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega.
Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged
suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalisuse
arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite
ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägivalla
vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks
valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis
tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek.
STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis
vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad
täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kriminaalpoliitika põhialused
aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse
riiklik arengukava 2018–2027.
Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus,
rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud
kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja
konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine,
kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja
küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (edaspidi CBRN)
tõrjumine.
Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine,
nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne)
koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse
ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav
arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine.
Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta
3
kasutusele uut tehnoloogiat. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse
(EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d tabelites 3, 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha
saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus.
Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise
vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse
põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,
rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused.
ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti
on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd
erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega.
Toetust antakse grantidena.
Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020,
rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi.
Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje
rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’
rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse jätkuvalt ELi acquis’
ja vajaduse korral selle tegevuskavade rakendamist kogu programmitsükli vältel, võttes samas
arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine.
Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017–
2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku
strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on
vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud
lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine
esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja
rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse
ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia
eesmärke.
Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil.
Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi
2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis
käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks,
avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv),
võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja
alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga
(edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete
loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliidese
andmete töötlemine broneeringuinfo osana. ISF programm adresseerib ka 19. detsembri 2024. aasta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13, mis käsitleb resijaid käsitleva eelteabe
kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks
ja nende eest vastutsele võtmiseks (edaspidi API määrus), nõudeid.
4
Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendati ISF Police’i programmi raames. Interpoli
päringud on integreeritud SIRENEsse. 2018. ja 2023. aasta Schengeni hindamise soovitusi on
peetud silmas 2021-2027. aastate plaanide koostamisel.
Üht Eestile 2018. aasta Scengeni hindamise raames tehtud soovitust rahastatakse ISFist –
rahvusvaheliseks koostööks töötatakse välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis
põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel (vt erieesmärk 2). ISFist rahatatakse ka 2023. aasta
Schengeni hindamise käigus tehtud soovitust võtta kasutusele automaatne andmelaadija Europoli
infosüsteemiga suhtlemisel. Teisi vajadusi, mis tulenevad Schengeni ja Schevali hindamistest
SIS/SIRENE ja politseikoostöö valdkonnas, rahastatakse peamiselt riigieelarvest, kuid vajaduse
korral kasutatakse ka ISFi vahendeid.
Prüm II määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982
politseikoostöö raames toimuva automatiseeritud andmete otsingu ja vahetuse kohta) tõhustab
oluliselt ja laiendab olemasolevat automatiseeritud andmevahetusmehhanismi, mis on loodud algse
Prümi raamistiku alusel. Varem võisid Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada
kõigi liikmesriikidega kahepoolsete kanalite kaudu DNA-profiile, daktüloskoopilisi andmeid ja
teatud sõidukite registreerimise andmeid. Uuendatud määrus lisab neile kolmele olemasolevale
kategooriale näopildid ja politseiandmed, mis võimaldavad kõigi viie andmetüübi automaatset ja
anonüümset vahetamist. See hõlbustab oluliselt kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist,
samuti kadunud isikute otsimist ja tundmatute inimsäilmete tuvastamist. Eelmainitud täiendused
võimadavad piiriülest politseikoostööd oluliselt tõhustada. Prüm II määruse rakendamist
toetatakse ISF programmi raames.
Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös.
CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner
Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust.
Sisejulgeolekufondi rakenduskava raames planeeritavad õiguskaitseametnike koolitused
arvestavad CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025
tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele
võimelünkadele.
Hädaolukorra seadusega on võetud üle 14. detsembri 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2022/2557.
Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis
probleeme ei ole. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega on Eesti
üle võtnud rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi
korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud
kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus
selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega.
Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti
kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemisel.
Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik
menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas.
Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõunikke esitama
majanduslike huvide deklaratsioone.
5
Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb
meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud
meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt meetmed, mis on seotud ärakuulamistega).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad
liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute
värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle
kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid
sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste
võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek ärakasutamise
eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti
täielikule järgimisele.
Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa
Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi
strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises
nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues
inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete.
Eesti riigisisene õigus on vastavuses direktiiviga (EL) 2021/555, milles on määratud kindlaks
tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised
miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate
suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade
omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd
ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019.
aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult
hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu.
Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse.
Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust.
Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus-
ja tsiviilrelvade registrisse.
Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia
hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi
prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse
terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja
Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja
prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga.
2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisiseses
õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi
(EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja
terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris
kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO
resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga.
Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks
luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest
ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on
6
kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom ning muude rahvusvaheliste
konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internetis
terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös
erasektori ja ELi internetifoorumiga). Terroristliku veebisisu vastase määruse rakendamist
rahastatakse riigieelarvest. Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd
Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise üksusega, et
võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu
andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis.
Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsiooni
rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja
õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti.
Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse
ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas
Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud
tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise
strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude
vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine.
Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse
abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas
paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad
meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse
kokku riiklike protseduuride järgi.
Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse
lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja
säästlikkust.
2. Erieesmärgid
2.1. Erieesmärgi nimetus
Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites,
ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega
2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
7
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi
digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole
piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada
turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline
rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt
vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus
ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi.
Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi
eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise
koolitus.
Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse
II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti
prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe
vahetamist.
Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis.
Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud.
Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevusi.
a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe
vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS raames, sealhulgas
rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja
järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu
saadud soovitusi.
Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS, Prüm) on kirjeldatud punktis
1.
Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas
on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks
on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo
direktiivi ning API määruse nõuete täitmine, arendatakse andmebaasi edasi ning korraldatakse
õppevisiite. PNRi andmebaas suhtleb Europoli infosüsteemiga.
SIS uued funktsioonid töötatakse välja 2022. aastal. Kui tulevikus SIS ajakava muudetakse või
sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt
käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõime
loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse
eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist.
Rahastatakse ka Prümi II määruse nõuete täitmisega seotud projekte.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
8
- võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa
aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende
komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada;
-seadmete soetamine;
-asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus;
- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis
nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime
parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.
d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike
andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu
andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3
lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks.
Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas
teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada.
On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks
õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb
töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende
koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve.
Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi.
Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja
kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel
parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks
ühendatud SISga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete
ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod).
Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifondide kui ka riigieelarve vahendeid,
kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist.
Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem
internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste
suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekindel
rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja
automatiseeritud lahendusi.
Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast
teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb
ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve
tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada
välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos
9
võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot.
Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga.
Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle
valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete,
teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja
terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal.
Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise
riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti
heaks 2021. aasta aprillis.
Politsei- ja Piirivalveamet võtab kasutusele automaatse andmelaadija Europoli infosüsteemiga
suhtlemisel.
Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest
(edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi
vahendeid.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa
aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende
komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada;
- seadmete rahastamine;
- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis
nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime
parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.
Tegevustoetus
Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke.
Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.
Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse
(edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab
seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse
ametnikke juurde.
Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud,
sh serverite ja litsentside hooldamise kulud).
Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud,
litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine.
10
Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased
hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja
analüüsida.
Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi
turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikust
korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata
Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhimääruse kohaselt
ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest.
Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
11
2.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 1. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus
(2029)
SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 37
SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /
õppekülastuste arv
Arv 2 11
SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT-
süsteemide arv
Arv 3 9
SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 96
Tabel 2. Tulemusnäitajad
Eri-
eesmärk
Tunnus-
kood
Näitaja Mõõtühik Lähte-
tase
Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlus-
aasta(d)
Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete allikas
SO1 R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-süsteemide
arv
Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded
12
SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv,
mis on välja töötanud või
ajakohastanud
olemasolevaid
teabevahetusmehhanisme/
menetlusi/vahendeid/
juhiseid teabe
vahetamiseks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega / kolmandate
riikidega / rahvusvaheliste
organisatsioonidega
Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded
SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes
peavad koolitust oma töö
jaoks kasulikuks
Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed,
projektide aruanded
SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud pärast
koolitust, et nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi ja
pädevust
Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed,
projektide aruanded
13
2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 3. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 13 489 158,61
SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0
SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0
SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0
SO1 Koolitus 005 0
SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed
006 0
SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0
SO1 Seadmed 008 782 351,25
SO1 Transpordivahendid 009 0
SO1 Hooned, rajatised 010 0
SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0
14
2.2. Erieesmärgi nimetus
Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste
vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde
2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et
võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega.
Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu
võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval
tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL,
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse
büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada
igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalseid
vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule
ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastiturule
paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste
partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega.
Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh
terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega,
teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga
ning kahepoolsed suhted partnerriikidega.
Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlevate pädevate asutustega on oluline. ELi poliitikatsükli organiseeritud ja raske rahvusvahelise
kuritegevusega võitlemiseks EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste
valdkondade tegevustes: aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued
psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu suunatud
rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused
mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu,
keskkonnakuritegevus ja organiseeritud varavastane kuritegevus.
Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamist
(ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu
eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku
koostööpõhimõtetes ja -tegevustes.
Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada
asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka
kolmandate riikidega.
15
Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa.
Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid a: suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu
kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi
asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid
patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli
raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele; b ja c: parandada koostööd
liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti
õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd
liikmesriikides ja nende vahel.
Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb
piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Selliseid tegevusi
tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või
kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga
tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu
eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk
ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamiseks
ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle
vastu võitlemiseks).
Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks
ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see
erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid
rahastamisvõimalusi.
ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.
a) Suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas
vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja
parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud
jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist
rõhku piiriülestele operatsioonidele.
Aktsiisikuritegevuse ja aktsiisimaksu lõhe vähendamiseks Balti regioonis ja ELis tervikuna on
kavas suurendada asjaomaste asutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega
(ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol).
Koostöös Hispaania, mitmete ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega (sh Norra,
Ühendkuningriik, USA), Frontexi ja Europoliga luuakse Euroopa operatiivrühm Hispaania Costa
del Soli piirkonnas, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste
kuritegelike ühenduste vastu.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus;
16
- seadmete rahastamine.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate kõige
suuremate ohtudega ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete raames.
b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii
liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud
riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste
kaudu.
Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus
töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb
praktilistel olukordadel ja juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel.
2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat
ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit.
Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd
kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates
riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute
ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste
partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja
töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus.
Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest
kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide
ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga
liikmesriigi pädevate asutuste vahel.
Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks
asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad
olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelisi
kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus,
euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis,
kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste
analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks
17
analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa
terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkonnas.
Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja
analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid
kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi.
Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja
suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist
koostööd RescEU, ELi CBRN tegevuskava ning CBRN ja terrorismiohtude hindamise raames.
Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised
uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminarid ja konverentsid.
Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et
turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppest
põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste
liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline,
bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse
korral võidakse seda siiski kaaluda.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
18
2.2.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 4. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO2 O.2.1 Piiriüleste operatsioonide arv, millest
omakorda
Arv 0 1
SO2 O.2.1.1. ühiste uurimisrühmade arv Arv 0 1
SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /
õppekülastuste / ühisõppuste arv
Arv 37 92
SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 32 80
Tabel 5. Tulemusnäitajad
Eri-
eesmärk
Tunnus-
kood
Näitaja Mõõtühik Lähte-
tase
Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlus-
aasta(d)
Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete allikas
SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv,
kes on hiljuti välja
töötanud / kohandanud
olemasolevaid
mehhanisme/menetlusi/
vahendeid/juhiseid
koostööks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega / kolmandate
Arv 0 Arv 2021 22 Arv Projektide aruanded
19
riikidega / rahvusvaheliste
organisatsioonidega
SO2 R.2.10 Nende Schengeni
hindamise raames antud
soovituste arv, mida on
arvesse võetud
Arv 0 Arv 2021 1 Arv Projektide aruanded
2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 6. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0
SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0
SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 324 900
SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0
SO2 Koolitus 005 465 000
SO2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed
006 862 500
SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0
20
SO2 Seadmed 008 105 001,2
SO2 Transpordivahendid 009 0
SO2 Hooned, rajatised 010 0
SO2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0
21
2.3. Erieesmärgi nimetus
Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise
ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside
juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite,
ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu
2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on
põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline
korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust
ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele.
Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid: a) õiguskaitse koolitused, õppused ja
vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut,
vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka
meetmeid b ja c.
Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e
rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud.
ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.
a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete
vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates
asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega
ja muude asjaomaste osalejatega.
Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus
on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021–
2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi
veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud
tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada
ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku
üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL
korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele,
mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja
õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul.
Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava
prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on
muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema
teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on
22
vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema
piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku
teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d
tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist.
Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017.
aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete
korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam
peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata
selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja
teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist
välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka
teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid.
CBRN-i intsidentide tõenäosus on tõusnud, mistõttu vajab valmisolek CBRN-i intsidentideks
suuremat tähelepanu, sealhulgas vastava oskusteabe ja oskuste tõhustamist selles valdkonnas.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt
vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus
ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse;
- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis
nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat
laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite
kogumise platvorm.
b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas
kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel
tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste
väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu.
Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele,
noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole
turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise
esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades
samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on
koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda
süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka
23
rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa
strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada
Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle
kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse,
organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise
valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute,
analüüsi ja koolituse kaudu.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt
vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus
ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda.
c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et
varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja
kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste
osalejate vahel.
Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata
piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja
aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada
pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate
kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada
õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud
välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi
inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahendid,
mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata
ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et
hoida ära inimkaubandust.
Samuti suurendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevate
ametnike, vabatahtlike ja teiste teatajate pädevust ja oskusi, et tõsta võimalike ohvrite tuvastamise
taset Eestis tervikuna.
On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja
haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevaheliseks
ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli
ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust
24
täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile
asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste
abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse
kuritarvitamise juhtumite kohta. Koolitustel võetakse arvesse nõukogu järeldusi laste seksuaalse
kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (12862/19). Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab,
paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas
tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset
kuritarvitamist Eestis.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on veebipõhiste
kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine;
- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja
koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt
vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus
ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;
- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning
riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja
parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist
ühistesse pädevuskeskustesse.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat
laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite
kogumise platvorm.
d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid
ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja
avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.
CBRN ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu,
võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni
teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur
probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu.
Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust.
Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja
erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud
kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi
2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine),
millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju.
ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse
pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja
lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs.
25
Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem
ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt
suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku
ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja
organiseeritud kuritegevusega.
Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluline.
Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate
institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust.
ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:
- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline,
bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht;
- seadmete ja sidesüsteemide rahastamine.
Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest
ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.
Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava
eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.
On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada
teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik
kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude
uurimise ja ennetamise eest.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
26
2.3.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 7. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 1337 3216
SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/
õppekülastuste arv
Arv 28 71
SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 37 75
SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Arv 2 3
SO3 O.3.7 Projektide arv kuriteoohvrite abistamiseks Arv 0 1
Tabel 8. Tulemusnäitajad
Eri-
eesmärk
Tunnus-
kood
Näitaja Mõõtühi
k
Lähte-
tase
Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlus-
aasta(d)
Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete allikas
SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad
koolitust oma töö jaoks
kasulikuks
Arv 0 Osakaal 2021 2023 Arv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed, projektide
aruanded
SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes
teatavad kolm kuud pärast
koolituse läbimist, et nad
kasutavad koolituse käigus
omandatud oskusi ja pädevust
Arv 0 Osakaal 2021 941 Arv Koolitustel osalejate
tagasisidelehed, projektide
aruanded
27
2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 9. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500
SO3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0
SO3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0
SO3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0
SO3 Koolitus 005 2 667 369,9
SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse
suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed
006 562 500
SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 750 000
SO3 Seadmed 008 8 066 566,5
SO3 Transpordivahendid 009 0
SO3 Hooned, rajatised 010 0
SO3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0
28
2.4. Tehniline abi
2.4.1. Kirjeldus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95
ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid.
Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:
programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;
suutlikkuse suurendamiseks;
hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;
teavitus- ja teavitamistegevusteks.
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll
Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes
vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja
auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne.
Suutlikkuse suurendamine
Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise
abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste
kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.
Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude
hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate
ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise
põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi,
haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.
29
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine
Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja
lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.
Teave ja teavitamine
Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).
Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.
2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37
Tabel 10. Esialgne jaotus
Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
Teave ja teavitamine 001 17 515,71
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 488 835,21
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 122 609,96
Suutlikkuse suurendamine 004 122 609,96
30
3. Rahastamiskava
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g
Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa
Erieesmärk
Meetme liik Liidu toetuse
arvutamise alus
(kogusumma või
avalik sektor)
Liidu osalus (a) Liikmesriigi osalus
(b)=(c)+(d)
Liikmesriigi osaluse esialgne
jaotus
Kokku
e=(a)+(b)
Kaasrahastamis-
määr (f)=(a)/(e)
avalik c) era-
sektor
d)
Erieesmärk 1 Tavategevused kogusumma 4 481 105,86 1 493 701,95 1 493 701,95 0 5 974 807,81 75
Lisa IV tegevused kogusumma 5 501 636,25 - 1 833 878,75 1 833 878,75 0 7 335 515,00 75
Tegevustoetus kogusumma 4 288 767,75 1 429 589,25 1 429 589,25 0 5 718 357,00 75
Erieesmärk 1
kokku
14 271 509,86 4 757 169,95 4 757 169,95 0 19 028 679,8
1
Erieesmärk 2 Tavategevused kogusumma 1 327 500,00 442 500,00
442 500,00 0 1 770 000,00 75
Erimeetme projektid - 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,00 90
Lisa IV tegevused kogusumma 0 0 0 0 0 75
31
Erieesmärk 2
kokku
1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,00
Erieesmärk 3 Tavategevused kogusumma 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 0 13 230 490,0
0
75
Erimeetme projektid - 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,00 90
Lisa IV tegevused kogusumma 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,00 75
Tegevustoetus kogusumma 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,00 75
Erieesmärk 3
kokku
13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 0 17 455 011,0
0
Ühissätete
määruse
artikli 36
lõike 5 kohane
tehniline abi
kogusumma 1 751 570,84 1 751 570,84 100
Ühissätete
määruse
artikli 37
kohane
tehniline abi
- - - - - - - -
Kogusumma 30 944 418,30 9 538 511,35 9 538 511,35 0.00 40 482 929,6
5
32
33
3.3. Ümberpaigutamised
ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita.
Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1
Saaja
fond/vahend
Ümberpaigutatav
fond/vahend
AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus-
fond
EMKVF Kokku
AMIF - - - - - - -
ISF - - - - - - -
BMVI - - - - - - -
Kokku - - - - - - - -
4. Eeltingimused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i
Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused
Eeltingimus Eel-
tingimuse
täitmine
Kriteeriumid Kriteeriu-
mide
täitmine
Viide asjakohastele
dokumentidele
Põhjendus
1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.
34
Tõhusad
järelevalve-
mehhanismid
riigihangete turu
jaoks
JAH Kehtestatud on
järelevalvemehhanismid,
mis hõlmavad kõiki
riigihankelepinguid ja
nende hankeid fondidest,
kooskõlas ELi
hankeõigusega. Selleks on
vaja järgmist:
1. meetmed, mis
tagavad tõhusate ja
usaldusväärsete
andmete kogumise
riigihankemenetluste
kohta, mis ületavad
ELi lävendeid,
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artiklitest
83 ja 84 ning
direktiivi 2014/25/EL
artiklitest 99 ja 100
tuleneva aruandlus-
kohustusega;
2. meetmed andmete
tagamiseks vähemalt
järgmiste aspektide
jaoks:
a. konkurentsi kvaliteet
ja intensiivsus:
võitnud pakkujate
nimed, esialgne
pakkujate arv ja
lepinguline
maksumus;
1. JAH
2. JAH
3. JAH
4. JAH
5. JAH
Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee)
Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1 13032019145?leiaKehtiv)
Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 02062021018?leiaKehtiv)
Rahandusministeeriumi info (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked
1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad
riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja
teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“
(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium.
Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium
järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi
2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL
artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest
riigihangete registrist hangitud andmetel.
2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja
lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu
sõlmimise teatena komisjoni 23 septembri 2019. aasta
rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel.
2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada
täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete
registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta
avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid
teostatakse keskses hankeregistris.
3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on
Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on
sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli
inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.
4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-
riigiabi-osalused/riigihanked).
5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus
teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis
ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või
asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab
Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle
teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses
ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54)
järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada
35
b. teave lõpliku hinna
kohta pärast valituks
osutumist ja VKEde
kui otsepakkujate
osalemise kohta, kui
sellist teavet pakuvad
riiklikud süsteemid;
3. meetmed pädevate
riigiasutuste jaoks
andmeseire ja
-analüüsi tagamiseks
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2;
4. analüüsitulemuste
üldsusele
kättesaadavaks
tegemise kord
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 3 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 3;
5. meetmed tagamaks, et
kogu teave, mis viitab
võimalikule
pakkumis-
mahhinatsioonile,
edastatakse
pädevatele
riigiasutustele
kooskõlas direktiivi
rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et
ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse
korral tuleb teavitada Konkurentsiametit.
36
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2.
Euroopa Liidu
põhiõiguste harta
tõhus kohaldamine
ja rakendamine
JAH Et tagada Euroopa Liidu
põhiõiguste harta
järgimine, on olemas
tõhusad mehhanismid, mis
hõlmavad järgmist:
1. kord, mis tagab
fondidest toetatavate
programmide vastavuse
ja nende rakendamise
harta asjakohaste sätete
kohaselt;
2. kord anda
seirekomisjonile aru
juhtumitest, mis on
seotud fondide
toetatavate tegevuste
mittevastavusega
hartaga.
1. JAH
2. JAH
Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadus ÜSS 2021-
2027 (jõustunud 21.03.2022)
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13
0062023056?leiaKehtiv)
ÜRO ühine põhidokument, mis on
osa osalisriikide aruannetest –
Eesti
(https://tbinternet.ohchr.org/_layo
uts/15/treatybodyexternal/Downlo
ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR
E%2fEST%2f2015&Lang=en)
Eesti 2035
(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-
2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid/m
aterjalid)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12
6042013009?leiaKehtiv)
1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega
loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5)
EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-
19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete
kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse
kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV
(solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V
(kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46,
Haldusmenetluse seadus.
ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab
keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“
aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide
saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates
projektivalikukriteeriumides.
Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad
koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.
2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist
ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud
visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega
Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda
lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul.
.
Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või
lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui
peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus
ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata
37
Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022?leiaKehtiv)
Õiguskantsler
(https://www.oiguskantsler.ee/et)
Lasteombudsman
(https://www.oiguskantsler.ee/et/l
aste-ja-noorte-%C3%B5igused)
Seirekomisjoni kooseis ja liikmed
https://siseministeerium.ee/seireko
misjon
kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta
mittejärgimist.
Puuetega inimeste
õiguste
konventsiooni
(PIK) kohaldamine
ja rakendamine
kooskõlas nõukogu
otsusega
2010/48/EÜ
JAH Et tagada puuetega
inimeste õiguste
konventsiooni
rakendamine, on olemas
riiklik raamistik, mis
hõlmab järgmist:
1. mõõdetavate
tulemustega
eesmärgid,
andmekogumise ja
-seire mehhanismid;
2. meetmed, et tagada
ligipääsetavus-
poliitika, õigusaktide
ja standardite
nõuetekohane
arvessevõtmine
programmide
1. JAH
2. JAH
3. JAH
1. Heaolu arengukava 2023-2030
(https://www.sm.ee/et/heaolu-
arengukava-2023-2030)
Strateegia „Eesti 2035“
(https://valitsus.ee/strateegia-
eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid)
2. Ligipääsetavuse rakkerühm
(https://www.riigikantselei.ee/ligi
paasetavus)
TTJA
(https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti
sed-ehitamine/ligipaasetavus)
1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri
strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika
strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma
ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid
näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti
katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.
Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti
sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna
eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja
pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab
regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb
konkreetseid uuringuid.
2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja
aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku
ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus
2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse
kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning
toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste
38
väljatöötamisel ja
rakendamisel;
3. meetmed, mille
kohaselt antakse
seirekomisjonile aru
juhtumitest, mille
puhul ei vasta
fondidest toetatav
tegevus ÜRO
puuetega inimeste
õiguste
konventsioonile, ning
kõnealust
konventsiooni
käsitletavatest
kaebustest, mis on
esitatud artikli 69
lõikes 7 ette nähtud
korra kohaselt.
Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13
1052018055)
Nõuded eluruumile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10
3072015034?leiaKehtiv)
3.
Puuetega inimeste nõukoda
(https://www.oiguskantsler.ee/et/p
uuetega-inimeste-
n%C3%B5ukoda)
Õiguskantsler
(https://www.oiguskantsler.ee/)
Õiguskantsleri seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/%
C3%95KS)
kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018.
aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“.
Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle
riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle
ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse
direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil
tasanditel EL meetmete rakendamisel.
3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste
õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire
ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega
inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit
puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve
teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3
alusel.
ISFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon,
mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse
korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja.
Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste
Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik.
Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati
seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri
esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud
kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele
põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või
esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema
39
juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
40
5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84
Tabel 15. Programmi haldavad asutused
Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja
ametikoht
E-post
Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]
Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi
osakonna juhataja
Asutus, kellele
laekuvad komisjoni
maksed
Rahandusministeerium Marge Kaljas, riigikassa
osakonna nõunik
6. Partnerlus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h
ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja
tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased
sidusrühmad.
ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike
vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja
sidusrühmade kaasamine).
ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia
„Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja
https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-
arengukava-2020-2030.
Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste
ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.
Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega
seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja
vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati
STAK 2020–2030 koostamisel.
Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi
kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja
Omavalitsuste Liidu arvamus.
See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel
riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida
topeltrahastamist.
41
STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite
esindajatest.
Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb
samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud
sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja
mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.
7. Teabevahetus ja nähtavus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j
ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu
avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab
juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse
kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev
elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.
Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud
siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava
eesmärgid, tegevused ja tulemused.
Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA
juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome
põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,
keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.
Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse
ka sotsiaalmeediat.
RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.
Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.
Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.
Näitajad
1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust
projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa
Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.
2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.
3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja
videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on
esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest
42
kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või
viipetõlge.
Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube)
kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel.
43
Lisa: Temaatiline rahastu
Erieesmärk Liik EL toetus Tegevuse kirjeldus
2.Piiriülene
koostöö
Erimeede 429 901,2 Erimeetme EMPACT eesmärk on töötada välja terviklikud ja pikaajalised tegevused ja meetmed, mis on sätestatud
tegevuskavades ning ühe või mitme horisontaalse strateegilise eesmärgi rakendamine EMPACTi mitmeaastases
strateegilises kavas, mis on kavandatud EMPACTi tsükli 2022-2025 jaoks (viide: nõukogu 23. juuni 2021. aasta
dokument 10109/21.
ISF/2022/SA/2.2/012 EMPACT 54 000 eurot - Hispaania viib ellu projekti “CCH - EUROOPA ühine uurimisrühm
Costa del Sol’is”, mis on peamiselt seotud EMPACT narkokuritgudega, kuid ka EMPACTi kõrge riskiga
kriminaalvõrgustikega, mis hõlmab strateegilisi eesmärke nr 1, 2, 3, 4 ja 8. Projekti partneriteks on Hispaania,
Bulgaaria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Taani,
Islandi, Norra, Serbia, Suurbritannia, USA, Frontex ja Europol. Pilootprojekti eesmärk on luua Euroopa uurimisrühm
Hispaania piirkonnas Costa del Sol, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste
kuritegelike ühenduste vastu, mis mõjutavad ELi liikmesriike kõnealusest piirkonnast. Uurimisühma tegevus on
suunatud eelkõige raskete kuritegude ja nendega seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike tuvastamisele,
uurimisele ja hävitamisele. Tegevused toimuvad vastavalt ELi liikmesriikide ja Europoli poolt ühiselt välja töötatud
töökorrale.
ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT 375 901,2 eurot - Eesti viib ellu projekti "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti
regioonis", mis on seotud EMPACTi aktsiisipettustega ning hõlmab strateegilisi eesmärke nr 2, 3, 4 ja 6. Projektis
osalevad Eesti, Leedu ja Läti. Projekti juhib Eesti Maksu- ja Tolliamet. Projekti eesmärk on vähendada
aktsiisikuritegevust ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate
ametiasutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol).
3.Kuritegevuse
ennetamine ja
sellega võitlemine
Erimeede 436 068,9 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB 436 068,9 eurot – Euroopa Parlamendi ja nõukogi direktiivi 2011/36/EL, milles
käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja
Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021-2025 rakendamise raames on käesoleva erimeetme eesmärk
pakkuda abi ja tugiteenuseid inimkaubanduse ohvritele, kellel on ELi liikmesriigi kodakondsus või kel on pikaajaline
elamisluba ühes sisejulgeolekufondis osalevas ELi liikmesriigis.
44
Eesti viib läbi riiklikku projekti “Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks
Eestis”. Projekti eesmärk on parandada spetsialistide ja vabatahtlike pädevust haavatavate isikute ja võimalike
inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel.
Tehniline abi 51 958,2
Summary of the proposed amendment
Estonia proposes a standard programme amendment of the Internal Security Fund (ISF) programme for the additional allocation from the Mid-
Term Review.
The proposed amendment contributes mainly to the achievement of the ISF specific objective 1 “Exchange of information” and in minor part to
the achievement of the ISF specific objective 3 “Preventing and combating crime” of Regulation (EU) 2021/1149 of the European Parliament
and of the Council of 7 July 2021 establishing the Internal Security Fund. All proposed amendments are in line with the enabling conditions and
horizontal principles referred to in Regulation (EU) 2021/1060.
A version of the programme with tracked changes is enclosed for transparency.
Proposed amendment has been approved by the Monitoring Committee on 13.08.2025 (Protocol No 14-13.2/109-1; signed on 15.08.2025)
Relevant adjustments have been made in the background information, the narrative part of the programme as well as in the financing and indicators
tables.
The additional Mid-Term Review allocation will be used to:
1) tackle Scheval recommendation No 102 “Introduce an automated data loader to the Europol Information System and ensure that criminal
information obtained within ongoing investigations is uploaded when it relates to serious and organised crime and terrorism” under specific
objective 1;
2) enhance Prüm II (Regulation (EU) 2024/982 of the European Parliament and of the Council of 13 March 2024 on the automated search
and exchange of data for police cooperation) data exchange capacity under specific objective 1;
3) implement the API Regulation (Regulation (EU) 2025/13 of the European Parliament and of the Council of 19 December 2024 on the
collection and transfer of advance passenger information for the prevention, detection, investigation and prosecution of terrorist offences
and serious crime) and improve the Passenger Name Record system under specific objective 1;
4) enhance CBRN (chemical, biological, radiological and nuclear) trainings under specific objective 3.
The output and result indicators have been adjusted due to the additional above-mentioned activities and due to changes in indicator methodology.
The latter includes mainly the output indicator “Number of items of equipment purchased”, which includes now only the equipment to which an
inventory number is assigned and the output indicator “Number of participants in training activities”, where only the officials trained are counted.
Relevant result indicators have been adjusted accordingly.
In addition, references to legislation, policy strategies, web links and relevant stakeholders updated in the table 9 of the horizontal enabling
conditions.
EN 1 EN
SFC2021 Programme for AMIF, ISF and BMVI
CCI number 2021EE65BVPR001
Title in English BMVI programme 2021-2027 for Estonia
Title in national language(s) ET - Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
rakenduskava 2021-2027
Version 5.0
First year 2021
Last year 2027
Eligible from 1 Jan 2021
Eligible until 31 Dec 2029
Commission decision number
Commission decision date
Member State amending decision number
MS amending decision entry into force date
Non substantial transfer (Article 24(5) CPR) No
Clerical or editorial corrections (24/6) CPR) No
Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8
BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.)
No
Approved by monitoring committee Yes
EN 2 EN
Table of Contents
1. Programme strategy: main challenges and policy responses ..................................................................... 4
2. Specific Objectives & Technical Assistance ............................................................................................. 8
2.1. Specific objective: 1. European integrated border management ........................................................ 9 2.1.1. Description of the specific objective ............................................................................................ 9 2.1.2. Indicators.................................................................................................................................... 14
Table 1: Output indicators ............................................................................................................... 14 Table 2: Result indicators ................................................................................................................ 15
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .................... 17 Table 3: Indicative breakdown ......................................................................................................... 17
2.1. Specific objective: 2. Common visa policy ...................................................................................... 19 2.1.1. Description of the specific objective .......................................................................................... 19 2.1.2. Indicators.................................................................................................................................... 22
Table 1: Output indicators ............................................................................................................... 22 Table 2: Result indicators ................................................................................................................ 23
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .................... 25 Table 3: Indicative breakdown ......................................................................................................... 25
2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR) .......................... 26 2.2.1. Description ................................................................................................................................. 26 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR ............................... 27
Table 4: Indicative breakdown ......................................................................................................... 27
3. Financing plan .......................................................................................................................................... 28 3.1. Financial appropriations by year ....................................................................................................... 28
Table 5: Financial appropriations per year ...................................................................................... 28
3.2. Total financial allocations ................................................................................................................. 29 Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution ........................................... 29
3.3. Transfers ........................................................................................................................................... 30 4. Enabling conditions ................................................................................................................................. 32
Table 9: Horizontal enabling conditions .................................................................................................. 32 5. Programme authorities ............................................................................................................................. 39
Table 10: Programme authorities ............................................................................................................. 39
6. Partnership ............................................................................................................................................... 40 7. Communication and visibility .................................................................................................................. 41
8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs .............................................. 42 Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates .......................................... 43
A. Summary of the main elements ........................................................................................................... 43 B. Details by type of operation ................................................................................................................ 44
C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ............................................. 45 1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who
produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
.......................................................................................................................................................... 45
2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant
to the type of operation. ................................................................................................................... 46 3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in
terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used
and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission. ..................................... 47 4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the
calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ............................................... 48 5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the
arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data. ............................ 49 Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs ..................................................... 50
A. Summary of the main elements ........................................................................................................... 50
B. Details by type of operation ................................................................................................................ 51 Appendix 3 ................................................................................................................................................... 52
EN 3 EN
Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.)............................ 52 DOCUMENTS ............................................................................................................................................. 56
EN 4 EN
1. Programme strategy: main challenges and policy responses
Reference: points (a)(iii), (iv), (v) and (ix) Article 22(3) of Regulation (EU) 2021/1060 (CPR)
In Estonia, there has been a significant change in the national strategic planning process compared to
the programming of the 2014-2020 period. All strategic planning of the national needs and their
financing is central; there is no separate process for programming the EU funds. The planning is source-
neutral; the mapping of important strategic goals is done without determining the source of budget. The
funding is decided on a rolling basis during the yearly budgeting exercises. This fundamental change in
process has also affected the compilation and structure of the BMVI programme.
The-long term umbrella strategy Estonia 2035 provides a coherent guidance for policy-makers. The
objectives will guarantee that Estonians will remain wise, active, and healthy, the Estonian society will
remain caring, cooperative, and open, and our economy will remain strong, innovative, and responsible.
The focus is also on assuring that environment is caring, safe, and high-quality, and that our nation is
innovative, trustworthy, and people-centered. All national strategies and action plans stem from the
Estonia 2035.
The main national strategy covering the border management and migration goals is the Internal Security
Development Plan (ISDP). The ISDP has been compiled in close partnership with all relevant partners
and stakeholders. In Estonia, the responsibility for implementing border management and migration
policies is intertwined between several ministries and areas of government. The ISDP 2020-2030 takes
into account the respective EU policies and goals and is complimented by the Foreign Policy
Development Plan, Estonian Digital Society Development Plan, etc. The ISDP consists of five thematic
four-year programmes, the latest one covers the period of 2026–2029. Border management and visa
policy related activities are described in the programmes: “Citizenship, Migration and Identity
Management Policy”, “Strong Internal Security” and Prompt and Professional Assistance”.
Estonia ensures the surveillance of the Schengen external border. Border guards operate on the basis of
the Schengen acquis and the principles of Integrated Border Management, important elements of which
are patrols and risk analysis, border control, cross-border crime investigations in cooperation with other
countries' internal security authorities, liaison officers in third countries and other international
cooperation.
In addition to border guards, a big role in facilitating legitimate border crossings for bona fide travelers,
while preventing irregular migration and security risks, is played by foreign representations of Estonia.
Schengen visas are issued in accordance with the EU visa code ensuring the necessary safeguards and
mechanisms to effectively protect the privacy and fundamental rights of travelers, particularly when it
comes their private life and personal data.
The biggest challenges for border management and visa process in Estonia are building up border
infrastructure at the Estonian-Russian land border, ensuring fluent but secure border traffic;
ensuring interoperability and operation of the EU large-scale IT systems (EES, ETIAS, SIS, VIS),
upgrading EUROSUR and maritime surveillance system for effective protection of the EU external
border.
The measures to address these challenges include developments and continuity of information and
communication technologies, smart and innovative technological tools, increased analytical capacity
(artificial intelligence, CIRAM), cooperation within and between different parties and authorities as
well as improved national capabilities incl. through training and purchase of equipment. Staffing the
relevant units with sufficient number of skilled professionals is also a necessity.
In previous years implementing relevant EU acquis was mostly through national budget. As
complimentary resources, the External Borders and Visa instrument of the Internal Security Fund
(ISFB) funding also provided valuable aid.
The same logic is used for period 2021-2027 – although the BMVI scope foresees measures for the
most of the issues in the area of border management and visa, it is not feasible to overcome all the
current challenges solely with the help of the BMVI funding. This programme seeks to address these to
the maximum extent possible while also leaving a degree of flexibility to be able to respond to future
events and changing priorities, e.g. the programme can also cover measures benefiting the target
population affected by the Ukraine war. The types of intervention matching the “0 EUR” amount in
financing tables of the programme correspond to those for which possible future needs linked to the
implementation of the Thematic Facility are anticipated, in line with Article 22(4)(d) CPR. The actions
EN 5 EN
to be financed will depend on the resources available and priorities at the time. The precise actions and
the source of financing will be agreed during the implementation of the programme in accordance with
national procedures. Synergies with other funds (e.g. AMIF, ISF, CPF, CCEI) and agencies’ toolbox
will be sought and overlapping avoided by the thorough communication between ministries, European
Commission, agencies and other relevant stakeholders.
As the challenges remain mostly the same, the BMVI programme will focus on similar activities as
those of ISFB in the period of 2014-2020. However, the implementation of the Pact on Asylum and
Migration requires the support of new activities in line with the National Implementation Plan and new
Union acquis, with particular reference to developments connected with the screening of Third-Country
Nationals, but also in the area of EURODAC for border management purposes. These activities will be
funded via the Pact Specific Action and will contribute in particular to Building Block 2 “A new system
to manage migration flows at the EU external borders” and Building Block 1 “EURODAC” of the
Common Implementation Plan. The support will be given in grants. The BMVI programme design and
strategy takes into account the administrative capacity and governance rules for efficiency and wherever
possible simplification measures will be implemented to reduce the administrative burden and enhanced
efficiency, effectiveness and economy. The BMVI programme provides for a number of actions that
support increasing the surveillance of the EU external borders and border control capabilities. The
actions contribute to latest requirements set out in the EBCG 2.0 Regulation, the improvement of
information exchange, ensuring control of the external border in accordance with the common standards
of the EU and uniform application of the EU acquis. Priority is given to the measures that support either
maintaining or expanding the national capability to manage external borders as well as contribute to
solidarity. For the common visa policy, it is important to continue with regular training of consular staff
to ensure harmonised application of Visa Code and VIS regulation. In parallel additional consular staff
will be hired to enhance the capability to process visas. It is also important to continue to develop and
implement digital visas and systems. Developments related to common Visa Information System of the
EU is a priority.
Actions will be designed and implemented in line with the requirements of the EU Charter of
Fundamental Rights. To ensure equal opportunities so that all people feel equally safe, regardless of
their place of residence, language, gender, race, age, disability, etc target group needs are assessed.
Activities which have or might have significant environmental impact are not financed from the BMVI.
Despite being less than 10% of the total budget, the BMVI programme allocation for specific objective:
visa corresponds to all the needs expressed by all the potential beneficiaries (Ministry of Foreign Affairs
and Police and Border Guard Board) to achieve this objective. Harmonized approach for the issuance of
visas and to facilitate legitimate travel, while helping prevent migratory and security risks will be
achieved in combination of BMVI, Structural Funds and national funding.
State of play of implementation of EU acquis and action plans:
The Estonian National Integrated Border Management (IBM) strategy
IBM is a part of the Enhanced Border Security Program of the ISDP and is developed to fulfill the
national obligation stipulated in the Regulation (EU) 2019/1896 on the European Border and Coast
Guard. The IBM Strategy is accompanied with a specific action plan. The IBM Strategy and Action
Plan are living documents, which are updated when necessary and brought in line with the respective
European and Frontex strategies. National capability development plan is based on the strategic
priorities in the national IBM strategy and other relevant strategies and programmes in the field of
border management. The development of national border management capabilities will among other
things be carried out in the framework of the EBCG capability development planning in accordance
with the EBCG Regulation.
Estonian Police and Border Guard Board (PBGB) is the main authority responsible for the development
and implementation of the IBM in Estonia. The main partners are the Estonian Ministry of Foreign
Affairs, the Tax and Customs Board, the Environmental Board, the Estonian Defense Forces, the
Defense League and the Estonian Internal Security Service.
The national IBM takes fully into account the strategic objectives of the Technical and Operational
Strategy for European Integrated Border management:
1. Reduced vulnerability of the external borders based on comprehensive situational awareness;
2. Safe, secure and well-functioning EU external borders;
3. Sustained European Border and Coast Guard capabilities.
EN 6 EN
Development of the national components of the European Border and Coast Guard (EBCG)
National border and coast guard team for supporting the EBCG is established in the PBGB. Technical
equipment reserve is created. Equipment purchased will be in compliance with technical standards set
out by Frontex. Operational assistance to MSs is provided under Frontex coordination, as necessary.
The PBGB participates in Frontex joint operations, in border interventions and in return related
interventions. Estonia participates in Frontex risk analysis, pooled resources and training standards
development and in other working groups and training events. Deployment of Frontex-, CEPOL- and
eu-LISA-trained and certified experts and advisers contribute to the further development of the Estonian
capability to protect EU external borders. So far Estonia has fulfilled 100% of its obligations towards
Forntex II- and III-category standing corps. Regular information sharing with Agencies is in line with
the agreed format regarding FRAN, EUROSUR and vulnerability assessment. National Coordination
Center (NCC) is responsible for effective information analysis based on CIRAM and information
exchange with EU MSs and Frontex. The further development of national components of EBCG
involve harmonized training of border guards in accordance with the Common Core Curricula for
Border Guards and procurement of operating means, which are in accordance with Frontex standards.
EUROSUR
EUROSUR was installed in the PBGB on 7 November 2012 by the information technology officials of
Frontex. Since October 1 2014, NCC Estonia has been operating as the Single Point of Contact (SPoC)
of the PBGB. The scope of EUROSUR will considerably evolve to cover all aspects related to
information exchange. Implementation of EUROSUR in line with the new features of the new EBCG
Regulation and in particular the following points will be implemented:
• The scope of EUROSUR which now includes systematic reporting related to checks at border
crossing points, air border surveillance and the reporting of available information on secondary
movement.
• Possible evolution of the national coordination centres with enlarged interagency cooperation to
cover the new scope of EUROSUR.
• The evolution of the IT systems software and architecture to meet the new communication
standards and allow machine to machine interconnection.
• The necessary recruitment and training of EUROSUR operators.
• Security evolution and the need to connect the communication network up to EU confidential
which could impact both physical and IT security but also training and personnel.
Large-scale IT-systems and interoperability
Estonia is committed to timely implementation of the smart border package (e.g. Entry-Exit System
(EES), European Travel Information and Authorization System (ETIAS), Schengen Information System
(SIS), Visa Information System (VIS) and their interoperability. Estonia is ready to launch the EES.
Central Access Point has been created and projects implementing new SIS and ETIAS regulations are
advancing. While the National Access Point for EURODAC is funded under AMIF, the sectorial
training and upgrade of national border and migration management IT-systems as well as capacity
building, in particular the purchase of equipment that captures biometric data, will be supported via
BMVI. Due attention must be paid to ensuring effective coordination between different national
agencies and other relevant stakeholders and allocation of adequate human and financial resources, as
well as timely execution of procurement and other administrative procedures. Estonia needs to adjust its
workflows and requirement for providing specific training programmes, as the proper implementation
of the IT systems alone is not enough to ensure the success of the new information architecture of the
EU. Also, governance structures need to be in place, national implementation programmes adopted and
working procedures changed.
Scheval recommendations and vulnerability assessment
As of 2019, 4 vulnerability assessment recommendations were pending, all of which have been closed.
Last recommendation (EE005 – CIRAM 2.0 training) was closed in July 5th 2021. The last
comprehensive Schengen evaluation took place in 2023; 102 recommendations were made. Estonian
priorities are measures addressing outstanding shortcomings identified in the Vulnerability
Assessment/Scheval recommendations (i.e improvements of large-scale IT-systems and increasing land
border surveillance capabilities). Measures that take account developments of legislative framework are
foreseen.
EN 7 EN
The Schengen evaluations of Estonia's visa policy took place in 2018 and 2023. One 2018
recommendation funded from BMVI was related to the introduction of a new visa register and was
completed in 2024. Another recommendation for the compliance of the visa register with the data
protection requirements was completed in 2022. 2023 recommendations concerning the shortage of
personnel of the Ministry of Foreign Affairs and access rights to the visa information system as well as
issues with data protection will be tackled with the support of the BMVI.
Screening Regulation and the independent monitoring mechanism
As part of the Pact on Asylum and Migration, the Screening Regulation will enter into force in June
2026. It will apply to Third-Country Nationals apprehended crossing the EU external borders
irregularly, disembarking following a search and rescue operation or applying for internal protection at
the external borders. The Screening will also be applied to Third-Country Nationals found within the
territory and having crossed the external border in another member state irregularly. The Screening
includes preliminary health and vulnerability checks, identification and registration of biometric data
into the relevant national and Union databases, security checks, the filling of a screening form and the
referral to the asylum or return procedure. This new Regulation requires substantial investments related
to IT developments, infrastructural developments as well as services costs which will be borne by the
BMVI. This is an area where high synergies are envisaged with AMIF, which will bear the costs related
to the subsequent asylum and return procedures, as well as those of migration management systems
including developments of EURODAC.
The Screening Regulation also mandates Member States to establish an independent monitoring
mechanism for the monitoring of fundamental rights that is equipped with adequate resources to carry
out its tasks. Estonia commits to support the independent monitoring mechanism with national
resources.
Transfer
Estonia transferred 5% of the AMIF initial allocation (1,112,731 €) to the BMVI in line with Article 26
(1) CPR. Estonia ensures that the objectives of the AMIF will be met also after the transfer of 5%. The
2021-2027 AMIF programme considers all the relevant needs of potential beneficiaries that were
mapped during the preparation of national strategies compiled to implement relevant policies. The
integration measures for the third country nationals are complemented and in large part funded by the
ESF+. AMIF transfer in an amount of 1,112,731 € has been used as one additional source to finance
surveillance technology at the EU Eastern border.
EN 8 EN
2. Specific Objectives & Technical Assistance
Reference: Article 22(2) and (4) CPR
Selected Specific objective or Technical assistance Type of action
1. European integrated border management Regular actions
1. European integrated border management Specific actions
1. European integrated border management Annex IV actions
1. European integrated border management Operating support
1. European integrated border management STS
1. European integrated border management Emergency assistance
1. European integrated border management ETIAS regulation Art.
85(2)
1. European integrated border management ETIAS regulation Art.
85(3)
1. European integrated border management Pact specific action
2. Common visa policy Regular actions
2. Common visa policy Specific actions
2. Common visa policy Annex IV actions
2. Common visa policy Operating support
2. Common visa policy Emergency assistance
TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art.
36(5) CPR)
TA.37. Technical assistance - not linked to costs
(Art. 37 CPR)
EN 9 EN
2.1. Specific objective: 1. European integrated border management
2.1.1. Description of the specific objective
Estonian IBM model is built on four tiers: activities in third countries; cooperation with neighbouring
countries; border control; and measures at the area of free movement.
The IBM strategy of Estonia is influenced by the 3rd countries in the neighbourhood, taking into account
changes in their political, economic or security situation and the good connection between Estonia and
other EU MSs. There is a high probability that changes in a neighbouring 3rd country will have a
primary impact on the land border; affecting the passenger flow, increase the threats related to cross-
border criminality and other border-related violations or non-traditional threats at the external border.
Therefore, analysis of the IBM system, its functioning, and analysis of vulnerabilities for mitigating
possible risks in every aspect of an identified threat is essential.
Border control measures are based on Schengen best practices. Systematic risk analysis products are
developed using CIRAM. Logically arranged intelligence supports the planning of service and other
border-related activities, with the optimal use of resources in accordance with identified threats,
vulnerabilities and impact. For situational picture, Estonia maintains an effective cooperation in risk
analysis, information exchange and in operational activities with international and EU Agencies, such as
Interpol, EUROPOL, Frontex, EUAA, eu-LISA, etc. and with other states, organisations and bodies.
ISFB funding enabled the procurement of modern, state-of-the art equipment, such as patrol cars, special
transport means, border control and migration surveillance devices, technical capacity needed to check
fingerprint biometrics, multirotors, water crafts, ABC gates, etc. It helped to increase reaction
capability, that has a direct link with the efficiency and quality of border control. Since the technology is
rapidly evolving and vehicles acquired in 2015–2018 are reaching their end of a lifecycle, the BMVI
funding will continue this practice.
The BMVI programme, in addition to other resources, will provide funding for following
implementation measures in the area of border management to tackle the main challenges mentioned in
the Section 1:
• improving border control in line with Article 3(1)(a) of Regulation (EU) 2019/1896
The length of the Estonian coast line is 3,794 km, sea borders 767 km and land borders, including the
temporary control line between the Republic of Estonia and the Russian Federation, is 338.6 km. BCPs
and BGSs, air squadron, fleet and surveillance systems perform border control at the EU’s external
borders in Estonia. To ensure effective checks and surveillance activities at the external borders,
prevent and detect cross-border crime, maintain the border regime in the economic zone and perform
migration surveillance tasks the border must be covered by technical surveillance.
Novel border control solutions based on biometric data, which will be introduced in the near and distant
future, enable the use of new opportunities in border control but also, the risk of abuse of systems by
criminal environment will increase. The PBGB in cooperation with partners should ensure the
operationality of systems and cyber security while at the same time mitigating the risk of abuse of these
systems by intruders. New methods of smuggling have a direct connection with the future development
of border and coast guard surveillance methods and technology. The use of drones and GPS lighthouses
by wrongdoers is known to the PBGB. The development of technology and the identification of new
methods is connected with overall developments in IT, radars and radiocommunication systems.
The PBGB is building up an external land border infrastructure, including establishing markers at the
borderline. The project is mostly funded from the national budget. Under the BMVI, the coverage of
EU/Schengen external border close to 100% with technical surveillance is a priority and a large part
of initial BMVI allocation has been programmed to meet this goal. The results of the pilot project to find
the most suitable surveillance technology funded from the ISFB are taken into account while purchasing
surveillance cameras and the necessary infrastructure (poles, power cables, etc) will be procured with the
help of the BMVI. Mobile autonomous surveillance solutions will be procured with the support of
BMVI/2021-2023/SA/1.2.1. To improve the capacity to detect and intercept unauthorized cross-border
EN 10 EN
unmanned aerial vehicles as well as to enable undisrupted data flows and improved situational awareness
from the Eastern border 24/7, the funds of the Specific Actions BMVI/2024/SA/1.4.2/002 and
BMVI/2024/SA/1.1.5/001 will be used.
Estonia has 46 international BCPs at its external border: 7 at land borders, 32 at sea/lake borders and 7 at
air borders. According to the data, 66% (2017), 80% (2020) and 68% (2024) of the total number of
passengers crossed the border at land borders, 25% (2017), 6% (2020) and 0.5% (2024) at sea and 9%
(2017), 13% (2020) and 31% (2024) at air borders. Analyses provide that BCPs located at external land
border bear the main traffic load. In 2017, 7.4 million, in 2020 1.3 million and in 2024 1.6 million
travelers crossed the Estonian external land border. Almost 50% (2017), 63% (2020) and 69% (2024) of
these border crossings took place in Narva-1 Road BCP. Therefore, it is important to keep the balance
between the fluent border crossing of travelers and the security of the state and the EU taking into
account the likely development of the legislative framework.
The current border security situation at the external borders is stable. As of 2020, the level of irregular
immigration threat measured by its magnitude and likelihood remains moderate at external land and air
borders and low at sea borders. In 2019 there were 228, in 2020 166, in 2021 303 and in 2024 179
irregular crossings. Nevertheless, the situation at the Lithuanian-Belarus border in 2021 and the war
which started in February 2022 in Ukraine illustrate how quickly the situation might change, if
unpredictable events occur. Until COVID-19 pandemic the passenger flow and cross-border trade were
in an upward trend. In 2019 the number of regular crossings was 8,277,528, in 2020 1,585,775, in 2021
1,099,974 and in 2024 1,570,594. The increase is predicted again after the security environment
stabilizes. To maintain fluent border crossing of persons and goods in conditions of increasing cross-
border movement accompanied by evolving cross-border criminality, illegal migration and other
changing threats that affect internal security require remarkable efforts from border management
authorities whose resources and capacities are limited therefore new technological solutions needs to be
sought and used (e.g. up-to-date ABC-gates).
In addition, in order to ensure preparedness to manage potentially high level of migration at the external
borders, as well as comply with the Screening Regulation, Estonia needs to create capacity related to the
identification, health and vulnerability assessment, security checks and registration in the relevant
databases of Third-Country nationals. This will include the creation of capacity in multipurpose centres.
Such capacity can be used, if need be, also by TCNs in the asylum and return procedures, including
border procedures, with the support of AMIF.
Part of the Pact allocation will also be used for IT-developments to enable screening and to enable
smooth and reliable data exchange between national authorities. This includes the development of the
interconnectivity between ILLEGAAL and RAKS for automated document sharing, the creation of an
interface between court e-File system RAKS and ILLEGAAL, development of a translation module
which will be used by border guards and for all procedures related to the Pact.
EUROSUR system is in a continuous development. It should enable good inter-agency cooperation in
data collection at the BCP level between customs and border guards as well as enhanced cooperation and
information exchange with the Latvian, Lithuanian and Finnish border authorities in the future. Estonia
participates in the development of systems for improving situational awareness at the EU level. At the
national level, the focus is to develop IT systems jointly with different authorities and ministries, thereby
supporting the exchange of information and cooperation between authorities. The development is
foreseen to take place in line with the development of the Schengen Borders Code and other legal acts as
regards EUROSUR, aiming at enhanced interoperability. While referred national IT-systems are mostly
funded under state budget, BMVI is used to equip local control-centres (LCC) (e.g. monitors, control-
desks).
As of October 1 2014, NCC Estonia operates as the Single Point of Contact (SPoC) of the PBGB.
Additionally, besides NCC Estonia, it houses SIRENE Bureau, National Europol (ENU), INTERPOL
(NCB), Prüm NCP, FRONTEX NFPoC and Internal Duty Service for other Police matters. Such solution
allows access to the broadest range of relevant national and international law enforcement databases to
efficiently manage direct information exchange between the competent national and international
authorities. The SPoC unit operates according to the SPOC manual.
EN 11 EN
The NCC delivers the EUROSUR National Situational Picture (NSP)/ European Situational Picture
(ESP) to all involved police units in the PBGB at all levels and to other national authorities such as the
Tax and Customs Board, the Estonian Internal Security Service, the Ministry of Defense, the Ministry of
Foreign Affairs, the Ministry of the Interior, the Defense Forces, Europol and SIRENE Bureau. The
renovation of the Luhamaa’s LCCs will be covered by the state budget, BMVI support is used for the
activities which are pre-requisite for construction works (i.e preparation of design document/blueprints).
• enhancing inter-agency cooperation at national level among the national authorities
responsible for border control or for tasks carried out at the border, and at EU level
between the Member States, or between the Member States, on the one hand, and the
relevant Union bodies, offices and agencies or third countries, on the other
Estonia participates in Joint Investigation Teams and in operations focusing on cross-border crime in
bilateral or multilateral forms or through EU Agencies. There is continuous cooperation with EU
Member States, Frontex and other EU institutions at a required level and with the main national
authorities responsible for border management such as the Tax and Customs Board, the Maritime
Administration, the Environmental Inspectorate, the Estonian Defence Forces, the Defence League, etc.
to ensure cost effectiveness, to avoid overlaps in tasks and to enhance the joint use of capacity in case of
unpredictable situations putting external borders under pressure. Continuous training for Tax and
Customs Board officials who perform I-level border control will be carried out.
The PBGB participates in EU Working Groups activities and cooperates with international organizations
such as IOM, OSCE, UNHCR, and in other forms of inter-agency cooperation — BSRBCC (Baltic Sea
Region Border Control Cooperation), BSTF (Baltic Sea Task Force) and in the work of Senior Officials
of Baltic Council of Ministers.
• Setting up, operating and maintaining EU large-scale IT systems in the area of border
management, in particular the Schengen Information System (SIS II), the European Travel
Information and Authorisation System (ETIAS), the Entry-Exit System (EES), and
Eurodac for border management purposes as well as including the interoperability of these
large-scale IT systems and their communication infrastructure, and actions to enhance data
quality and the provision of information
Cooperation for the implementation of EU large-scale IT systems is taking place with eu-LISA. Large
scale IT systems (EES, ETIAS, SIS, IO) will build on and follow up on the progress made under Internal
Security Fund. In addition to regular projects, BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007,
BMVI/2021/SA/1.5.4/008 and BMVI/2024/SA/1.5.1/001 will be implemented. While the National
Access Point for EURODAC is funded under AMIF, part of the Pact allocation will also be used to
ensure links of the relevant IT systems with EURODAC and purchase of equipment that captures
biometric data will be supported via BMVI.
• Developing the European Border and Coast Guard by supporting national authorities
responsible for border management to pursue measures related to capability development
and common capacity building, joint procurement, establishment of common standards
and any other measures streamlining the cooperation and coordination between the
Member States and the European Border and Coast Guard Agency
Participation in Frontex operations since 2006 has had an undeniable impact on improving the efficiency
of border management and on ensuring the internal security of the state. Substantial future enlargement
of Frontex requires readiness to allocate additional staff for participation in its activities. For better co-
ordination of setting up the Standing Corps a SNE has been seconded to the Frontex. Training
courses are organized for new officers replacing seconded officers of Category 2 and 3. All large
scale equipment purchased under BMVI will be registered in the TEP and deployed by Frontex (e.g
drones, 20 SUVs procured under BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001).
• ensuring the uniform application of the Union acquis on external borders, including
through the implementation of recommendations from quality control mechanisms such as
the Schengen evaluation mechanism in line with Regulation (EU) No 1053/2013,
EN 12 EN
vulnerability assessments in line with Regulation (EU) 2019/1896, and national quality
control mechanisms
Border guard education will ensure interoperability and the high quality of professional competences
enabling proper implementation of the Schengen Acquis and ensures effective border management at
national and EU external borders. PBGB experts participate in the development and updating joint
curricula and training materials in Frontex (CCC, CCC for Mid-Level Officers, European Joint Masters
on Strategic Border Management, CIRAM, IBM, etc.).
In their daily service, all border control officials follow the principles of the Code of Ethics for Officials
approved on 11 March 2015. Continues attention will be paid to those principles in trainings.
The modernisation of border control infrastructure, the introduction of innovative and beyond the state-
of-the-art technology, increasing the electronic control of travellers and the extension of visa
liberalisation regimes create new challenges for the training of staff and for the reliability of border
control systems. In addition to internal trainings, possibilities offered by CEPOL, eu-LISA, Frontex will
be used.
Quality control is vital to ensure that the performed services adhere to a defined set of quality criteria or
meet the requirements of the Schengen evaluation mechanism and vulnerability assessment. BMVI funds
(especially funds allocated after Mid-Term Review and SAC contribution) will be used in addition to
national budget to eliminate deficiencies identified during the Schengen Evaluations.
Indicative list of actions:
• Measures related to development of EUROSUR (e.g. purchase of equipment such as
monitors, control desks, design documents/blue prints for construction works of LCC
renovation)
• Measures related to interoperability package and EU large-scale IT systems (e.g.
development of ETIAS, EES, SIS-Recast, EURODAC)
• Measures aiming at the development of the national components of EBCG (e.g. SNE
secondment to Frontex)
• Border management trainings to implement IBM and ensure uniform Schengen acquis incl.
courses on fundamental rights
• Investments to border surveillance equipment compliant with Frontex standards (e.g.
patrol vehicles, UAVs, cameras, drones, drone detectors), priority will be given to
investments for EE-RU land border surveillance system. All large-scale equipment will be
put at Frontex disposal
• Investments to border control and migration monitoring equipment with technical support
(document readers, biometric data technology, microscopes, etc.)
• Measures linked to Annex III 1(i) to establish screening capacity (renovation and
transformation of current detention centre, purchase of mobile houses, provision of
subsistence, accommodation and services for subjects of screening also via qualified and
specialized personnel, IT-developments to enable screening and ensure interoperability
with relevant IT systems etc.)
• Measures to ensure follow up of future Schengen recommendations insofar as the
deficiencies identified and the action plan concerned identifies operational measures to
remedy them that require funding
Results: External land and sea border is covered by innovative, state-of-the-art, integrated border
surveillance system. Border checks and border surveillance are supported by advanced, mobile and
interoperable technical systems and solutions to guarantee more efficient and reliable border control.
Enhanced capacity to develop and make the best use of the state-of-the-art technologies and large scale
information systems (EES, ETIAS etc) in a unified and harmonized way. Border guards actions and IT
EN 13 EN
systems are in line with Schengen Acquis and fundamental rights avoiding biased stereotypical decisions.
The principles of data protection, gender equality and non-discrimination are respected and the special
needs of vulnerable persons are taken into account. The control of third-country nationals crossing the
external borders is strengthened. All third-country nationals subject to the screening are identified and
checked against the relevant databases, receive a preliminary health and vulnerability assessment from
qualified and specialized personnel and referred to the appropriate procedure within the time defined by
the Screening Regulation.
________________________________
Operating support:
In Estonia the PBGB and the Development and IT Centre of the Ministry of the Interior (SMIT) are
public authorities responsible for accomplishing the tasks and services which constitute a public service
for the Union in the domain of borders and migration surveillance. The statutory tasks of the PBGB
include the development and implementation of the IBM in Estonia. The statutory tasks of SMIT include
development and maintenance of respective ICT systems.
To facilitate legitimate border crossings and to ensure a high-level protection of the external borders and
necessary information exchange the use of relevant ICT-systems and modern technology are essential.
All ICT equipment, also border control and suveillance tools need upgrades and regular maintenace to
operate smoothly and securely. Estonia plans to use operation support for border and migration control
ICT systems and equipment maintenance as well as repair costs as follows:
• Maintenance and upgrades of automatic border control (PBGB)
With the help of ISFB 16 ABC gates were installed in Tallinn airport and Narva -1 BCP in February
2021. 2 gates were installed in Saatse BCP. The maintenance and upgrades of the e-gates are included in
the lease contract signed between PBGB and the service provider. The contract was funded from the
ISFB until the end of 2022. Since 01.01.2023 the BMVI has been used for operating the e-gates. Part of
the Mid-Term Review allocation will be used to renew the rental of the e-gates, as well as to increase
their number by 2.
• Operational management and maintenance of large-scale IT systems (EES; SIS; ETIAS)
and their communication infrastructures, including the interoperability of these systems
and rental of secure premises (PBGB and/or SMIT)
National border and migration control IT-systems are connected to the National Unit Interface, secure
EES data center is rented. As of 01.01.2023 the management and maintenance costs of EES, ETIAS, SIS
and their interoperability will be covered from BMVI to ensure efficient operation of the systems.
• Repair and maintenance costs of border control and surveillance systems equipment and
infrastructure (PBGB/SMIT)
With the help of the ISFB a number of border control and surveillance equipment has been purchased
and is planned to acquire from BMVI. The licenses for tools such as document readers need to be
renewed regularly. The operating tools are constantly in use and might need repairing from time to time.
BMVI operating support is used for technicians' salary as well as repair and maintenance costs of
surveillance equipment and systems.
Estonia complies with relevant Union acquis. There are no major pending issues.
Financial instruments: Not applicable.
EN 14 EN
2.1. Specific objective 1. European integrated border management
2.1.2. Indicators
Reference: point (e) of Article 22(4) CPR
Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.1.1 Number of items of equipment purchased for border crossing points number 320 1,627
O.1.1.1 of which number of Automated Border Control gates / self-service systems / e- gates purchased number 18 20
O.1.2 Number of infrastructure maintained / repaired number 1 8
O.1.3 Number of hotspot areas supported number 0 0
O.1.4 Number of facilities for border crossing points constructed / upgraded number 1 1
O.1.5 Number of aerial vehicles purchased number 0 26
O.1.5.1 of which number of unmanned aerial vehicles purchased number 0 26
O.1.6 Number of maritime transport means purchased number 0 0
O.1.7 Number of land transport means purchased number 0 33
O.1.8 Number of participants supported number 347 662
O.1.8.1 of which number of participants in training activities number 347 650
O.1.9 Number of immigration liaison officers deployed to third countries number 0 0
O.1.10 Number of IT functionalities developed / maintained / upgraded number 4 25
O.1.11 Number of large-scale IT systems developed / maintained / upgraded number 4 4
O.1.11.1 of which number of large-scale IT systems developed number 1 1
O.1.12 Number of cooperation projects with third countries number 0 0
O.1.13 Number of persons who have applied for international protection at border crossing points number 96 256
EN 15 EN
2.1. Specific objective 1. European integrated border management
2.1.2. Indicators
Reference: point (e) of Article 22(4) CPR
Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit Baseline
Measurement
unit for baseline
Reference
year(s) Target (2029)
Measurement
unit for target Source of data Comments
R.1.14 Number of items of
equipment registered in
the Technical Equipment
Pool of the European
Border and Coast Guard
Agency
number 0 number 2021-2027 63 number project reports,
TEP
4 mobile
surveillance
solutions, 26
drones and 33
land vehicles
R.1.15 Number of items of
equipment put at the
disposal of the European
Border and Coast Guard
Agency
number 0 number 2021-2027 63 number project reports,
bilateral
agreements
4 mobile
surveillance
solutions, 26
drones and 33
land vehicles
R.1.16 Number of initiated /
improved forms of
cooperation of national
authorities with the
Eurosur National
Coordination Centre
(NCC)
number 0 number 2021-2027 0 number N/A projects not
planned
R.1.17 Number of border
crossings through
Automated Border Control
gates and e-gates
number 0 share 2021-2027 2,200,000 number IT-system ALIS,
project reports
PBGB prognosis
40% of entries
via e-gates
R.1.18 Number of addressed
recommendations from
Schengen Evaluations and
from vulnerability
assessments in the area of
border management
number 0 number 2021-2027 100 percentage Scheval
recommendation
s and
vulnerability
assessments
Recommendatio
ns will be
tackled mostly
with national
budget. BMVI
will contribute to
10
recommendation
s (No 18, 19, 21,
EN 16 EN
ID Indicator Measurement
unit Baseline
Measurement
unit for baseline
Reference
year(s) Target (2029)
Measurement
unit for target Source of data Comments
22, 27, 28, 30,
79, 86, 87).
R.1.19 Number of participants
who report three months
after the training activity
that they are using the
skills and competences
acquired during the
training
number 0 share 2021-2027 540 number project reports,
feedback sheets
R.1.20 Number of persons
refused entry by border
authorities
number 0 number 2021-2027 12,800 number IT-system ALIS
EN 17 EN
2.1. Specific objective 1. European integrated border management
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention
Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation
Table 3: Indicative breakdown
Type of
intervention
Code Indicative amount
(Euro)
Intervention field 001.Border checks 2,775,524.96
Intervention field 002.Border surveillance - air equipment 143,692.94
Intervention field 003.Border surveillance - land equipment 20,340,931.40
Intervention field 004.Border surveillance - maritime equipment 0.00
Intervention field 005.Border surveillance - automated border surveillance systems 22,776,411.60
Intervention field 006.Border surveillance - other measures 435,253.40
Intervention field 007.Technical and operational measures within the Schengen area which are related to border control 0.00
Intervention field 008.Situational awareness and exchange of information 0.00
Intervention field 009.Risk analysis 0.00
Intervention field 010.Processing of data and information 0.00
Intervention field 011.Hotspot areas 0.00
Intervention field 012.Measures related to the identification and referral of vulnerable persons 0.00
Intervention field 013.Measures related to the identification and referral of persons who are in need of, or wish to apply for, international protection 18,718,310.38
Intervention field 014.European Border and Coast Guard development 300,000.00
Intervention field 015.Inter-agency cooperation - national level 0.00
Intervention field 016.Inter-agency cooperation - European Union level 300,000.00
Intervention field 017.Inter-agency cooperation - with third countries 0.00
Intervention field 018.Joint deployment of immigration liaison officers 0.00
Intervention field 019.Large-scale IT systems - Eurodac for border management purposes 0.00
EN 18 EN
Type of
intervention
Code Indicative amount
(Euro)
Intervention field 020.Large-scale IT systems - Entry-exit System (EES) 0.00
Intervention field 021.Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) - others 1,952,765.84
Intervention field 022.Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) - Article 85(2) of Regulation (EU) 2018/1240 750,000.00
Intervention field 023.Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) - Article 85(3) of Regulation (EU) 2018/1240 0.00
Intervention field 024.Large-scale IT systems - Schengen Information System (SIS) 2,448,596.53
Intervention field 025.Large-scale IT systems - Interoperability 3,997,129.25
Intervention field 026.Operating support - Integrated border management 8,357,260.70
Intervention field 027.Operating support - Large-scale IT systems for border management purposes 1,858,683.75
Intervention field 029.Data quality and data subjects’ rights to information, access to, rectification and erasure of,their personal data, and to the retriction of the
processing thereof
0.00
EN 19 EN
2.1. Specific objective: 2. Common visa policy
2.1.1. Description of the specific objective
In Estonia the implementation of the EU visa policy is mainly a responsibility of the PBGB and the
Ministry of Foreign Affairs.
The EU visa policy makes it easier to travel to the European Union. At the same time, EU visa policy
mitigates security risks and the risks associated with irregular migration to the EU. In an area without
internal borders, strong and efficient checks on persons entering the EU are needed to detect anyone who
may pose a security risk. To ensure that such persons do not pass the EU’s borders unnoticed, decision
makers need to have the right information at the right time to do their job of protecting EU citizens.
At the same time, visa application process must be efficient, client friendly and security measures must
comply with data protection requirements.
To ensure harmonized approach with regard to the issuance of visas and to facilitate legitimate travel
and, while helping prevent migratory and security risks, Estonia has decided to implement following
measures funded from BMVI:
• Setting up, operating and maintaining large-scale IT systems pursuant to Union law in the
area of the common policy on visas, in particular the Visa Information System (VIS)
including the interoperability of these large-scale IT systems and their communication
infrastructure, and actions to enhance data quality and the provision of information
To ensure that sufficient security information is available about persons travelling to the EU with a visa,
the Visa Information System (VIS) needs an upgrade. Estonia joined VIS in 2011 and introduced the
system in all of the foreign representations where visas are issued. VIS Mail, VIS Mail 2, VISA Code
Plus and further development of the visa consultation system have been rolled out over time.
State budget, ERDF and ISFB funding was and is used to implement VIS. The specialized VIS
developing team in the Development and IT Centre of the Ministry of the Interior is consistently making
smaller adjustments to the system. The upgraded system needs to be fully interoperable with other EU
information systems. Estonia has decided to finance next generation VIS and its interfaces with other
EU large-scale IT systems under BMVI as a priority.
• providing efficient and client-friendly services to visa applicants while maintaining the
security and integrity of the visa procedure, and fully respecting the human dignity and the
integrity of the applicant or of the visa holder in accordance with Article 7(2) of Regulation
(EC) No 767/2008 of the European Parliament and of the Council of 9 July 2008 concerning
the Visa Information System (VIS) and the exchange of data between Member States on
short-stay visas
• ensuring the uniform application of the Union acquis on visas, including the further
development and modernisation of the common policy on visas and
• supporting Member States in issuing visas, including visas with limited territorial validity
as referred to in Article 25 of Regulation (EC) No 810/2009 on humanitarian grounds, for
reasons of national interest or because of international obligations
The MFA and the Estonian Internal Security Service have assessed that the representations of Estonia
comply with security requirements and the environment is client-friendly. All investments regarding the
infrastructure that might be needed in the future, will be funded from the state budget.
All round the world, there are 19 Estonian representations processing Schengen visas. Estonia represents
4 Member States (Lithuania, Finland, Sweden and Denmark) in processing Schengen visas in 3
countries.
In 2022 61 employees in Estonian MFA dealt with visa questions (32 consuls, 4 expat technical staff and
25 local technical staff). Due to budgetary constraints, the number of staff has decreased to 48 (22
consuls, 1 expat technical staff, 20 local technical staff and 5 persons in the Consular Department of the
MFA). In 2024 12,125 Schengen visa applications were processed and 8,811 visas issued in the foreign
EN 20 EN
representations of Estonia. In 2020 the respective numbers were 25 555 and 24,970 and in 2019 145,711
and 143,582. The decrease was stemmed from COVID-19 pandemic and the Russia’s full-scale war in
Ukraine and the related restriction. Should the environment change for the better, and free travel is
possible again, there is a high possibility that numbers will grow.
Officials dealing with visa processing are trained regularly to ensure harmonized application of the Visa
Code, the VIS Regulation, falsified documents etc. Trainings and internship missions were partially
funded by the ISFB and this will be continued under BMVI.
In addition to training, new technological solutions should be created and used.
The European Commission initiated the transition to a digital visa procedure based on a proposal made
by the Estonian Presidency. An analysis report was prepared in 2019 and a working group on digitization
was convened. Eu-LISA and DG HOME worked on the project to develop and test a prototype of the EU
online visa application portal. The prototype of the e-application environment was introduced in 2021.
EE will implement the EU visa online application platform after its completion.
• developing different forms of cooperation between Member States in visa processing
The exchange of best practices and experts, including the secondment of experts, as well as boosting
the capacity of European networks to assess, promote, support and further develop Union policies and
objectives is important.
Since the beginning of 2021, Estonia is represented by 18 Schengen Member States (Austria, Belgium,
Czechia, Denmark, Finland, France, Germany, Hungary, Italy, Latvia, Lithuania, Netherland, Poland,
Portugal, Sweden, Slovenia, Spain, Switzerland), in 100 countries.
Since 2011 Estonia has signed co-operation contracts with an external service provider in 19 countries.
Under current contracts, 231 visa centers provide services in Australia, Belarus, China, Canada, Egypt,
Fiji, India, Israel, Japan, Kazakhstan, New Zealand, Papua New Guinea, Russia, Tajikistan, Turkey, UK,
Ukraine, United Arab Emirates and in US.
Starting from 10 March 2022 Russian and Belarusian citizens can apply for visa only in exceptional
cases: wishing to visit family members in Estonia, as well as on humanitarian grounds, e.g., serious
illness or funeral of a close relative.
Estonia sees BMVI funding useful for enhancing consular co-operation between Member States. Study
visits to embassies of the Member States representing Estonia in a third country could be organized. The
Visa Code foresees the obligation to monitor external service providers. Visa centers audits performed
in cooperation with other Member States could be financed. This form of cooperation is already in
practice (for example in Austria and Germany, Germany, the Netherlands, Estonia, Latvia and Lithuania
were planning to audit the visa center in Istanbul at the end of April 2020, but due to Covid pandemic it
was postponed) and could be further pursued.
Indicative list of actions:
• VIS related developments (priority)
• Development of digital visa and online application in cooperation with the Commission
• Consular staff trainings and internships
• External service providers audits
• Measures to ensure follow up of future Schengen recommendations insofar as the
deficiencies identified and the action plan concerned identifies operational measures to
remedy them that require funding
_____________________
Operating support: Estonian Ministry of Foreign Affairs will hire or deploy additional consular staff to
Estonian representations processing Schengen visas, where the workload has increased to enhance
capability to process Schengen visas and organize visa related work more effectively. Operating support
will cover the personnel costs.
Financial instruments will not be used for visa objective.
EN 21 EN
Results: Visa officers are trained and provide harmonized client friendly service in line with visa code.
Visa application process is efficient and secure. Border crossing for bona fide travelers is smooth and
security risks and the risks associated with irregular migration to the EU are mitigated. Developments in
digital visas and e-applications are accessible to people with special needs. Web-solutions comply with
WCAG 2.0 requirements. When using the VIS, each competent authority shall ensure that it does not
discriminate applicants and visa holders on grounds of sex, racial or ethnic origin, religion or belief,
disability, age or sexual orientation and fully respects the human dignity of the applicant or visa holder.
EN 22 EN
2.1. Specific objective 2. Common visa policy
2.1.2. Indicators
Reference: point (e) of Article 22(4) CPR
Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.2.1 Number of projects supporting the digitalisation of visa processing number 2 3
O.2.2 Number of participants supported number 70 90
O.2.2.1 of which number of participants in training activities number 60 70
O.2.3 Number of staff deployed to consulates in third countries number 0 3
O.2.3.1 of which number of staff deployed for visa processing number 0 3
O.2.4 Number of IT functionalities developed / maintained / upgraded number 1 4
O.2.5 Number of large-scale IT systems developed / maintained / upgraded number 0 1
O.2.5.1 of which number of large-scale IT systems developed number 0 1
O.2.6 Number of infrastructure maintained / repaired number 0 0
O.2.7 Number of real estates rented / depreciated number 0 0
EN 23 EN
2.1. Specific objective 2. Common visa policy
2.1.2. Indicators
Reference: point (e) of Article 22(4) CPR
Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit Baseline
Measurement
unit for baseline
Reference
year(s) Target (2029)
Measurement
unit for target Source of data Comments
R.2.8 Number of new / upgraded
consulates outside the
Schengen area
number 0 number 2021-2027 0 number No projects No projects
R.2.8.1 of which number of
consulates upgraded to
enhance client-friendliness
for Visa applicants
number 0 number 2021-2027 0 number No projects No projects
R.2.9 Number of addressed
recommendations from
Schengen Evaluations in
the area of the common
visa policy
number 0 number 2021-2027 100 percentage project reports,
scheval
recommendation
s and
vulnerability
assessments
Recommendatio
ns will be
tackled mostly
with national
budget. BMVI
support will
contribute to 8
recommendation
s (No 56, 60, 65,
67, 69, 71, 84
and 100).
R.2.10 Number of visa
applications using digital
means
number 0 share 2021-2027 976,292 number VIS
R.2.11 Number of initiated /
improved forms of
cooperation set up among
Member States in visa
processing
number 0 number 2021-2027 7 number project reports
R.2.12 Number of participants
who report three months
after the training activity
that they are using the
number 0 share 2021-2027 70 number Project reports,
participant
feedback sheets
EN 24 EN
ID Indicator Measurement
unit Baseline
Measurement
unit for baseline
Reference
year(s) Target (2029)
Measurement
unit for target Source of data Comments
skills and competences
acquired during the
training
EN 25 EN
2.1. Specific objective 2. Common visa policy
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention
Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation
Table 3: Indicative breakdown
Type of
intervention
Code Indicative amount
(Euro)
Intervention field 001.Improving visa application processing 412,500.00
Intervention field 002.Enhancing the efficiency, client-friendly environment and security at consulates 0.00
Intervention field 003.Document security / document advisors 0.00
Intervention field 004.Consular cooperation 97,500.00
Intervention field 005.Consular coverage 0.00
Intervention field 006.Large-scale IT systems - Visa Information System (VIS) 1,162,586.25
Intervention field 007.Other ICT systems for visa application processing purposes 374,913.75
Intervention field 008.Operating support - Common visa policy 202,500.00
Intervention field 009.Operating support - Large-scale IT systems for visa application processing purposes 0.00
Intervention field 011.Issuance of visas with limited territorial validity 0.00
Intervention field 012.Data quality and data subjects’ rights to information, access to, rectification and erasure of, their personal data, and to the restriction of
the processing thereof
0.00
EN 26 EN
2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
Reference: point (f) of Article 22(3), Article 36(5), Article 37, and Article 95 CPR
2.2.1. Description
Technical assistance is the precondition that sufficient means and resources are available to achieve the
objectives and indicators set in the BMVI programme.
TA is used for
• Preparation, implementation, monitoring and control
• Capacity building
• Evaluation and studies, data collection
• Information and communication
Preparation, implementation, monitoring and control
TA is used by the competent officials of Responsible Authority (RA) and Audit Authority (AA). In the
Ministry of the Interior there are approximately 10 RA officials responsible for implementation of
HOME funds and 2 AA auditors. The TA is used for the RA and AA personnel costs, training,
participation in workshops and meetings, etc.
Capacity building
Consultation and sharing of best practices are key factors in successful implementation so that applicants
and beneficiaries have the ability to prepare and implement projects. Therefore, the RA also ensures
continuous training, counseling and guidance of applicants and beneficiaries funded by the TA.
To reduce the burden on applicants and beneficiaries, the TA is used for novel IT solutions of
application, reporting and reimbursement. The SFOS information system will be introduced to simplify
the technical procedures, reduce the workload of applicants, beneficiaries and administration, and thus
contribute more to substantive activities. The principle of single entry is used as far as possible for
electronic applications. In addition, the information system enables the RA to monitor the achievement
of results, the progress of commitments and disbursements, the volumes and results of audits,
administrative, financial and on-the-spot controls, irregularities and recoveries.
Evaluation and studies, data collection
It is important to ensure that objectives are met in time and resources are used efficiently. Therefore two
evaluations are foreseen: the mid-term evaluation in 2024 and final evaluation in 2030. If needed,
resources could be used for studies and data collection.
Information and communication
The TA is also used for communication and publication activities (see p 7.)
EN 27 EN
2.2. Technical assistance TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR
Table 4: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Intervention field 001.Information and communication 350,000.00
Intervention field 002.Preparation, implementation, monitoring and control 3,494,273.64
Intervention field 003.Evaluation and studies, data collection 400,000.00
Intervention field 004.Capacity building 1,000,000.00
EN 28 EN
3. Financing plan
Reference: point (g) Article 22(3) CPR
3.1. Financial appropriations by year
Table 5: Financial appropriations per year
Allocation type 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
EN 29 EN
3.2. Total financial allocations
Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution
Specific objective (SO) Type of action
Basis for calculation
Union support (total
or public)
Union contribution
(a)
National contribution
(b)=(c)+(d)
Indicative breakdown of national
contribution Total (e)=(a)+(b)
Co-financing rate
(f)=(a)/(e)
Public (c) Private (d)
European integrated border management Regular actions Total 21,818,331.97 7,272,777.32 7,272,777.32 0.00 29,091,109.29 75.0000000086%
European integrated border management Specific actions Total 30,036,973.95 3,337,441.56 3,337,441.56 0.00 33,374,415.51 89.9999999730%
European integrated border management Annex IV actions Total 3,615,000.00 1,205,000.00 1,205,000.00 0.00 4,820,000.00 75.0000000000%
European integrated border management Operating support Total 10,215,944.45 3,405,314.82 3,405,314.82 0.00 13,621,259.27 74.9999999816%
European integrated border management ETIAS regulation
Art. 85(2)
Total 750,000.00 250,000.00 250,000.00 0.00 1,000,000.00 75.0000000000%
European integrated border management ETIAS regulation
Art. 85(3)
Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
European integrated border management Pact specific action Total 18,718,310.38 2,079,812.26 2,079,812.26 0.00 20,798,122.64 90.0000000192%
Total European integrated border
management
85,154,560.75 17,550,345.96 17,550,345.96 0.00 102,704,906.71 82.9118719619%
Common visa policy Regular actions Total 2,047,500.00 682,500.00 682,500.00 0.00 2,730,000.00 75.0000000000%
Common visa policy Annex IV actions Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
Common visa policy Operating support Total 202,500.00 67,500.00 67,500.00 0.00 270,000.00 75.0000000000%
Total Common visa policy 2,250,000.00 750,000.00 750,000.00 0.00 3,000,000.00 75.0000000000%
Technical assistance - flat rate (Art. 36(5)
CPR)
5,244,273.64 5,244,273.64 100.0000000000%
Grand total 92,648,834.39 18,300,345.96 18,300,345.96 0.00 110,949,180.35 83.5056501524%
EN 30 EN
3.3. Transfers
Table 7: Transfers between shared management funds1
Transferring fund Receiving fund
AMIF ISF ERDF ESF+ CF EMFAF Total
BMVI
1Cumulative amounts for all transfers during programming period.
EN 31 EN
Table 8: Transfers to instruments under direct or indirect management1
Instrument Transfer Amount
0.00
1Cumulative amounts for all transfers during programming period.
EN 32 EN
4. Enabling conditions
Reference: point (i) of Article 22(3) CPR
Table 9: Horizontal enabling conditions
Enabling
condition
Fulfilment of
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
1. Effective
monitoring
mechanisms of
the public
procurement
market
Yes Monitoring mechanisms are in place that
cover all public contracts and their
procurement under the Funds in line with
Union procurement legislation. That
requirement includes:
1. Arrangements to ensure compilation of
effective and reliable data on public
procurement procedures above the Union
thresholds in accordance with reporting
obligations under Articles 83 and 84 of
Directive 2014/24/EU and Articles 99 and
100 of Directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register-
https://riigihanked.riik.ee
Public Procurement Act-
www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700
3/consolide/current
Competition Act-
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/51901
2015013/consolide/current
Information from the MoF-
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-
osalused-kinnisvara/riigihanked
Public contracts above the national
threshold and procurement under EU
procurement law are published and
executed on the central e-procurement
portal “Public Procurement Register”
managed by the Ministry of Finance (MoF)
in accordance with Reg (EU) 2019/1780.
MoF is responsible for monitoring,
reporting and consulting pursuant to Art 83
and 84 of EU 2014/24 and Art 99 and 100
of Reg (EU) 2014/25. Monitoring and
reporting are based on data retrieved from
the Central Public Procurement Register.
2. Arrangements to ensure the data cover at
least the following elements:
a. Quality and intensity of competition:
names of winning bidder, number of initial
bidders and contractual value;
b. Information on final price after
completion and on participation of SMEs
as direct bidders, where national systems
provide such information.
Yes Public Procurement Register (PPR)-
https://riigihanked.riik.ee
Information from the MoF-
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-
osalused-kinnisvara/riigihanked
a. the names of the successful tenderers,
the indicative number of tenderers and the
contract value shall be published in the
public procurement register in the form of
a contract award notice in accordance with
Commission Reg (EU) 2019/1780.
b. After completion of procurement, the
contracting authority will publish the
contract-specific information on the final
price in the public procurement register.
Information on the participation of SMEs
as direct tenderers is published in the
scheme award notice – 100 % of e-
procurement is carried out in a central
procurement register.
EN 33 EN
Enabling
condition
Fulfilment of
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
3. Arrangements to ensure monitoring and
analysis of the data by the competent
national authorities in accordance with
article 83 (2) of directive 2014/24/EU and
article 99 (2) of directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register (PPR)-
https://riigihanked.riik.ee
Public Procurement Act -
www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700
3/consolide/curren
Information form the MoF -
https://www.fin.ee/en/public-procurement-
state-aid-and-assets/public-procurement-
policy/state-supervision
The authority responsible for state
supervision (monitoring) and analysis is
the Ministry of Finance. Monitoring
obligations are laid down in the Public
Procurement Act. 4 people are responsible
for monitoring and 1 person is responsible
for the overall analysis of public
procurement data.
4. Arrangements to make the results of the
analysis available to the public in
accordance with article 83 (3) of directive
2014/24/EU and article 99 (3) directive
2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register (PPR)-
https://riigihanked.riik.ee
Public Procurement and State Aid
Department of the MoF:
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-
osalused-kinnisvara/riigihanked
Reports, data- https://fin.ee/riigihanked-
riigiabi-osalused/riigihanked#riigihangete-
valdkon
4. The yearly overview is published at
website of Ministry of Finance.
5. Arrangements to ensure that all
information pointing to suspected bid-
rigging situations is communicated to the
competent national bodies in accordance
with Article 83(2) of Directive
Yes Public Procurement Register -
https://riigihanked.riik.ee
The Public Procurement Act provides that
if circumstances that become known
during supervision may give rise to
suspicion of an offense that is not a
misdemeanor as provided for in § 213–215
EN 34 EN
Enabling
condition
Fulfilment of
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
2014/24/EU and Article 99(2) of Directive
2014/25/EU. Public Procurement and State Aid
Department of the MoF:
https://whttps://www.fin.ee/riigihanked-
riigiabi-osalused/riigihanked
Information form the MoF -
https://www.fin.ee/en/public-procurement-
state-aid-and-assets/public-procurement-
policy/state-supervision
of the Public Procurement Act, or if the
circumstances have the characteristics of a
possible corruption case, the Ministry of
Finance shall notify the investigating
authority or the prosecutor's office of the
circumstances known to it. In this sense,
the Competition Authority is also an
investigating authority and the competent
authority for supervising compliance with
the Competition Act (see § 54), which
must be notified of violations. The website
of the Ministry of Finance contains
information that in the event of suspicion
of possible cooperation between
undertakings that harms competition, the
Competition Authority must be notified.
3. Effective
application and
implementation of
the Charter of
Fundamental
Rights
Yes Effective mechanisms are in place to
ensure compliance with the Charter of
Fundamental Rights of the European
Union ('the Charter') which include:
1. Arrangements to ensure compliance of
the programmes supported by the Funds
and their implementation with the relevant
provisions of the Charter.
Yes Constitution -
www.riigiteataja.ee/en/eli/530122020003/c
onsole
Act on the Implementation of ESI and
HOME Funds (ÜSS),
www.riigiteataja.ee/akt/11102022001
UN Reports – Estonia -
https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre
atybodyexternal/Download.aspx?symbolno
=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=
en)
Gender Equality Act -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1060720120
22?leiaKehtiv
To ensure consistency with the Charter
Estonia has a mechanism established
through national law and international
agreements. Among others Section I of the
Charter (dignity, § 1-5) in the Constitution
§ 10, 17, 18, 20, 29. Section II (freedoms,
§ 6-19) Constitution § 20, 26, 27, 29, 31,
32, 36-38, 40, 41, 43, 47, the Personal Data
Protection Act and the Act on Granting
International Protection to Aliens. Section
III (equality, § 20-26) § 12 and 28 of the
Constitution, the Equal Treatment Act, the
Gender Equality Act. Title IV (solidarity, §
27-38), § 27-29 of the Constitution,
Employment Contracts Act. Title V
(citizens' rights, § 39-46), § 3, 12, 34, 44,
46 of the Constitution, Administrative
Procedure Act. According to § 7 (3) of the
ÜSS, each Implementing Body centrally
coordinates and monitors in its field how
the support enables to maintain the base
principles of the strategy "Estonia 2035"
(including the values of the Charter) and
EN 35 EN
Enabling
condition
Fulfilment of
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
Equal Treatment Act -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1260420130
09?leiaKehtiv
Chancellor of Justice -
https://www.oiguskantsler.ee/et
contributing to the achievement of goals.
The requirement of compliance with the
Charter is foreseen in the horizontal project
selection criteria. MA provides trainings
on fundamental rights.
2. Reporting arrangements to the
monitoring committee regarding cases of
non-compliance of operations supported by
the Funds with the Charter and complaints
regarding the Charter submitted in
accordance with the arrangements made
pursuant to Article 69(7).
Yes Monitoring Committee -
https://siseministeerium.ee/seirekomisjon
The monitoring committee includes
partners who monitor the implementation
of the Charter and whose task is to present
the consolidated vision and, if necessary,
problems in their field to the monitoring
committee (e.g. the Commissioner for
Gender Equality and Equal Treatment, the
Estonian Chamber of Disabled People, the
Estonian Human Rights Centre).
Upon request of the partner overseeing the
implementation of the Charter, discussion
point is added to the agenda. In accordance
with the working procedures of the
monitoring committee, which were
approved at the first meeting, the
representative of the Chancellor of Justice
gives, if necessary, an overview of
complaints submitted to him/her where the
activities supported by the funds did not
comply with the Charter or the UN
Convention on the Rights of Persons with
Disabilities. The Secretariat of the
Monitoring Committee makes a request to
the Chancellor of Justice before the
meeting and, in the case, there are
complaints, the discussion point is added
to the agenda. The monitoring committee
has an e-mail address through which all
members of the monitoring committee can
EN 36 EN
Enabling
condition
Fulfilment of
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
open a discussion or propose agenda
points.
4. Implementation
and application of
the United
Nations
Convention on the
rights of persons
with disabilities
(UNCRPD) in
accordance with
Council Decision
2010/48/EC
Yes A national framework to ensure
implementation of the UNCRPD is in
place that includes:
1. Objectives with measurable goals, data
collection and monitoring mechanisms.
Yes Wellfare Development Plan -
https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-
2023-2030
Estonia 2035 -
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-
arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid
Ensuring the protection of the rights of
people with disabilities is divided between
different strategies. The policy strategy for
the protection of the rights of people with
disabilities is set out in the “Wellfare
Development Plan 2023–2030”. The
challenges of the target group, policy
measures and relevant indicators are
described in the programmes of the same
development plan. The umbrella strategy
“Estonia 2035” also covers requirements
of the UNCRPD.
Statistics on the situation of people with
disabilities are collected by Statistics
Estonia through the Estonian Social
Survey, the Estonian Labour Force Survey,
the Working Life Survey and the
Household Budget Survey, as well as
relevant health, ageing and pension
surveys. The Ministry of Social Affairs
publishes regular social welfare statistics
and, where necessary, conducts specific
surveys.
2. Arrangements to ensure that
accessibility policy, legislation and
standards are properly reflected in the
preparation and implementation of the
programmes.
Yes Advisory Board for Persons with
Disabilities -
https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-
inimeste-n%C3%B5ukoda
Consumer Protection and Technical
Surveillance Authority (CPTSA)
(https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-
ehitamine/ligipaasetavus)
Accessibility is a strategic goal and
fundamental principle of "Estonia 2035"
within the meaning of Article 9 of the
UNCRPD. In order to develop a
comprehensive accessibility policy, the
Government established an accessibility
task force in 2019. The Equality
Competence Centre provides advice to MA
and beneficiaries on accessibility and equal
opportunities and approves conditions of
giving support and monitors the
fullfillment of UNCRPD requirements.
EN 37 EN
Enabling
condition
Fulfilment of
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
Requirements for buildings arising from
the special needs of people with disabilities
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018
055)
Requirements for living space
(https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015
034?leiaKehtiv)
In 2018, the regulations “Requirements for
buildings arising from the special needs of
people with disabilities” and
“Requirements for living space” entered
into force.
Since 1 January 2019, the Consumer
Protection and Technical Regulatory
Authority (CPTRA) monitors the
implementation of respective legislation on
accessibility of the physical environment
and the EU Accessibility Directive (EU)
2019/882.
3. Reporting arrangements to the
monitoring committee regarding cases of
non-compliance of operations supported by
the Funds with the UNCRPD and
complaints regarding the UNCRPD
submitted in accordance with the
arrangements made pursuant to Article
69(7).
Yes Monitoring Commitee -
https://siseministeerium.ee/seirekomisjon
Advisory Board for Persons with
Disabilities -
https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-
inimeste-n%C3%B5ukoda
Chancellor of Justice -
https://www.oiguskantsler.ee/
Act of Chancellor of Justice -
https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95K
S
As of 1 January 2019, the Chancellor of
Justice (CJ) is responsible for promoting,
protecting and monitoring the
implementation of the UNCRPD. In 2019,
the Advisory Board for Persons with
Disabilities was established under the CJ,
with the aim of advising the CJ on the
promotion, protection and monitoring of
the rights of persons with disabilities.The
Advisory Board is established under
Article 33(3) of the UNCRPD.
For BMVI projects, the contact point is the
monitoring committee (MC), which
consists of the relevant umbrella
organizations and, if necessary, the MA
expands the list of partners. The Estonian
Chamber of Disabled People, the CJ and
the Commissioner for Gender Equality and
Equal Treatment are invited to the
meetings of the monitoring committee.
EN 38 EN
Enabling
condition
Fulfilment of
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
Representative of the CJ provides, if
necessary, an overview of the complaints
at the MC meeting.
Members of the MC may propose
additional meetings or an additional
agenda item if a case arises in which an
activity supported by the funds does not
comply with the UNCRPD.
EN 39 EN
5. Programme authorities
Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR
Table 10: Programme authorities
Programme Authority Name of the institution Contact
name Position Email
Managing authority Estonian Ministry of the Interior Tarmo
Miilits
Permanent Secretary [email protected]
Audit authority The Internal Audit Department of the Estonian Ministry of the
Interior
Tarmo Olgo Head of the
department
Body which receives payments from the
Commission
Estonian Ministry of the Finance Marge
Kaljas
EN 40 EN
6. Partnership
Reference: point (h) of Article 22(3) CPR
Preparation of the BMVI programme is based on the principle of transparency. All relevant stakeholders
were given an opportunity to contribute to resolving Estonia's current and future challenges in
implementing external borders and visa policy.
In Estonia all strategic planning of the national needs and their financing is central. There is no separate
process (incl. involvement of partners and stakeholders) for programming the EU funds. The planning is
source-neutral; the mapping of important strategic goals is done in the process of developing national
strategies.
Planning for the 2021-2027 has been conducted hand in hand with preparing the long-term national
umbrella strategy "Estonia 2035" and the “Internal Security Development Plan”. An overview of
compiling the strategies is found on following websites: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 and
https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030.
The process started in the spring of 2018. At the end of 2018 and the beginning of 2019, consultations
with other ministries and umbrella organizations took place. Additionally, discussions were held in all
counties. County Security Councils, other institutions related to internal security in the county, interest
groups and representatives of civil society organizations, city and rural municipality leaders, and the
county development centers were invited to the discussions. The discussions were summarized and used
in the preparation of the “Internal Security Development Plan 2020–2030”.
The development plan was submitted for public consultation through the dedicated web platform. The
same system was used to get an approval from all ministries and the Government Office, and an opinion
of the Association of Estonian Cities and Municipalities.
The financing for meeting the goals set in strategies are decided during the annual discussions of national
budget, which guarantees synergy with national and other resources and enables to avoid double
financing.
The implementation of the Internal Security Development Plan is monitored by the sectoral committee
which consists of representatives from relevant authorities, intermediate bodies and partners.
For the Pact National Implementation Plan the interministerial working group was established in June
2024 by decree of the Minister of the Interior. All ministries were responsible for involving relevant
stakeholders in their field. The working Group meetings took place once a month, resulting in prioritized
list of actions and financial needs regarding the Pact. In addition, a webinar for the stakeholder was held
in April 2025 to which representatives of 10 stakeholders (including the European Migration Network,
United Nations High Commissioner for Refugees, Chancellor of Justice) participated.
There is a common committee to monitor the implementation of the BMVI, ISF and AMIF. This
monitoring committee consists of the same parties which are members of the sectorial committees of the
Internal Security Development Plan. In addition, bodies responsible for promoting social inclusion,
fundamental rights, rights of persons with disabilities, gender equality and non-discrimination are
involved.
EN 41 EN
7. Communication and visibility
Reference: point (j) of Article 22(3) CPR
The communication of EU funds aims to ensure target group awareness of EU support through
comprehensive, open and relevant communication.
A single website portal providing access to all programmes covered by CPR will be established by the
State Shared Service Centre (SSSC). The website portal will be made available in English and Russian
as well, since surveys show that the Russian-speaking population is less aware of support measures.
The Ministry of the Interior ensures the continuation of dedicated website for the HOME funds covering
the programmes’ objectives, activities, available funding opportunities and achievements. Estonia will
ensures transparency on the implementation of the national programme and publishes a list of actions
supported by each programme.
Both the single website portal as well as HOME funds website are designed and constructed to comply
with the WCAG 2.0 AA Accessibility Guidelines. This means that certain technical tools and content
creation principles have been used to help consumers with visual, hearing, physical, speech, cognitive,
language, learning, and neurological disabilities use the content of the website.
A Facebook page is used to communicate HOME funds’ open calls for proposals and achievements of
projects.
The communication coordinator in the SSSC will lead the national communication network to ensure
central visibility, transparency and communication activities. Furthermore, it will hold a yearly national
Europe Day in association with the European Commission Representation in Estonia.
A dedicated HOME funds communication officer is appointed within the Ministry of the Interior.
Technical Assistance is used for communication activities.
Indicators:
1. Audio storytelling through five (5) podcasts to rise awareness of the projects financed from the
HOME funds during the new period. Podcasts will be part of the regular podcasts published by the
Ministry of the Interior.
2. At least four (4) major information activities during the new period to present the achievements for the
target audience.
3. At least four (4) digital media content created, including visual content such as illustrations and video
materials to introduce the HOME funds in Estonia.
4. New social media channels (Facebook, Youtube) developed for the Home funds in Estonia to reach
out to a wider audience. Creating new content and cross-referencing on other similar social media
accounts to grow following.
EN 42 EN
8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs
Reference: Articles 94 and 95 CPR
Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No
From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on unit costs,
lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR
From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on financing
not linked to costs according to Article 95 CPR
EN 43 EN
Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates
A. Summary of the main elements
Specific objective
Estimated proportion of the
total financial allocation
within the specific objective
to which the SCO will be
applied in %
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement (2)
Unit of measurement for the
indicator triggering
reimbursement
Type of SCO
(standard scale of unit
costs, lump sums or
flat rates)
Amount (in EUR) or
percentage (in case of flat
rates) of the SCO Code(1) Description Code(2) Description
(1) This refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations
(2) This refers to the code of a common indicator, if applicable
EN 44 EN
Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates
B. Details by type of operation
EN 45 EN
C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates
1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced,
collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
EN 46 EN
2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the
type of operation.
EN 47 EN
3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms
of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if
requested, provided in a format that is usable by the Commission.
EN 48 EN
4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of
the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.
EN 49 EN
5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the
arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.
EN 50 EN
Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs
A. Summary of the main elements
Specific objective The amount covered by the
financing not linked to costs
Type(s) of operation covered
Conditions to be fulfilled/results to
be achieved triggering
reimbusresment by the Commission
Indicators Unit of measurement for the
conditions to be
fulfilled/results to be
achieved triggering
reimbursement by the
Commission
Envisaged type of reimbursement
method used to reimburse the
beneficiary(ies) Code(1) Description Code(2) Description
(1) Refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations.
(2) Refers to the code of a common indicator, if applicable.
EN 51 EN
B. Details by type of operation
EN 52 EN
Appendix 3
Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.)
Procedure reference Programme version Status Accept/Decline date Comments
C(2022)8993 - 12 Dec 2022 - 4 4.0 Accepted 26 Jun 2025
Specific objective Modality Type of
intervention
Union
contribution
Pre-
financing
rate
Description of the action
1. European integrated
border management
Pact specific
action
18,718,310.38 Under this Specific Action, funding will mostly contribute to the implementation of Building Block 2 of the Common Implementation
Plan for the Pact on Migration and Asylum “A new system to manage migration flows at the EU external borders” by supporting:
- the establishment of accommodation capacity and horizontal running costs for the screening of third-country nationals. It will
include both mobile houses as well as the renovation and transformation of a block of the Detention centre in Tallin. The capacity for
screening may be used also for the border procedures if necessary
- the hiring of staff to carry out horizontal tasks in the multipurpose centre,
- the provision of support to third country nationals, including
o accommodation with a standard of living which guarantees their subsistence, protects their physical and mental health and
respects their rights under the Charter
o a preliminary health check performed by medical personnel and vulnerability assessment performed by specialized personnel
trained for that purpose from the Screening Authority
o identification or verification of identity
o the registration of biometric data and security checks as necessary
o information, translation and support in the filling of the screening form
o referral to the appropriate procedure
- the development of the national IT-system that are also used for border control purposes (i.e. multipurpose), including
indicatively
o the development of ‘ILLEGAAL’ for screening purposes
o the interconnectivity between ILLEGAAL and RAKS for automated document sharing,
o the creation of an interface between court e-File system RAKS and ILLEGAAL
o the development of a translation module which will be used by border guards and for all procedures related to the Pact.
Support to multipurpose ICT systems will inter alia contribute to Building Block 4 ‘Fair, efficient, and convergent asylum procedures’
and Building Block 5 ‘Efficient and fair return procedures’.
Lastly, funding under this specific action will also contribute to Building Block 1 “A common migration and asylum information system:
Eurodac”, via possible IT developments and capacity building, the purchase of mobile facial image capturing devices and document control equipment placed in BCPs and border guard stations at the external border.
EN 53 EN
TA.36(5). Technical
assistance - flat rate (Art.
36(5) CPR)
1,123,098.62 Technical Assistance for the specific action to support Member States in the implementation of the Pact on Migration and Asylum
Procedure reference Programme version Status Accept/Decline date Comments
C(2022)8993 - 12 Dec 2022 - 3 3.0 Accepted 20 Feb 2025
Specific objective Modality Type of intervention Union
contribution
Pre-
financing rate
Description of the action
1. European integrated
border management
Specific
actions
Border surveillance -
automated border
surveillance systems
22,776,411.59 BMVI/2024/SA/1.4.2/002 - ‘Comprehensive surveillance of the EE-RF border’
The objective of the specific action is to enhance Estonia’s capability to control the external border with Russia through state-of-the-art
technology.
Work Package 1 will concern the development and construction of a fiber optics communication network (OPTIC-COMM) aimed at
ensuring operational reliability and undisrupted data flows between border guard stations at the external border and data centres.
Work Package 2 will concern the development and construction of the Eastern Border Detection Unmanned Vehicle system (D-UAS
Border), with the aim to ensure situational awareness of cross-border movement, including illegal cross-border use of low flying
unmanned vehicles.
Overall, the projects will reinforce capabilities for strengthened border surveillance at the external border.
EUR 18,299,916.90
BMVI/2024/SA/1.1.5/001 - ‘Piloting of Multi-Layer Counter-UAS position’
The specific action aims to test innovative technological solutions at the EU external border through the establishment of a counter-
drone position, capable of detecting and intercepting flying objects near the Russian border, which will consist of a stationary position
(mast equipped with sensors/jammers) and a container equipped with hard kill solution. The result of the projects will be shared with
Frontex and the other Member States.
EUR 4,476,494.70
EN 54 EN
TA.36(5). Technical
assistance - flat rate
(Art. 36(5) CPR)
1,366,584.70 BMVI/2024/SA/1.4.2/002 TA: EUR 1,097,995.01
BMVI/2024/SA/1.1.5/001 TA : EUR 268,589.68
Procedure reference Programme version Status Accept/Decline date Comments
C(2022)8993 - 12 Dec 2022 - 2 2.0 Accepted 12 Sept 2024
Specific objective Modality Type of
intervention
Union
contribution
Pre-
financing
rate
Description of the action
1. European integrated
border management
Specific
actions
2,012,578.30 BMVI/2024/SA/1.5.1 supports:
Under Lot 1: the preparation at the national level for the entry into operation of the Entry/Exit System (EES) and the European Travel
Information and Authorisation System (ETIAS). This includes adaptations to the national systems connected to or used in relation with the EES and/or the ETIAS, adaptation to infrastructure or premises related to the EES and/or the ETIAS operation, the procurement of material and
equipment, and services.
Under Lot 2: changes to the SIRENE Bureaux Case management system related to the implementation and operation of ETIAS. This includes
the development and implementation of national processes and IT solutions, as well as national procedures, handbooks, and training.
The specific action provides a flexibility option that consists in the possibility to transfer all or part of the allocation for Lot 2 (EUR 500,000.00,
including Technical Assistance) to Lot 1, on condition that the Member State confirms that activities under Lot 2 will be fully carried out and
that the costs will be covered by the national budget or other actions financed from the BMVI programme. Estonia has decided not to make use of this possibility
TA.36(5). Technical
assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
120,754.70 BMVI/2024/SA/1.5.1 TA: 120,754.70
Procedure reference Programme version Status Accept/Decline date Comments
C(2022)8993 - 12 Dec 2022 - 1 1.1 Accepted 20 Jul 2023
Specific objective Modality Type of
intervention
Union
contribution
Pre-
financing
rate
Description of the action
1. European integrated
border management
Specific
actions
5,247,984.06 BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01 - Specific Action Equipment for EBCG national components, purchased under BMVI and put at the disposal of
Frontex.
This Specific Action aims to increase Frontex operational capacity and the EE operational capacity to implement its obligations with regard to the
overall protection of the EU external borders, through the purchase of equipment – to be put at the Agency’s disposal - under the following
categories:
2. Land-based means of transport and surveillance capacities 20 Patrol cars
EUR 1,764,000.00
EN 55 EN
BMVI/2021/SA/1.5.4/008 - Support to comply with the implementation of the relevant interoperability legal framework” under BMVI. The
objective of this Specific Action is to support Schengen countries to comply with the implementation of the interoperability legal framework. The action has two aspects: 1) preparing the end-users of EU IT system for handling properly the information on identities contained in other systems
as a result of interoperability and 2) extending the capacity of the SIRENE offices to resolve yellow links during the period that makes the Multiple
Identity Detector (MID) operational. ESTONIA implements both aspects
EUR 982.129,25
BMVI/2022/SA/1.5.7/003 - BMVI/2022/SA/1.5.7/007 - iSPoC+ analysis
The objective of this specific action is to secure an effective implementation of the provisions of the Schengen Information System (SIS)
Regulations and implementing acts. The scope of this project is SIRENE bureau business processes analysis and system analysis of the application. As a result of the project, SIRENE bureau processes are analyzed and documented. The possibilities for automation of business processes will be
mapped, therefore the analysis serves as a base Document for further development of the system
EUR 480,305.67
BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 - Establishment of mobile autonomous remote surveillance capability. The aim of the project is to create a mobile
and autonomously powered remote sensing capability at the external border of Estonia for situations caused by changing border security and preparedness and awareness of the general mass immigration situation at the external borders of other EU Member States.
EUR 2 021 549.14
TA.36(5). Technical
assistance - flat rate
(Art. 36(5) CPR)
314,879.04 TA
Frontex EUR 105,840.00
Interoperability EUR 58.927,75
ISPOC EUR 28,818.34
Surveillance EUR 121 292.95
EN 56 EN
DOCUMENTS
Document title Document type Document date Local reference Commission reference Files Sent date Sent by
Performance Framework
28.08.2025
Supplementary Information 28 Aug 2025 Performance Framework
28.08.2025
Summary of the proposed
programme amendment
Supplementary Information 28 Aug 2025 Summary of the proposed IV
amendment of the EE BMVI
programme
BMVI rakenduskava 2021-
2027 versioon 5.0
Supplementary Information 28 Aug 2025 BMVI rakenduskava 2021-
2027 versioon 5.0
sfc2021-PRG-
2021EE65BVPR001-
5.0_TRACKED
Supplementary Information 28 Aug 2025 BMVI programme version
5.0_TRACKED
Horizontal Enabling
Conditions - long version
Supplementary Information 28 Aug 2025 Long HEC-28.08.2025
1
Lisa 3
CCI number
2021EE65BVPR001
Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia
Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava
Versioon 5.0
Esimene aasta 2021
Viimane aasta 2027
Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021
Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029
Komisjoni otsuse number -
Komisjoni otsuse kuupäev -
Liikmesriigi muutmisotsuse number -
Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise
kuupäev
-
Mitteoluline ümberpaigutamine
(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)
ei
1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused
Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix
Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi
katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.
Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega
saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist
programmitöö perioodil.
Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga, on
riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende
rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi
protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide
kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise
käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
(edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri.
Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“.
Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti
2
ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja
vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.
Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava
(edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega.
Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme
ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika
ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti
digiühiskond 2030“. STAK koosneb viiest neljaastasest programmist, viimane versioon katab
ajavahemikku 2026–2029. Piirihalduse ja viisapoliitikaga seotud tegevused on kirjeldatud
programmides “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika”, “Kindel
sisejulgeolek” ja “Kiire ja asjatundlik abi”.
Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja
integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll,
piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega,
kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.
Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja
julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni
viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja
mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende
isikuandmetega.
Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on
piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine,
ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi
EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi
SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa
piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.
Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi
lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi
mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete
parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased
üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.
Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi
rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi
välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu.
Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette
meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu
tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse
esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et
reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud
tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d
märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv
abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside
3
kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond
(edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning
tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude
asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist.
Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka
BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020
ISFBst. Lisanduvad varjupaiga- ja rändehalduse reformi riikliku rakenduskavaga seotud tegevused,
mis tuleb ellu viia kooskõlas uue liidu õigustikuga. Erilist tähelepanu pööratakse kolmandate
riikide kodanikele tehtava taustakontrolli võime tõstmisele, aga ka varjupaiga- ja rändeasjade
andmebaasi “EURODAC” arendamisele piirihalduse eesmärgil. Neid tegevusi rahastatakse
erimeetme kaudu ning need aitavad kaasa eelkõige rändepakti 2. ploki „Uus süsteem rändevoogude
haldamiseks ELi välispiiridel“ ja 1. ploki „EURODAC“ ellu viimisele.
Toetust jagatakse toetuse andmise tingimuste õiguasaktide ja toetuslepingute alusel. BMVI
rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada
halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas
nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime
suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja
rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi
standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on
tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse
kaasa solidaarsusele.
Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada
viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb tõhustada viisade
menetlemist, selleks palgatakse täiendav personal. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja
infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. IT-arendused, mis on seotud ühise
viisainfosüsteemiga, on prioriteet.
Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse
sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt,
olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse
olulise keskkonnamõjuga projektid.
BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust.
Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide
võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA))
esitatud vajadustega.
ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis
• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM)
IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita
Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne
tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse
ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga.
Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse
4
valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise
planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega.
Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA.
Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,
Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.
IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia
eesmärkidega:
1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel;
2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid;
3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus.
• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine
PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning
tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve
Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi
koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides,
piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi,
ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusürituste
tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate
lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100%
Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus
ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise
kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis
põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja
rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist
piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite
hankimist.
• EUROSUR
Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb
EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala
on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi
rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige
järgmiste punktidega:
o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning
teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta;
o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et
hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala;
o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja
võimaldada masinatevahelist suhtlust;
o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine;
o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.
• Suuremahulised IT-süsteemid ja koostalitlusvõime
5
Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegsele
rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Oleme valmis EESi rakendamiseks, loodud on.. keskne
juurdepääsupunkt ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks on töös. Kui
EURODACi riikliku juurdepääsupunkti arendusi rahastatakse Varjupaiga-, rände- ja
integratsioonifondist, siis BMVIst toetatakse valdkondlikke koolitusi, riigisiseste piiri- ja
rändehalduse IT-süsteemide kaasajastamist, võimekuse tõstmist, eelkõige biomeetria seadmete
soetuse kaudu. Vaja on koordineerida riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi
tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata
ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi
suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning
koolitama süsteemide kasutajaid.
• Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine
2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama.
Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud.
Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. Viimane Schengeni
hindamine viidi läbi 2023, mille tulemusel sai Eesti 102 soovitust. BMVI rakenduskavas
arvestatakse haavatavuse hindamisel/Schengeni hindamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks
vajalike tegevustega (näiteks suuremahuliste IT-süsteemide parendamine ja maismaapiiril
seirevõimekuse tõstmine). Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku
arengut.
Eesti viisapoliitika Schengeni hindamised toimusid 2018 ja 2023. Üks soovitus, mida rahastati
BMVIst ja mis oli seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga, täideti 2024. aastal.Teine soovitus,
viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega, täideti 2022. aastal. 2023. aasta soovitused, mis
puudutavad välisminiseeriumi personalipuudust ning viisainfosüsteemi juurdepääsuõigusi ja
andmekaitse nõudeid, rahastatakse osaliselt BMVIst.
• Taustakontrollimäärus ja sõltumatu järelevalvemehhanism
Määrus (EL) 2024/1356 (edaspidi Taustakontrollimäärus) jõustub varjupaiga- ja rändepakti osana
2026. aasta juunis. Seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on kinni peetud ELi
välispiiri ebaseaduslikul ületamisel, otsingu- ja päästeoperatsiooni järgsel maabumisel või kes
taotlevad kaitset välispiiril. Taustakontrolli kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanike suhtes,
kes on tabatud ELi territooriumil ja kes on ebaseaduslikult ületanud välispiiri teises liikmesriigis.
Taustakontroll hõlmab esmaseid tervise- ja haavatavuse kontrolle, biomeetriliste andmete
tuvastamist ja registreerimist asjakohastes riiklikes ja liidu andmebaasides, turvakontrolle,
taustakontrolli vormi täitmist ning suunamist varjupaiga- või tagasisaatmismenetlusele. See uus
määrus nõuab olulisi IT- ning taristu investeeringuid ning teenuste pakkumist sihtrühmale.
Kaasnevate kulude katmiseks kasutatakse BMVI toetust. Paktiga seotud varjupaiga- ja
tagasisaatmismenetluste kulu ning rändehaldussüsteemide, sh EURODACi arendusega seotud kulu
katmiseks kasutatakse AMIFit.
Taustakontrollimäärusega kohustatakse liikmesriike looma põhiõiguste jälgimiseks sõltumatu
järelevalvemehhanism, millel on oma ülesannete täitmiseks piisavad ressursid. Eesti rahastab
sõltumatut järelevalvemehhanismi riigieelarvest.
• Ülekanne
6
Eesti kasutas ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõstis 5% AMIFi algsest
eraldisest (1 112 731 eurot) BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse
kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis selgitati välja riiklike strateegiate
koostamise käigus. Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures
osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). AMIFist üle tõstetud 1 112 731 eurot
kasutati idapiiri seiretehnika soetamiseks.
2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4
2.1. Erieesmärgi nimetus
Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa
integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,
ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt
rändevooge
2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö
naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.
Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja
julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et
naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need
suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või
ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse
süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke
riske.
Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse
välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et
kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapildi
saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat
koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet
ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.
7
ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod,
eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks
vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC-
väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli
tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–
2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.
BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas
nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna
katsumustega.
• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a
Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja
Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad
piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja
vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks,
piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise
valvega.
Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele
lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide
kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja
küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued
ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite
ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid
ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on
seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga.
PPA ehitab välja maismaavälispiiri taristu. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt
riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine tehnilise valvega on prioriteet ning seda
rahastatakse suures osas BMVIst. ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitati välja sobivaim
tehnoloogia, mille tulemusi arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel ja vajaliku
taristu loomisel, näiteks mastid ja voolukaablid. BMVI/2021-2023/SA/1.2.1 toel hangitakse
mobiilsed autonoomsed seiresüsteemid. Volitamata piiriüleste mehitamata õhusõidukite
avastamise ja segamise võimekuse parandamiseks ning ööpäevaringse katkematu andmevoo ja
olukorrateadlikkuse parandamiseks idapiirilt kasutatakse erimeetmete BMVI/2024/SA/1.4.2/002
ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 vahendeid.
Eesti välispiiril on 46 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 32 merepiiril ja seitse
õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017.
aastal 66%, 2020. aastal 80% ja 2024. aastal 68% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25%, 2020.
aastal 6% ja 2024. aastal 0,5% reisijatest. Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017), 13% (2020)
ja 31% (2024). Statistikaanalüüs näitab, et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel
maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaavälispiiri 7,4 miljonit, 2020. aastal 1,3
miljonit ja 2024. Aastal 1,6 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017). 63% (2020) ja 69% (2024)
ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva
piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku
tõenäolist arengut.
Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on
ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril.
8
2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166, 2021. aastal 303 ning 2024. aastal 179 ebaseaduslikku
piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene
piiril toimunu ning 2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani
oli reisijatevoog ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike
piiriületuste arv 8 277 528, 2020. aastal 1 585 775, 2021. aastal 1 099 974 ja 2024. aastal 1 570
594. Kasvu prognoositakse taas pärast julgeoleku olukorra stabiliseerumist. Reisijatevoo
suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud
sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv
piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Kuna
ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi (kaasajastatud ABC-
väravad).
Lisaks peab Eesti olema valmis haldama välispiiridel potentsiaalset kõrget rändesurvet ja looma
taustakontrollimääruse kohase suutlikkuse, mis on seotud kolmandate riikide kodanike
tuvastamise, tervise- ja haavatavuse hindamise, turvakontrollide ja registreerimisega asjakohastes
andmebaasides. See hõlmab mitmeotstarbeliste keskuse loomist, mida saab vajaduse korral
kasutada ka varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluses, sealhulgas piirimenetluses osalevate
kolmandate riikide kodanike majutamiseks.
Osa pakti eraldisest kasutatakse ka IT-arendusteks, et võimaldada taustakontrolli ja sujuvat ning
usaldusväärset andmevahetust riiklike ametiasutuste vahel. See hõlmab ILLEGAALi ja RAKSi
vahelise ühenduvuse arendamist automatiseeritud dokumentide jagamiseks, kohtute e-toimikute
süsteemi liidese loomist RAKSi ja ILLEGAALiga ning tõlkemooduli väljatöötamist. Kõiki
nimetatud süsteeme ja mooduleid kasutavad piirivalvurid ning nendes viiakse läbi kõiki paktiga
seotud menetlusi.
EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides
tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning teabevahetust Läti, Leedu ja Soome
piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse
parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamisele koos asutuste ja
ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste vahel. EUROSURi
edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude EUROSURi käsitlevate
õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet. Kui IT-süsteemide arendamiseks
kasutatakse riigieelarvet, siis BMVI toel soetatakse juhtimiskeskustesse seadmeid (nt monitorid
ja juhtimiskonsoolid).
Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina.
Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik
üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik
kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja
rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate
riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku
olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele
riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium,
Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. Luhamaa juhtimispunkti
renoveerimistööd rahastatakse riigieelarvest. BMVist toetatakse projekteerimistöid ning
järelevalvet.
9
• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest
vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas
liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,
ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel
Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese
kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline
on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi
ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate
asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit,
et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel
jõude.
PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning
muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö,
Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu.
BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme piirikontrolli täiendkoolitusi.
• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja
Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,
sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,
ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks
ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja koostalitlusvõime – rakendamiseks
tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud
tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm
erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja
BMVI/2024/SA/1.5.1/001. EURODACi riiklik ligipääsupunkt luuakse AMIFi toel. BMVIst
toetatakse asjakohaseid riiklike infosüsteemide arendusi andmevahetuseks EURODACiga ning
biomeetria hõiveseadmete soetamist.
• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid
riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise
suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning
muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri-
ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist
Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju
piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja
valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida,
lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse koolitusi uutele
piirihaldusametnikele, kes hakkavad täitma II ja III kategooria alalisse korpusesse lähetatud
teenistujate ülesandeid. Kõik suuremahulised seadmed registreeritakse Frontexis nng antakse
kahepoolsete lepingute alusel Frontexi ühisoperatsioonide kasutusse (nt 20 patrullsõidukit, mis
soetati erimeetmest BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001).
• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades
soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse
(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896
kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid
10
Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’
nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA
eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja
ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa
ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne).
Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks
kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele
endiselt tähelepanu.
Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt,
reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine
eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse
CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.
Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud
kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise
nõuetele. BMVI vahendeid (eelkõige vahehindamise järgselt eraldatud raha ning Schengeniga
ühinenud riikide sissemakse) kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada Schengeni
hindamiste käigus tuvastatud puudused.
Meetmete esialgne loetelu:
• EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks seadmete (monitorid,
juhtimiskonsoolid), juhtimispunkti projekteerimistööd renoveerimiseks;
• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks
ETIASe, EESi ja SIS-Recasti, EURODAC arendustööd;
• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke
komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse;
• piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise
tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;
• investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks
patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –
kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks;
• investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega,
näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;
• III lisa punkti 1 alapunktiga i seotud meetmed taustakontrolli suutlikkuse loomiseks
(praeguse kinnipidamiskeskuse renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute ostmine,
taustakontrolli läbinud isikutele elamiskulude, majutuse ja teenuste pakkumine,
sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personalilt, IT-arendused taustakontrolli
võimaldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks asjakohaste IT-süsteemidega jne).
• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui
tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.
Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud
piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja
koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem
piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil
valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne).
Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse
eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise
võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute
11
erivajadusega. Välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike kontrolli on tugevdatud. Kõik
kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes tuleb läbi viia taustakontroll, tuvastatakse ja
kontrollitakse asjakohaste andmebaaside alusel, kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötajad on
andnud neile esmase tervise- ja haavatavuse hinnangu ning nad on suunatud taustakontrolli
määruses määratletud aja jooksul asjakohasesse menetlusse.
Tegevustoetus
PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku
sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelevalve
valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine
ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja
hooldamist.
Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku
teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset
tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja
migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja
hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete
hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt.
• Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA)
2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat
ning Saatse piiripunkti 2 väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja
teenuseosutaja sõlminud rendilepingu. Lepingut rahastati ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Alates
1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate käitamiseks. Osa vahehindamise eraldisest
kautatakse ABC-väravate uuendamiseks ning kahe lisavärava rentimiseks.
• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide
koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine
(PPA ja/või SMIT)
ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku
üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates
1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja
hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine.
• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA)
ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI
toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt
kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide
remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse
väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti
inventar ja sisustus.
Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole..
Rahastamisvahendid: ei kohaldata.
12
2.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 1. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 320 1627
SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli
süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv
Absoluutarv 18 20
SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 8
SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0
SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1
SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26
SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26
SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0
SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33
SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 662
SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 650
13
SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud
sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv
Absoluutarv 0 0
SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide
arv
Absoluutarv 4 25
SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-
süsteemide arv
Absoluutarv 4 4
SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-
süsteemide arv
Absoluutarv 1 1
SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0
SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256
Tabel 2. Tulemusnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlus
aasta(d)
Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete
allikas
Märkused
SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve
Ameti tehniliste
seadmete
reservis
registreeritud
seadmete arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
63 Absoluutarv Projektide
aruanded
4 mobiilset
seirelahendust,
26 mehitamata
õhusõidukit ja 33
maismaasõidukit
SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve
Ameti käsutusse
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
63 Absoluutarv Projektide
aruanded,
lepingud
4 mobiilset
seirelahendust,
26 mehitamata
14
antud seadmete
arv
õhusõidukit ja 33
maismaasõidukit
SO1 R.1.16 Riiklike
ametiasutuste
poolt
EUROSURi
riikliku
koordinatsiooni
keskusega
algatatud/tõhust
atud
koostöövormide
arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte
SO1 R.1.17 Automaatse
piirikontrolli
süsteemide ja e-
väravate kaudu
toimunud
piiriületuste arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi
kohaselt toimub
40%
piiriületustest e-
väravate kaudu
SO1 R.1.18 Piirihalduse
valdkonnas läbi
viidud
Schengeni
hindamiste ja
haavatavuse
hindamiste
tulemusel
esitatud nende
soovituste arv,
mida on arvesse
võetud
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
100% Osakaal Schengeni
hindamiste
ja
haavatavuse
hindamiste
soovitused
Hindamiste
tulevikusoovituste
täitmiseks
kasutatakse
enamjaolt
riigieelarvet.
BMVI panustab
11 soovituse
täitmisesse (nr 18,
19, 21, 22, 27, 28,
30, 79, 80, 86, 87)
15
SO1 R.1.19 Nende osalejate
arv, kes teatavad
kolm kuud
pärast koolitust,
et nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud
oskusi ja
pädevust
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
540 Absoluutarv Projektide
aruanded,
osalejate
nimekirjad,
tagasisideleh
ed
Prognoos tehtud
varasemate
projektide
tagasiside alusel
SO1 R.1.20 Piirivalveasutust
e poolt
sisenemiskeelu
saanud isikute
arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja,
mis ei ole otseselt
seotud BMVI
projektidega.
Prognoos tehtud
2018.–2019. aasta
statistika alusel
2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 3. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,96
SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 143 692,94
SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 20 340 931,40
SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0
16
SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411,60
SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 435 253,40
SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja
operatiivmeetmed Schengeni alal
007 0
SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0
SO1 Riskianalüüs 009 0
SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0
SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0
SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja
edasisuunamisega seotud meetmed
012 0
SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda
taotleda soovivate isikute tuvastamise ja
edasisuunamisega seotud meetmed
013 18 718 310,38
SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000
SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi
tasand
015 0
SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000
SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate
riikidega
017 0
SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate
kontaktametnike ühine lähetamine
018 0
17
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac
piiride haldamiseks
019 0
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki
sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)
020 0
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa
reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu
021 1 952 765.84
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo
ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse
(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2
022 750 000
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo
ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse
(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3
023 0
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni
infosüsteem (SIS)
024 2 448 596,53
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –
koostalitlusvõime
025 3 997 129,25
SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 8 357 260,70
SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-
süsteemid piirihalduseks
027 1 858 683,75
18
2.2. Erieesmärgi nimetus
Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja
hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske
2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.
ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva
ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt
kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste
isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave.
Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama
andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.
Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata
hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid
meetmeid.
• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,
käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste
IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja
teabe esitamise parandamiseks
Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti
ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja
antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning
arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.
VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid.
SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem
peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi
ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava
viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.
• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal
viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku
inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2
• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise
viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine
19
• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009
artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse
humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu
Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja
keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud
investeeringud rahastatakse riigieelarvest.
Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 17 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni
viisade menetlemisel nelja liikmesriiki (Taani, Leedu, Soome ja Rootsi) kolmes riigis.
2022. aastal tegeles viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaale
lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). Eelarveliste piirangute tõttu vähenes
personal 48 teenistujani (22 konsulit, 1 lähetatud tehniline töötaja, 20 kohalikku tehnilist töötajat
ja viis välisministeeriumi konsulaarosakonna töötajat). 2024. aastal menetleti 12 125 Schengeni
viisataotlust, millest 8 811 väljastati Eesti välisesindustes. 2020. Aasta vastavad arvud olid 25 555
ja 24 970 ning 2019. aastal 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast ja
Vene Föderatsiooni täiemahulisest sissetungist Ukrainasse ning nendega seotud piirangutest. Kui
keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud
kasvavad.
Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi
määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolitustel
käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja
tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.
Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.
Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele.
2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning
rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise
viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi
viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist.
• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine
Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada
Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada.
2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania,
Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia,
Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 100 riigis.
Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 19 riigis.
Kehtivate lepingute alusel pakub 231 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Fidžis, Hiinas,
Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Paapua Uus-Guineas, Tadžikistanis, Türgis,
Ukrainas, USAs, Uus-Meremaal, Valgevenes, Venemaal, Ühendemiraatides ja Ühendkuningriigis.
Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks.
Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis.
Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada
võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi
praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja
20
Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid
COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.
Meetmete esialgne loetelu:
• VISi arendus (prioriteet);
• digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;
• konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid;
• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud
puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.
Tegevustoetus
Eesti Välisministeerium palkab või saadab Schengeni viisasid menetlevatesse Eesti esindustesse,
kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötajaid, et parandada Schengeni viisade
menetlemise suutlikkust ja viisadega seotud töö tõhusamat korraldamist. Tegevustoetus katab
personalikulud.
Tulemused. Viisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas
viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv
ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja
e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0
nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja
viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse
sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.
21
2.2.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 4. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3
SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 70 90
SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70
SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud
töötajate arv
Absoluutarv 0 3
SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud
töötajate arv
Absoluutarv 0 3
SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 4
SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-
süsteemide arv
Absoluutarv 0 1
SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide
arv
Absoluutarv 0 1
SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0
SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0
22
Tabel 5. Tulemusnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme
mõõtühik
Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus
(2029)
Sihtväärtuse
mõõtühik
Andmete
allikas
Märkused
SO2 R.2.8 Väljaspool
Schengeni ala
asuvate
uute/ajakohastat
ud konsulaatide
arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 0 Absoluutarv
SO2 R.2.8.1 millest
omakorda nende
konsulaatide
arv, mida on
ajakohastatud,
et muuta need
viisataotlejate
jaoks
kliendisõbraliku
maks
Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 0 Absoluutarv
SO2 R.2.9 Ühise
viisapoliitika
valdkonnas läbi
viidud
Schengeni
hindamiste
raames esitatud
nende soovituste
arv, mida on
arvesse võetud
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide
aruanded
Peamiselt
rahastatakse
riigieelarvest.
BMVI panustab
8 soovituse
täitmisesse (nr
56, 60, 65, 67,
69, 71, 84 and
100)
23
SO2 R.2.10 Digitaalselt
esitatud
viisataotluste
arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja,
mis ei ole
seotud BMVIga.
Prognoos tehtud
2018.–2019.
aasta andmete
alusel
SO2 R.2.11 Liikmesriikide
vahel
viisataotluste
menetlemisel
alustatud/tõhust
atud
koostöövormide
arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide
aruanded
Välisministeeriu
m prognoosib
ühte
koostöövormi
aastas
SO2 R.2.12 Nende osalejate
arv, kes teatavad
kolm kuud
pärast koolitust,
et nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud
oskusi ja
pädevust
Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide
aruanded ja
osalejate
tagasiside
Sihtväärtus
seatud
varasemate
projektide
tagasiside alusel
24
2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 6. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 412 500
SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende
kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine
002 0
SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0
SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500
SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0
SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem
(VIS)
006 1 162 586,25
SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 374 913,75
SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 202 500
SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid
viisataotluste töötlemiseks
009 0
SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade
väljastamine
011 0
25
2.3. Tehniline abi
2.3.1. Kirjeldus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95
BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt
vahendeid.
Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:
• programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;
• suutlikkuse suurendamiseks;
• hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;
• teavitus- ja teavitamistegevusteks.
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll
Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud.
Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi
ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi
kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja
kohtumistel osalemiseks jne.
Suutlikkuse suurendamine
Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada
parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate
pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades
teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.
Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste
jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS
ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi,
vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa
sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise
põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist,
kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja
kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine
Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on
nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse
korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.
Teave ja teavitamine
Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).
Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.
26
2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37
Tabel 7. Esialgne jaotus
Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
Teave ja teavitamine 001 350 000
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 3 494 273,64
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 400 000
Suutlikkuse suurendamine 004 1 000 000
27
3. Rahastamiskava
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g
3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa
Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon)
3.2. Rahalised eraldised kokku
Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa
Erieesmärk
Meetme liik Liidu toetuse
arvutamise alus
(kogusumma või
avalik sektor)
Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus
(b)=(c)+(d)
Liikmesriigi osaluse esialgne
jaotus
Kokku
e=(a)+(b)
Kaasrahas-
tamismäär
(f)=(a)/(e)
avalik c) erasektor d)
Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12
lõike 1 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 21 818 331,97 7 272 777,32 7 272 777,32 0 29 091 109,29 75
BMVI määruse artikli 12
lõike 2 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 30 036 973,96
3 337 441,55
3 337 441,55
0 33 374 415,51
90
BMVI määruse artikli 12
lõike 2 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 18 718 310,38 2 079 812,26 2 079 812,26 0 20 798 122,64 90
28
BMVI määruse artikli 12
lõike 3 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75
BMVI määruse artikli 12
lõike 4 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 10 215 944,45 3 405 314,82 3 405 314,82 0 13 621 259,27
75
BMVI määruse artikli 12
lõike 5 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 750 000 250 000 250 000
0 1 000 000 75
Erieesmärk 1
kokku
85 154 560,75 17 550 345,96 17 550 345,96 0 102 704 906,71
Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12
lõike 1 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 2 047 500 682 500 682 500 0 2 730 000 75
BMVI määruse artikli 12
lõike 2 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - -
BMVI määruse artikli 12
lõike 3 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - -
BMVI määruse artikli 12
lõike 4 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 202 500 67 500 67 500 0 270 000
75
BMVI määruse artikli 12
lõike 6 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - -
29
Erieesmärk 2
kokku
2 250 000 750 000 750 000 3 000 000
Ühissätete määruse
artikli 36 lõike 5
kohane tehniline abi
kogusumma 5 244 273,64
0 0 5 244 273,64
Ühissätete määruse
artikli 37 kohane
tehniline abi
kogusumma 0 0 0 0
Kogusumma 92 648 834,39
18 300 345,96
18 300 345,96
0 110 949 180,35
30
4. Eeltingimused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i
Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused
Eeltingimus Eeltingimuse
täitmine
Kriteeriumid Kriteeriumide
täitmine
Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus
Tõhusad
järelevalvemehhani
smid riigihangete
turu jaoks
JAH Kehtestatud on
järelevalvemehhanismid,
mis hõlmavad kõiki
riigihankelepinguid ja
nende hankeid fondidest,
kooskõlas ELi
hankeõigusega. Selleks on
vaja järgmist:
1. meetmed, mis tagavad
tõhusate ja
usaldusväärsete
andmete kogumise
riigihankemenetluste
kohta, mis ületavad
ELi lävendeid,
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artiklitest
83 ja 84 ning direktiivi
2014/25/EL artiklitest
99 ja 100 tuleneva
aruandluskohustusega;
2. meetmed andmete
tagamiseks vähemalt
järgmiste aspektide
jaoks:
a. konkurentsi kvaliteet
ja intensiivsus: võitnud
1. JAH
2. JAH
3. JAH
4. JAH
5. JAH
Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee)
Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1 13032019145?leiaKehtiv)
Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 02062021018?leiaKehtiv)
Info Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked
1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad
riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja
teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“
(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium.
Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium
järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi
2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL
artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest
riigihangete registrist hangitud andmetel.
2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja
lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu
sõlmimise teatena komisjoni 23. septembri 2019. aasta
rakendusmääruse (EL) 2019/1780alusel.
2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada
täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete
registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta
avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid
teostatakse keskses hankeregistris.
3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on
Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on
sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli
inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.
4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-
riigiabi-osalused/riigihanked).
31
pakkujate nimed,
esialgne pakkujate arv
ja lepinguline
maksumus;
b. teave lõpliku hinna
kohta pärast valituks
osutumist ja VKEde
kui otsepakkujate
osalemise kohta, kui
sellist teavet pakuvad
riiklikud süsteemid;
3. meetmed pädevate
riigiasutuste jaoks
andmeseire ja
-analüüsi tagamiseks
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2;
4. analüüsitulemuste
üldsusele
kättesaadavaks
tegemise kord
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 3 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 3;
5. meetmed tagamaks, et
kogu teave, mis viitab
võimalikule
pakkumismahhinatsioo
nile, edastatakse
pädevatele
riigiasutustele
5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus
teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks,
mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud
väärteona, või asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi
tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või
prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet
on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus
konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve
teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest.
Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate
võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb
teavitada Konkurentsiametit.
32
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2.
Euroopa Liidu
põhiõiguste harta
tõhus kohaldamine
ja rakendamine
JAH Et tagada Euroopa Liidu
põhiõiguste harta
järgimine, on olemas
tõhusad mehhanismid, mis
hõlmavad järgmist:
1. kord, mis tagab
fondidest toetatavate
programmide vastavuse
ja nende rakendamise
harta asjakohaste sätete
kohaselt;
2. kord anda
seirekomisjonile aru
juhtumitest, mis on
seotud fondide
toetatavate tegevuste
mittevastavusega
hartaga.
1. JAH
2. JAH
ÜRO ühine põhidokument, mis on
osa osalisriikide aruannetest –
Eesti
(https://tbinternet.ohchr.org/_layo
uts/15/treatybodyexternal/Downlo
ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR
E%2fEST%2f2015&Lang=en)
Eesti 2035
(https://valitsus.ee/strateegia-
eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid/m
aterjalid)
Eesti Vabariigi põhiseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/11
1042025002?leiaKehtiv)
Perioodi 2021-2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadus – ÜSS 2021-
2027 (jõustunud 21.03.2022)
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13
0062023056?leiaKehtiv)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12
6042013009?leiaKehtiv)
Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022?leiaKehtiv)
1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega
loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5)
EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, §
6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47,
Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja
28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse
seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29,
Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3,
12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus.
ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi koordineerib ja seirab
rakendusasutus keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia
„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja
sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on
läbivates projektivalikukriteeriumides.
Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad
koolitused ELi põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.
2. Seirekomisjoni kohtumistel osalevad partnerid (nt soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega
Inimeste Koda ning õiguskantsler), kes jälgivad harta täitmist
ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud
visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile.
Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva
partneri ettepanekul.
Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt
või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda,
kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav
tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et
33
Õiguskantsler
(https://www.oiguskantsler.ee/et)
Lasteombudsman
(https://www.oiguskantsler.ee/et/
laste-ja-noorte-%C3%B5igused)
Seirekomisjoni kooseis ja liikmed
https://siseministeerium.ee/seirek
omisjon
hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda
harta mittejärgimist.
Puuetega inimeste
õiguste
konventsiooni
(PIK) kohaldamine
ja rakendamine
kooskõlas nõukogu
otsusega
2010/48/EÜ
JAH Et tagada puuetega
inimeste õiguste
konventsiooni
rakendamine, on olemas
riiklik raamistik, mis
hõlmab järgmist:
1. mõõdetavate
tulemustega
eesmärgid,
andmekogumise ja
-seire mehhanismid;
2. meetmed, et tagada
ligipääsetavuspoliitika,
õigusaktide ja
standardite
nõuetekohane
arvessevõtmine
programmide
väljatöötamisel ja
rakendamisel;
3. meetmed, mille
kohaselt antakse
seirekomisjonile aru
juhtumitest, mille
puhul ei vasta
fondidest toetatav
tegevus ÜRO puuetega
1. JAH
2. JAH
3. JAH
1. Heaolu arengukava 2023-2030
(https://www.sm.ee/et/heaolu-
arengukava-2023-2030)
Strateegia „Eesti 2035“
(https://valitsus.ee/strateegia-
eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid)
2. Ligipääsetavuse rakkerühm
(https://www.riigikantselei.ee/ligi
paasetavus)
TTJA
(https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti
sed-ehitamine/ligipaasetavus)
Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13
1052018055)
Nõuded eluruumile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10
3072015034?leiaKehtiv)
1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri
strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika
strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“.
Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja
asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava
programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia „Eesti
2035“.
Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet
Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja
leibkonna eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-,
vananemis- ja pensioniteemaliste uuringutega.
Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande
statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid.
2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja
aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku
ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus
2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse
kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning
toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete
võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid
õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste
erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile
esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste
kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna
34
inimeste õiguste
konventsioonile, ning
kõnealust
konventsiooni
käsitletavatest
kaebustest, mis on
esitatud artikli 69
lõikes 7 ette nähtud
korra kohaselt.
3.
Puuetega inimeste nõukoda
(https://www.oiguskantsler.ee/et/p
uuetega-inimeste-
n%C3%B5ukoda)
Õiguskantsler
(https://www.oiguskantsler.ee/)
Õiguskantsleri seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/%
C3%95KS)
ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet
EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle.
Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi
ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete
rakendamisel.
3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega
inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse
ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde
puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada
õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja
järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33
lõike 3 alusel.
BMVI projektide puhul on arutelude kontaktpunkt
seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest
katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab
Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni
kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda,
õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinik.
Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati
seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri
esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud
kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele
põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või
esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks
ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
35
5. Programmi haldavad asutused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84
Tabel 11. Programmi haldavad asutused
Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja
ametikoht
E-post
Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]
Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi
osakonna juhataja
Asutus, kellele
laekuvad komisjoni
maksed
Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]
6. Partnerlus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h
BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja
tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased
sidusrühmad.
ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike
vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja
sidusrühmade kaasamine).
ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti
2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja
https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-
arengukava-2020-2030.
Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste
ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.
Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud
institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid
ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030
koostamisel.
Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati,
et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste
Liidu arvamus.
See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel
riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida
topeltrahastamist.
STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite
esindajatest.
36
Varjupaiga- ja rändepakti riikliku rakenduskava koostamiseks loodi 2024. aasta juunis siseministri
käskkirjaga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik ministeeriumid vastutasid oma valdkonna
asjaomaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud toimusid kord kuus, mille
tulemusel koostati paktiga seotud prioriteetsete tegevuste ja rahaliste vajaduste loetelu. Lisaks
toimus 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar, kus osalesid 10 sidusrühma esindajad
(sealhulgas Euroopa Rändevõrgustik, ÜRO Pagulaste Ülemvolinik ja Õiguskantsler).
Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, loodi ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest
osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse
kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja
mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.
7. Teabevahetus ja nähtavus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j
ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu
avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab
juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse
kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev
elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.
Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud
siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava
eesmärgid, tegevused ja tulemused.
Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA
juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome
põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,
keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.
Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse
ka sotsiaalmeediat.
RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.
Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.
Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.
Näitajad
1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust
projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa
Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.
2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.
3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja
videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on
esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest
37
kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või
viipetõlge.
4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja
Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine
sotsiaalmeediakontodel.
38
Lisa 3. Temaatiline rahastu
Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus
SO1 Erimeede 48 755 284,33
BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse
tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu
ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku
mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva
keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste
ELi liikmesriikidega.
BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“.
Projekti eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine.
Projekti raames analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi.
Projekti tulemusena kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused,
analüüsidokument on aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks.
BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine“.
Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku
raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus
lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete
sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla.
BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on
suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega
seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi
kasutusse.
BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on
saavutada tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES)
ning Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme
raames viiakse ellu kaks projekti:
39
1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse
uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja
kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale;
2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo
juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis,
tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50
teenistujale.
BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“
Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse
suurendamine Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril.
1. Tööpaketi raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk (OPTIC-
COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate
piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel.
2. tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS
Border) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest,
sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust
piiriülesest kasutamisest.
BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni
piloteerimine“
Erimeetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi.
Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte
Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje
lahendusega konteiner. Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste
liikmesriikidega.
Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel
40
Erimeetme raames toetatakse peamiselt rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava
2. ploki „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“ rakendamist,
järgmiste tegevuste kaudu:
- taustakontrolli subjektidele majutusvõimekuse loomine, sh ülalpidamiskulude
katmine. See hõlmab nii soojakute soetamist kui ka Tallinna lähedal asuva
kinnipidamiskeskuse ühe ploki renoveerimist ja ümberehitamist. Taustakontrolliks
loodud majutusvõimekust võib vajaduse korral kasutada ka piirimenetluste
läbiviimiseks.
- töötajate palkamine horisontaalsete ülesannete täitmiseks mitmeotstarbelises
majutuskeskuses,
- kolmandate riikide kodanikele abi osutamine taustakontrolli ajal, sealhulgas
• elamisväärne ja turvaline majutus, mis kaitseb nende füüsilist ja vaimset
tervist ning austab nende inimõiguste hartast tulenevaid õigusi;
• meditsiinitöötajate poolt teostatav esmane tervisekontroll ja haavatavuse
hindamine, mille viib läbi taustakontrolli eest vastutava asutuse koolitatud
personal;
• isikusamasuse tuvastamine või kontrollimine;
• biomeetriliste andmete registreerimine ja vajaduse korral turvakontroll;
• teavitamine, tõlkimine ja abi taustakontrolli vormide täitmisel;
• suunamine asjakohasesse menetlusse.
- riiklike IT-süsteemide, mida kasutatakse ka piirikontrolli eesmärgil (st
mitmeotstarbeline), arendamine, sealhulgas
• taustakontrollmooduli arendamine „ILLEGAALis“;
• „ILLEGAALi“ ja „RAKSi“ omavaheline ühilduvus dokumentide
automaatseks jagamiseks;
41
• liidese loomine kohtute e-toimiku süsteemi ning „RAKS“ ja I“LLEGAALi“
vahel
• tõlkemooduli, mida kasutavad piirivalvurid, arendamine. Tõkemoodulit
kasutatakse kõikide paktiga seotud menetluste läbiviimiseks.
Mitmeotstarbeliste IKT-süsteemide toetamine aitab muu hulgas kaasa 4. ploki
„Õiglased, tõhusad ja ühtlustatud varjupaigamenetlused“ ja 5. ploki „Tõhusad ja
õiglased tagasisaatmismenetlused“ elluviimisele.
Erimeetme raames ellu viidud IT-arendused, suutlikkuse suurendamine ning välispiiril
kasutusse võetavad biomeetriahõive- ja dokumendikontrolliseadmed panustavad ka
pakti 1. plokki „Ühine rände- ja varjupaigateabesüsteem: Eurodac“.
Tehniline abi 2 925 317,05
Summary of the proposed amendment
Estonia proposes a standard programme amendment of the BMVI programme for the inclusion of specific action to support Member States in
the implementation of the Pact on Migration and Asylum, and of the additional allocation from the Schengen Associated Countries and Mid-
Term Review.
The proposed amendments contribute mostly to the achievement of specific objective 1 “Supporting effective European integrated border
management at the external borders (…)” and in some part to the achievement of specific objective 2 “Supporting the common visa policy (…)”
of Regulation (EU) 2021/1148 of the European Parliament and of the Council. All proposed amendments are in line with the enabling conditions
and horizontal principles referred to in Regulation (EU) 2021/1060.
A version of the programme with tracked changes is enclosed for transparency.
The proposed amendment has been approved by the Monitoring Committee on 13.08.2025 (Protocol signed on 15.08.2025).
Relevant adjustments are included in the narrative of section 1 and 2, in the subsequent programme tables as well as in appendix 3 as follows:
• Sections 1 and 2 have been updated with current background data, the strategic objectives of the Pact especially around the Screening
Regulation, and a reference to the relevant programmes of the Internal Security Development Plan. Activities which will be implemented
in the framework of the specific action to support the Member States in the implementation of the Pact on Migration and Asylum have
been introduced and more emphasis to the implementation of Scheval recommendations has been drawn. The additional Mid-Term Review
and SAC allocation will be used to tackle Scheval recommendations No 18, 19, 27, 28, 30, 79, 86, 87 under SO1 and No 56, 60, 65, 67,
69, 71, 84, 100 under SO2. The Ministry of Foreign Affairs will start using operating support to hire three additional visa officers.
• Indicators (table 1 and 2 of section 2.1.2):
SO1:
O.1.1 “Number of items of equipment purchased for border crossing points” – the target is decreased. This results from two changes
which partly offset each other. On the one hand, new equipment such as mobile facial image capturing devices and document
control equipment will be purchased in connection with Screening/ EURODAC but also border surveillance equipment via the SAC
contribution. On the other hand, the calculation method needs to be updated to correctly match the assignment of unique identifiers.
Changes are described in detail in the Performance Framework methodology.
O.1.1.1 “(…) of which number of Automated Border Control gates / self-service systems / e- gates purchased” – the target is
increased as 2 more ABC-gates will be rented and installed in the airport.
O.1.2 “Number of infrastructure maintained / repaired” in increased by one to capture the remodelling, in the framework of the
Pact Specific Action, of the current detention centre into a multipurpose centre for screening, which may be used also for the border
procedures if necessary.
O.1.8 “Number of participants supported” is increased from 602 to 662, to include 10 officers to be hired to fulfil horizontal tasks
in the multipurpose centre and 50 officials to be trained in framework of the “SmartBorders 2024+” in two separate operations.
O.1.8.1 “(…) of which number of participants in training activities” is increased by 50 officials (SA SmartBorders 2024+) .
O.1.10 “Number of IT functionalities developed / maintained / upgraded” is increased to 25 on account of functionalities to be
developed with the support of MTR (5) and the Specific Action to support the Member States in implementation of the Pact on
Migration and Asylum (9).
R.1.14 “Number of items of equipment registered in the Technical Equipment Pool of the European Border and Coast Guard
Agency” and R.1.15 “Number of items of equipment put at the disposal of the European Border and Coast Guard Agency” – the
target is corrected to 63 (4 mobile surveillance solutions, 26 drones and 33 vehicles) to fix a previous calculation error.
R.1.18 “Number of addressed recommendations from Schengen Evaluations and from vulnerability assessments in the area of
border management” – target remains the same (100%). BMVI will contribute to addressing 10 Scheval recommendations (No 18,
19, 21, 22, 27, 28, 30, 79, 86, 87), the rest will be tackled by the national budget.
R.1.19 “Number of participants who report three months after the training activity that they are using the skills and competences
acquired during the training” is increased to 540 in line with the beneficiary’s updated estimates.
SO2:
O.2.1 “Number of projects supporting the digitalisation of visa processing” will be decreased by 1. All VIS related projects will
be combined to create more flexibility for implementation.
O.2.2 “Number of participants supported” – calculation error for the 2024 milestone is eliminated.
O.2.3 “Number of staff deployed to consulates in third countries” is set to three (new visa officers).
O.2.3.1 “(…) of which number of staff deployed for visa processing” is set to three (new visa officers).
O.2.4 “Number of IT functionalities developed / maintained / upgraded” is increased by two. In total 4 VIS related functionalities
will be developed in the programming period.
BMVI funding will no longer be used for the indicators R.2.8 “Number of new / upgraded consulates outside the Schengen area”
and R.2.8.1 “(…) of which number of consulates upgraded to enhance client-friendliness for Visa applicants”, therefore the number
is decreased to 0. The Ministry of Foreign Affairs had planned to purchase new fingerprint scanners to all consulates but as other
funds were used for the purchase, the programmed amount will be used to hire three visa officers.
R.2.9 “Number of addressed recommendations from Schengen Evaluations in the area of the common visa policy” remains 100%.
BMVI support will contribute to 6 recommendations (No 56, 60, 65, 67, 69, 71, 84 and 100), the rest will be tackled by national
budget.
• Indicative breakdown of resources (table 3 of section 2.1.3):
SO1:
The budget for Specific Action to support Member States in the implementation of the Pact on Migration and Asylum is programmed under
013 “Measures related to the identification and referral of persons who are in need of, or wish to apply for, international protection” The
specific action will be implemented by the Police and Border Guard Board across three separate operations, all contributing to the
implementation of the screening of third country nationals through different actions (IT developments, infrastructure, equipment etc.)
MTR and SAC contribution has been split between codes 003 “Border surveillance - land equipment” concerning the purchase of
surveillance equipment for the Estonian Russian border (Scheval recommendation No 79), 024 “Large-scale IT systems - Schengen
Information System (SIS)” for the creation of new IT-functionalities (Scheval recommendations No 18, 19, 27, 28, 30) and 026 “Operating
support - Integrated border management” for the renewal of ABC-gates (Scheval recommendations No 86 and 87).
In addition, there will be a re-distribution between codes 021 ”Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation
System (ETIAS) – others” and 022 ”Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) - Article
85(2) of Regulation (EU) 2018/1240” due to the delay in ETAS EiO. Part of the amount for the code 006 “Border surveillance - other
measures” will be transferred to 003 “Border surveillance - land equipment”. In 2021, it was planned that Luhamaa Border Point (LCC)
would be renovated with the support of the BMVI, however the building needed major construction, and this is funded from the national
budget. Now 2 projects/blueprints to prepare construction works in Luhamaa and Võmmorski will be funded from the BMVI.
SO2:
750,000 € from the MTR funds has been allocated to code 006 “Large-scale IT systems - Visa Information System (VIS)” for further
developments of the VIS, including implementation of Scheval recommendations No 65, 67, 69, 71, 84, 100.
Part of the funding that was programmed for fingerprint scanners and biometric capturing devices under 002 “Enhancing the efficiency,
client-friendly environment and security at consulates” will be transferred to 008 “Operating support - Common visa policy” to allow the
Ministry of Foreign Affairs hire three additional visa officers (Scheval recommendations No 56 and 60). Equipment was already purchased
from other funds.
• Indicative breakdown of Technical Assistance (table 4 of section on 2.2.2): the additional TA is divided between all intervention codes,
considering possible future costs for activities. The largest amount is foreseen for 002 “Preparation, implementation, monitoring and
control”.
• Financial plan: (table 5 of section 3.1 and table 6 of section 3.2): Additional amounts are included and divided in line with tables 3 and 4.
• Appendix 3: included the information about the Specific Action to support the Member States to implement the Pact on Migration and
Asylum.
Specific objective Modality Type of
intervention
Union
contribution
Pre-
financing
rate
Description of the action
TA.36(5). Technical
assistance - flat rate (Art.
36(5) CPR)
1,123,098.62 Specific action to support Member States in the implementation of the Pact on Migration and Asylum
1. European integrated
border management
Specific
actions
18,718,310.38 Under this Specific Action, funding will mostly contribute to the implementation of Building Block 2 of the Common
Implementation Plan for the Pact on Migration and Asylum “A new system to manage migration flows at the EU external
borders” by supporting:
- the establishment of accommodation capacity and horizontal running costs for the screening of third-country
nationals. It will include both mobile houses as well as the renovation and transformation of a block of the Detention centre in Tallinn. The capacity for screening may be used also for the border procedures if necessary
- the hiring of staff to carry out horizontal tasks in the multipurpose centre,
- the provision of support to third country nationals, including o accommodation with a standard of living which guarantees their subsistence, protects their physical
and mental health and respects their rights under the Charter
o a preliminary health check performed by medical personnel and vulnerability assessment performed by specialized personnel trained for that purpose from the Screening Authority
o identification or verification of identity
o the registration of biometric data and security checks as necessary o information, translation and support in the filling of the screening form
o referral to the appropriate procedure
- the development of the national IT-system that are also used for border control purposes (i.e. multipurpose), including indicatively
o the development of ‘ILLEGAAL’ for screening purposes
o the interconnectivity between ILLEGAAL and RAKS for automated document sharing, o the creation of an interface between court e-File system RAKS and ILLEGAAL
o the development of a translation module which will be used by border guards and for all procedures
related to the Pact.
Support to multipurpose ICT systems will inter alia contribute to Building Block 4 ‘Fair, efficient, and convergent asylum
procedures’ and Building Block 5 ‘Efficient and fair return procedures’.
Lastly, funding under this specific action will also contribute to Building Block 1 “A common migration and asylum
information system: Eurodac”, via possible IT developments and capacity building, the purchase of mobile facial image
capturing devices and document control equipment placed in BCPs and border guard stations at the external border.
In addition, references to legislation, policy strategies, web links and relevant stakeholders updated in the table 9 of the horizontal enabling
conditions.
EN 1 EN
SFC2021 Programme for AMIF, ISF and BMVI
CCI number 2021EE65AMPR001 Title in English AMIF Programme 2021-2027 for Estonia Title in national language(s) ET - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
rakenduskava 2021–2027 Version 2.0 First year 2021 Last year 2027 Eligible from 1 Jan 2021 Eligible until 31 Dec 2029 Commission decision number Commission decision date Member State amending decision number MS amending decision entry into force date Non substantial transfer (Article 24(5) CPR) No Clerical or editorial corrections (24/6) CPR) No Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.)
No
Approved by monitoring committee Yes
EN 2 EN
Table of Contents
1. Programme strategy: main challenges and policy responses......................................................................4 2. Specific Objectives & Technical Assistance ..............................................................................................9
2.1. Specific objective: 1. CEAS ..............................................................................................................11 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................11 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................15
Table 1: Output indicators ................................................................................................................15 Table 2: Result indicators .................................................................................................................16
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................17 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................17
2.1. Specific objective: 2. Legal migration and integration......................................................................18 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................18 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................21
Table 1: Output indicators ................................................................................................................21 Table 2: Result indicators .................................................................................................................22
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................23 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................23
2.1. Specific objective: 3. Return .............................................................................................................24 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................24 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................27
Table 1: Output indicators ................................................................................................................27 Table 2: Result indicators .................................................................................................................28
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................29 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................29
2.1. Specific objective: 4. Solidarity.........................................................................................................30 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................30 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................31
Table 1: Output indicators ................................................................................................................31 Table 2: Result indicators .................................................................................................................32
2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................33 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................33
2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)...........................34 2.2.1. Description..................................................................................................................................34 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR ................................35
Table 4: Indicative breakdown .........................................................................................................35 3. Financing plan ..........................................................................................................................................36
3.1. Financial appropriations by year .......................................................................................................36 Table 5: Financial appropriations per year .......................................................................................36
3.2. Total financial allocations .................................................................................................................37 Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution............................................37
3.3. Transfers ............................................................................................................................................39 4. Enabling conditions ..................................................................................................................................41
Table 9: Horizontal enabling conditions ..................................................................................................41 5. Programme authorities..............................................................................................................................47
Table 10: Programme authorities .............................................................................................................47 6. Partnership ................................................................................................................................................48 7. Communication and visibility ..................................................................................................................50 8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs ...............................................51 Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates ..........................................52
A. Summary of the main elements ...........................................................................................................52 B. Details by type of operation.................................................................................................................53 C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ..............................................54
EN 3 EN
1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.) ..........................................................................................................................................................54 2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation.....................................................................................................................55 3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission.......................................56 4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ...............................................57 5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data..............................58
Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs .....................................................59 A. Summary of the main elements ...........................................................................................................59 B. Details by type of operation.................................................................................................................60
Appendix 3 ...................................................................................................................................................61 Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.) ............................61
DOCUMENTS .............................................................................................................................................63
EN 4 EN
1. Programme strategy: main challenges and policy responses Reference: points (a)(iii), (iv), (v) and (ix) Article 22(3) of Regulation (EU) 2021/1060 (CPR)
The programme of Asylum, Migration and Integration Fund (AMIF) supports in synergy with other programmes and resources the goals set in the overarching national strategy “Eesti 2035” which provides a coherent guidance for policy-makers in different areas. In order to fulfill the objectives of the “Eesti 2035” several development plans will be elaborated in different policy areas involving relevant stakeholders. The AMIF objectives and relevant actions that are covered in this programme are mainly based on the Internal Security Development Plan 2020–2030 (ISDP) and its programmes, including programmes on Citizenship, Migration and Identity Management Policy and on Strong Internal Security. The specific objective of integration has synergies with the Cohesive Estonia 2030 Development Plan (CEDP). Also the development plan for the Estonian language for 2021-2035, the Welfare Development Plan 2016–2023 and 2023–2030 will be taken into consideration in programming AMIF. According to the ISDP, the main purpose of Estonian migration policy is to facilitate the entry into Estonia of foreigners who provide high added value to society and whose stay is in accordance with public interests, EU law and fundamental freedoms. Secondly, there is a need to prevent irregular migration and to organize return of third country nationals (TCN) who are irregularly present in the country, to ensure public order and national security. The CEDP would pay attention to the support needed for migrants who are staying in Estonia for both short and long term and support their active participation in the society and lifelong learning through targeted adaptation and integration measures. The AMIF programme for period 2021–2027 will focus on the similar activities as AMIF 2014-2020. The challenges remain largely the same, also good practice in achieving objectives and implementing activities in the previous programming period is taken into account. The programme takes into account the administrative capacity and rules for efficiency, also possible simplification measures to reduce the administrative burden and to guarantee enhanced efficiency and effectivness. The planned activities mainly support enhancing the conditions and will focus on access to the asylum procedures, ensuring high-quality reception conditions, continuing the wide range of cultural integration activities and both voluntary and forced return activities. The goals of the AMIF programme can be achieved with the contribution from various authorities in their area of responsibility. The support will be given in the form of grants. The allocation for the Pact on Migration and Asylum (the Pact) will be used to address the main priorities identified in the Commission’s needs assessment and reflected in the National Implementation Plan. These include establishing a well-functioning border procedure with screening activities, ensuring streamlined and fair procedures, adequate safeguards as well as support the early integration of applicants for international protection and speedy returns of illegally staying third country nationals. These priorities will not be addressed only via the AMIF programme. National funding, in addition to the programme’s co-financing, is planned to be used in a number of areas. A major area of continued support remains that of early integration services, including access to education, the right to preserve the mother tongue and as well as labour market services. National budget will also continue to cover needs-based health care of TCNs in asylum and return procedures. In addition, the national budget covers the salary of judges, who are responsible for conducting various court proceedings. National budget may be used as necessary together with EU funding (AMIF and BMVI) in capacity building activities aiming to further strengthen the judiciary, thus ensuring fair and streamlined procedures (including border procedures). Possible measures in this area include hiring of staff, temporary assignment of qualified judges from district and circuit courts to administrative courts being possible during a state of emergency or state of war in accordance with existing legal frameworks, trainings for the staff of the judicial system and enhanced digital case management (integration of PBGB and CIS systems via the e-File System). The state budget will also contribute to the reconfiguration of the state-funded legal aid system, the cost of transfers of TCNs to the responsible Member State, and will also be used for costs that are connected to solidarity measures, beyond hiring and training of staff. Finally, the state budget will support the funding of an independent monitoring mechanism in relation to the asylum procedures at the external border. In the area of asylum, the planned actions will be performed in cooperation with the state, civil society, international organisations and local municipalities. Considering the migratory developments in the world, including the need to implement the temporary protection directive due to war in Ukraine, it is important
EN 5 EN
that Estonia is prepared for a growing number of asylum applications and for ensuring necessary reception conditions of asylum seekers and beneficiaries of international protection. In particular, to cover the needs of vulnerable groups and persons with special reception and procedural needs. Such conditions should establish prerequisites for adaptation as the first step of integration and further integration of the beneficiaries of international protection in Estonia. Estonia is fully committed to the solidarity between Member States. The preparedness is maintained to make flexible solidarity contributions primarily in the form of providing experts or technical equipment via EU coordinated actions or on bilateral basis. It is also important to continue the participation in the European Union Agency for Asylum (EUAA) European Asylum activities, including of use and development of tools to improve the conditions and procedures including of raising the level of knowledge and professionalism of officials. In addition, Estonia would continue supporting of better awareness and early identification of possible victims of human trafficking, particularly vulnerable groups and upon need directing those persons to appropriate assistance and services in accordance with the EU Strategy on Combatting Trafficking in Human Beings 2021-2025.
The overall objectives for asylum are the following: 1. to ensure and further develop effective and high-quality asylum procedures; 2. to ensure and further develop reception conditions and support services for asylum seekers and beneficiaries of international protection; 3. to ensure the implementation of the Pact on Migration and Asylum. Estonia will ensure that the three steps of making, registering and lodging an application for international protection are carried out as required by the Asylum Procedures Regulation. Particular attention will be given to ensuring that all rights, especially those of minors, are accessible from the moment of application as stipulated by the Pact instruments. Estonia will also ensure that timely information, free legal counselling, legal assistance and representation is provided by an authority recognized and qualified under national law to provide legal advice at the applicant’s request as required by various Pact instruments [The provision of legal services during the administrative phase of international protection procedure is being specified in national legislation.]. The implementation of the Pact includes establishing border procedure and capacity corresponding to the adequate capacity of the border procedure. The Asylum Procedures Regulation emphasizes the need for timely decisions on asylum applications. To meet this requirement, Estonia will establish streamlined procedures and build capacity of the relevant authorities to ensure applications are processed within the set time frames. This requires increased capacity at the Police and Border Guard Board (e.g. restructuring existing and creating necessary new units), trainings for the representatives of relevant authorities and possible hirings, and conducting IT developments. AMIF funding contributes to these needs. Partial funding from AMIF may be required to provide necessary health care services to TCN subject to border procedure as well as improve legal counselling of asylum seekers [The provision of legal services during the administrative phase of international protection procedure is being specified in national legislation.]. As a result, asylum application procedure is enhanced and easily accessible. Decisions are made effectively by trained professionals, databases are developed sustainably, asylum seekers and beneficiaries of international protection have easy access to support services and accommodation conditions respect the standards defined in Directive (EU) 2024/1346. In Estonia, the Ministry of the Interior (MoI) develops migration and asylum policy and implements it via the Police and Border Guard Board (PBGB). The Ministry of Social Affairs (MoSA) is responsible for organizing the reception of asylum seekers, for designing various services offered and implementing them via the Social Security Board. The Ministry of Justice and Digital Affairs (MoJDA) is responsible for ensuring effective justice delivery and the availability and accessibility of legal aid, including legal assistance, representation, and counselling [The provision of legal services during the administrative phase of international protection procedure is being specified in national legislation.]. Estonia ensures effective collaboration among various governmental institutions and agencies involved in migration management, resulting in a comprehensive and cohesive approach. This success is partly due to a comprehensive case management system that continues to evolve, enabling faster and more efficient procedures. Russia’s full-scale war of aggression against Ukraine underscored Estonia’s ability to adapt its migration support systems to changing circumstances, demonstrating its resilience and flexibility. Estonia has transposed EU asylum acquis and is in the process of transposing the Pact to its national
EN 6 EN
legislation and preparing for its implementation.
In the field of integration, the CEDP sets goals and addresses civil society, global Estonian identity, adaptation and integration. The development plan sets its priorities in accordance with the EU Action Plan on Integration and Inclusion 2021–2027. The EU Action Plan includes actions across all the policy areas that are crucial for integration. In addition to EU citizens and TCNs in EU the action plan also contains actions to address the specific challenges faced by refugees. Estonia will ensure focus on early integration measures for applicants of international protection, enabling asylum seekers to transition smoothly into independent living after being granted protection. One of the sub-objectives of the CEDP is "Estonia supporting adaptation and integration”, which centers on effective adaptation and integration policy. According to this, in recent years, new immigration has intensified in Estonia - more and more foreigners arrive to Estonia mainly for work, study or family reasons. New immigration is growing due to labour shortages, return migration and economic development. People are coming to Estonia from other EU Member States as well as from third countries (mainly Ukraine, Russia, India, Belarus). A significant proportion of new immigrants, 61%, plan to associate their future with Estonia (Estonian Integration Monitoring, EIM 2020). Although the numbers of asylum seekers and beneficiaries of international protection in Estonia have stabilized in the recent years, taking in to account the migratory developments and international conflicts in the world, it is important that Estonia is prepared for a growing number of asylum seekers and beneficiaries of international protection. Since May 2021 adaptation and integration are in responsibility of the Ministry of Culture (MoC), before the adaptation was curated by the MoI and integration by the MoC. Adaptation and integration are interlinked and having them under one roof will give better synergy in planning and implementation of policies. Adaptation is a process whereby new arrivals who have (re)located to a country adjust to the new environment and the host society. The process is characterised by acquiring knowledge and skills that help to function independently in the new environment in the domains of daily life (finding a place of residence, putting children to school or kindergarten, taxes, health and social services, signing up for language classes, etc.), the state (organisation of society, legislation, functioning principles of the state, rights and obligations of citizens of other countries, matters regarding residence permits and right of residence, etc.) and cultural issues (basic understanding of the principal values and cultural traditions of the host society, basic language training, etc.). Not all foreigners’ goal is to permanently settle down in Estonia, acquire Estonian citizenship etc., but rather due to increasing labour mobility and changing nature of work they tend to settle for couple of years and move forward and therefore do not need thorough integration services. Integration on the other hand is a long term two-way process to reach social cohesiveness in the society between people with various cultural and linguistical backgrounds. Integration also contains more cultural aspects, higher level language skills, developing and carrying Estonian identity and obtaining Estonian citizenship. The aim of the adaptation and integration policy is to create opportunities for those who come to Estonia, including applicants for international protection, to quickly adapt to life in Estonia and become active members of Estonian society, to acquire knowledge and skills, including Estonian, for adjusting to Estonian state and society and independently managing everyday life in the new host society. The aim is also to contribute to the development of a cohesive society in Estonia where people of different linguistic and cultural backgrounds carry Estonian identity, participate actively in social life, including employment, lifelong learning and civil society, share democratic values and contribute to national and social development. There is a need to support adaptation for migrants planning to stay in Estonia for both short (mostly people who come to work) and long periods. Different target groups need to be addressed to ensure and increase social cohesion. In doing so, more actors (such as local authorities, businesses, educational and social institutions, non-governmental organizations) need to be involved in adaptation and integration policies and activities. Under AMIF, the following overall goals for legal migration and integration are set:
• TCNs are empowered and participate in the Estonian society actively, including civil society; • the knowledge-based approach to the development of migration, adaptation and integration
EN 7 EN
policies has been strengthened; • the involvement of TCNs (including also persons with undetermined citizenship) in the society has
increased; • the awareness and knowledge of the public about TCNs has increased.
Therefore, there is a continuous need to design and develop necessary adaptation, integration and support services, activities concerning information and orientation, awareness raising, trainings, cooperation activities, research etc. to meet the needs and individual interests of all TCNs, mainly newly arrived migrants and beneficiaries of international protection. Also, there is a need to further develop the capacity and knowledge of organisations and experts involved in the process of integration of TCNs. In Estonia, the Ministry of Culture (MoC) is responsible for development of adaptation and integration policy, the MoI of civil society policy. In addition, the MoSA is responsible for specific reception conditions and integration services applicants and beneficiaries of international protection and the Ministry of Education and Research coordinates the policy of Estonian language. Efficient return of third country nationals who have received a return decision or removal order remains of major importance in the ISDP for 2021-2030. The main focus will therefore be laid on the further development of national return management system, including improving return counselling system as well as further development of IT systems and return case management system and its interoperability. To facilitate the return procedure, Estonia has concluded bilateral implementation protocols with almost every country that has readmission agreements on the EU level. Estonia has concluded readmission agreements with Uzbekistan and Kazakhstan and has also initiated negotiations with Kyrgyzstan, Turkmenistan and Vietnam. Main objectives for return are:
• to ensure effective and speedy return procedure; • to promote voluntary return; • to protect fundamental rights of returnees throughout the return process and provide return
counselling. Estonia transposed directive 2008/115/EC (Return Directive) to its national legislation and the amendments to the Obligation to Leave and Prohibition on Entry Act (hereinafter referred to as OLPEA) entered into force on 24.12.2010. To achieve full conformity with the Return Directive requirements the amendments to OLPEA were made on 01.10.2014. To enforce the Pact, amendments to national legislation have been prepared. It is planned to provide returnees with necessary services and assistance during the pre-return, return related and post-arrival and post-return phases and ensure that fundamental rights are respected throughout the return process and in all return procedures. That includes providing information and return counselling to ensure that returnees are aware of the possibilities for obtaining state legal aid. In Estonia the return procedures and relevant documents are drawn up in database of foreigners staying or having stayed in Estonia illegally. The aim is to allow to conduct return procedure (including court procedure) paperless and digital as much as possible. According to the current plans the state budget will support the funding of an independent monitoring mechanism in relation to the return border procedures. Estonian law allows the detention of children, unless this is contrary to the child’s best interests. In practice detention of children is not used and unaccompanied minors are provided substitute home service by the Social Insurance Board during their stay in Estonia. When carrying out return procedure the special needs of vulnerable persons are taken into account. Therefore the services for vulnerable persons (e.g. accommodation, psychological or psychiatric assistance) need to be continued. Efficient return policy is based on the good cooperation with Frontex, other EU member states and with third countries. Activities will be designed and implemented in compliance with the requirements of the EU Charter of Fundamental Rights and will ensure equal opportunities for all, regardless of age, gender, nationality, disability, etc., and will ensure that the best interests of the child are respected. Synergies and consistencies with other programmes and instruments are sought, where possible. AMIF is clearly targeted at TCNs, primarily applicants for and beneficiaries of international protection. The European Social Fund Plus (ESF+) deals with TCN’s and also with EU citizens, without overlapping
EN 8 EN
with AMIF. In Estonia, ESF+ funds are allocated to the orientation programme “Settle in Estonia” and language courses up to B1-level for TCN-s. Among the target groups are the beneficiaries of international protection, whose participation in the programme and language courses is primarily funded through AMIF. AMIF Specific Action will mainly be used to provide a civic orientation course and A1-level Estonian language course specifically for applicants for international protection. Another area of synergy between AMIF and ESF+ funding is support to local governments and communities. While ESF+ primarily supports the development of local strategies and services for the adaptation and integration of newly arrived immigrants in general, AMIF focuses more on the cultural adaptation and wellbeing of applicants and beneficiaries of international protection. This includes trainings for local government representatives and providing counselling and support to beneficiaries, helping them to integrate and sustain their life in the host society. There is also a synergy with Internal Security Fund (ISF) in terms of actions related to the protection of children in migration, fight against trafficking in human beings, protection of victims of trafficking, migrant smuggling and prevention and countering radicalisation. Actions related to the development of Eurodac system for border management purposes are connected to Border Management and Visa Instrument (BMVI). There is also strong synergy with the BMVI particularly in the Specific Action (SA) allocation to finance the Pact implementation. The SA funding for BMVI will be used to create multipurpose accommodation capacity primarily for screening by transforming an existing detention centre and procuring mobile houses. The multipurpose infrastructure is meant for screening, however as needs arise, it could be used for border procedure purposes. Additionally, the BMVI SA allocation will be employed for extra border control and screening equipment. An IT solution will be developed to enhance screening and interconnectivity between systems (e.g. ILLEGAL, RAKS, and the e-File system), including an automated translation feature. BMVI SA allocation will also ensure services during screening and border procedures, covering costs of personnel performing horizontal tasks at the multipurpose accommodation centre. AMIF is the main instrument to provide support for the reception of TCNs. In addition to AMIF, the external actions will continue to be implemented by the Neighborhood, Development and International Cooperation Instrument and Instrument for Pre-Accession Assistance that are and will remain the primary tools to support the external dimension of the Union’s migration and security policy. Erasmus+ has the leverage potential for actions to improve the education system and adapt it to the special needs of migrants. Long-term capacity building actions can usefully complement and develop the actions supported by AMIF, focused mainly on early education and integration actions, especially in the reception phase. With the objective of preventing and combating inequalities and discrimination on grounds of gender, disabilities, racial or ethnic origin, religion or belief, the programme will contribute to social cohesion in the EU, including with regard to TCNs. Actions to protect and promote the rights of the child will also contribute to the protection of migrant children. Estonia is open to fund either from AMIF or national budget activities stemming from Schengen evaluation recommendations. There is also synergy with the Technical Support Instrument (TSI). TSI programme was used in 2024 to analyse national and EU regulations and methodologies related to Building Block 8 (Preparedness, Contingency Planning and Crisis response) of the Common Implementation Plan. In 2025 TSI support is used to enhance the capacity of reception staff in identifying vulnerabilities, support the creation of an autonomous Dublin Unit, aid in the analysis of national and European regulatory frameworks and contingency planning, and facilitate the development of study materials and guidelines for assessing special reception and procedural needs. The AMIF programme 2021-2027 takes into account the relevant needs of all potential beneficiaries identified during the preparation of the national strategies. In addition, in case of EU-wide challenges a Member State can apply for the AMIF thematic facility resources. Therefore, Estonia used the option provided in Article 26 (1) of the CPR to transfer 5% of the AMIF allocation to the BMVI. One of the biggest challenges and therefore the government’s priority in Estonia is protecting the EU external border. The goal for the years 2022-2025 is to equip the land border with state-of-the-art surveillance technology. As the cost for the technology is very high, the AMIF transfer in an amount of 1 112 731,00€ will be used as one additional source.
EN 9 EN
2. Specific Objectives & Technical Assistance
Reference: Article 22(2) and (4) CPR Selected Specific objective or Technical assistance Type of action
1. CEAS Regular actions
1. CEAS Specific actions
1. CEAS Annex IV actions
1. CEAS Operating support
1. CEAS Emergency assistance
1. CEAS Pact and Ukraine specific action
2. Legal migration and integration Regular actions
2. Legal migration and integration Specific actions
2. Legal migration and integration Annex IV actions
2. Legal migration and integration Operating support
2. Legal migration and integration Emergency assistance
2. Legal migration and integration Pact and Ukraine specific action
3. Return Regular actions
3. Return Specific actions
3. Return Annex IV actions
3. Return Operating support
3. Return Emergency assistance
3. Return Pact and Ukraine specific action
4. Solidarity Regular actions
4. Solidarity Specific actions
4. Solidarity Annex IV actions
4. Solidarity Operating support
4. Solidarity Emergency assistance
4. Solidarity Resettlement and humanitarian admission
4. Solidarity International protection (Transfer in)
4. Solidarity International protection (Transfer out)
EN 10 EN
Selected Specific objective or Technical assistance Type of action
4. Solidarity Pact and Ukraine specific action
TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
TA.37. Technical assistance - not linked to costs (Art. 37 CPR)
EN 11 EN
2.1. Specific objective: 1. CEAS
2.1.1. Description of the specific objective
The AMIF programme contributes to the specific objective by focusing on the following implementation measures in Annex: (a) Ensuring the uniform application of the Union acquis and of the priorities related to the Common European Asylum System; Indicative list of actions in connection with Annex III:
• updating existing databases and developing new IT-solutions, including their integration with Eurodac;
• developing and providing training programmes and guidelines; • analysing and developing work processes; • developing legal acts and practice; • providing support services for applicants for international protection, including high quality
translation and interpretation services, information provision, legal counselling, representation [the provision of legal services during the administrative phase of international protection procedure is being specified in national legislation.], subsistence etc;
• country of origin information activities; • studies, analyses etc; • trainings, awareness raising and information sharing etc; • maintaining preparedness for relocation and resettlement activities etc; • streamlining court procedures to manage workload and enhance access to court procedure (e.g.
procuring video conferencing capacity, including equipment). (b) Supporting the capacity of Member States’ asylum systems as regards infrastructures and services where necessary, including at local and regional level. Indicative list of actions in connection with Annex III:
• improving the reception and accommodation capacity (including addressing the needs of families with children and unaccompanied migrant children);
• providing support services (e.g. psychological counselling, adaption activities, spare time activities etc) to applicants and beneficiaries of international protection;
• networks, capacity building and trainings for officials, experts etc; • translation and interpretation service; • studies, analyses etc; • awareness raising and information sharing etc. • support to local municipalities to help them design and manage additional services (e.g.
guardianship and child protection) and develop contingency; • development of protocols and guidelines (e.g. on representation of unaccompanied minors, case
management). The sub-objective of the Internal Security Development Plan for 2021-2030 connected with migration policy sets two international protection policy goals which comply with the implementation measures of the specific objective:
• ensure effective and high-quality process of international protection applications; • ensure reception conditions and support services for applicants and for beneficiaries of
EN 12 EN
international protection based on the persons’ cultural, gender, religious, language and other background.
Until the beginning of 2022, the number of applicants and beneficiaries of international protection in Estonia, remained relatively low. A sharp increase in applications of international protection occurred during 2015–2016 as a result of the occupation of the Crimean Peninsula of Ukraine by Russian Federation and particularly since 2022, after the Russian Federation's war of aggression in Ukraine. As a result, instead of the usual 100 applications per year, nearly 3,000 applications were submitted in 2022 and nearly 4,000 applications in 2023. International protection was granted to nearly 4,000 people in 2023, instead of the usual 50 persons. In 2024, 1,328 foreigners submitted applications, and international protection was granted to 1,369 persons. Top 5 nationalities applying for international protection in Estonia in 2024 were Ukrainian, Russian, Belarussian, Indian and Georgian. A total of 434 new applications for international protection have been submitted in the first four months of 2025, with Ukrainian citizens accounting for 92% of the total number of applicants. These are mainly individuals who were residing in Estonia already before the war and who therefore are not in the scope of temporary protection. Additionally, 41,871 Ukrainian war refugees applied for temporary protection in 2022, 8,782 in 2023 and 6,096 in 2024. This sharp increase created a huge administrative burden resulting in urgent upscaling of proceeding and reception capacities of the Estonian Police and Border Guard Board and the Social Insurance Board. During the first four months of 2025 a total of 1,811 new applications for temporary protection have been registered, resulting in a total of 33,961 persons having a valid temporary residence permit based on temporary protection. That makes Estonia one of top countries hosting the most Ukrainian war refugees per capita. The number of new applications for temporary protection ranges from 85 to 140 applications per week. We expect this trend to continue in the coming months. Historically, the countries of origin of applicants have been diverse with recognition rates around 48-53%. Nevertheless, since 2022, majority of applicants are from Ukraine, which has increased the recognition rate. An asylum application may be lodged either at the border (initial border crossing point or to the migration surveillance official) or at the PBGB service bureau. Applications are typically registered and lodged within 8 hours by the responsible unit, but no later than 3 working days. The quality of the infrastructure is high since a common service standard is applied to every service point of the PBGB. These service places also serve foremost as initial points of accepting (registering and lodging) the applications for international protection. Substantial procedures such as interviews are being conducted by specialized asylum case workers at the headquarters of the PBGB. As of June 2026, Estonia must implement asylum border procedure (up to 12 weeks) and return border procedure (up to 12 weeks). Despite of the historically low number of asylum seekers, Estonia has always aimed to offer the high- quality reception services and to be prepared for sudden massive influx. Therefore, the quality of the infrastructure and service should be maintained and further developed. To participate in the EU relocation and resettlement activities, Estonia created in 2015 the intergovernmental coordination board and adopted a national action plan. Additionally the board of social partners was convened, where various aspects and developments of relocation and resettlement were discussed. Both cooperation forms are still in operation. In parallel, a wide awareness raising campaign and dialogues on local governments’ level were conducted during the years of 2015 and 2016 throughout Estonia where resettlement and relocation related topics were explained. In 2015-2019, Estonia resettled and relocated a total of 213 beneficiaries of international protection. Coordination for preparing to implement the reformed EU common asylum and migration management system is led by the Ministry of the Interior and operates on several levels (please see section 6. Partnership). Asylum applicants are accommodated at the Accommodation Centre. The centre provides a range of adaptation support activities and can provide additional support according to the needs of the individual. It is still important to ensure leisure activities for those staying in the centre and also to provide self- sustaining measures in Estonian society, including taking into account that six months after applying for protection, a person has the right to enter the labour market.
EN 13 EN
There is only one detention centre in Estonia and the decision to detain is made by the Administrative Court only. An asylum seeker may be detained if the efficient application of the surveillance measures are impossible and at least one of the detention grounds provided by the national law occurs. Detention is in accordance with the principle of proportionality and upon detention the circumstances of the asylum seeker are taken into account in every single case. Surveillance measures may be applied as an alternative to detention for the purposeful and efficient, simple and expedient conduct of asylum procedures and AMIF SA funding may be used to cover the subsistence costs for those residing in alternatives for detention. This practice will be continued in the future. In synergy with BMVI SA allocation, the multipurpose infrastructure will serve as an alternative to detention and may accommodate individuals undergoing screening and border procedures, with associated costs covered by AMIF. The wide range of services provided by NGOs, international organisations and the state to asylum seekers and the beneficiaries of international protection (health and psychological care, material aid, interpretation, language training, recreation activities etc) will continue to be provided and developed. Estonia will ensure the early identification and provide the necessary conditions and services for vulnerable persons. The goals that are foreseen by EU by the ongoing CEAS reform will be met. By June 2025, the draft of the Amendment Act (draft law) was composed, and the consultation process with partners is ongoing through the Draft Legislation Information System (EIS). By June 2026, the Amendment Act is passed and in force, the implementing acts of the Amendment Act are in force. Goal 1: To ensure effective and high-quality process of international protection applications. Though the number of asylum seekers is relatively low, Estonia will continually enhance the conditions and focus on rapid access to the asylum procedures. Goal 2: To ensure reception conditions and support services for applicants and for beneficiaries of international protection based on the persons’ cultural, gender, religious, language and other background. For Estonia, the reception conditions will stay the priority with the aim of ensuring high-quality reception conditions. The conditions will be in compliance with the Reception Conditions Directive. (c) Enhancing cooperation and partnership with third countries for the purpose of managing migration including by enhancing their capacities to improve protection of people in need of international protection in the context of the global cooperation efforts. When relevant actions are undertaken at the EU level, Estonia is prepared to provide support to the cooperation. At the moment, there are no specific actions foreseen. (d) Implementing technical and operational assistance to one or several other Member States, including in cooperation with EUAA. Estonia implements the technical and operational assistance. In 2022, the PBGB had 5 asylum case officials and approximately 200 trained asylum reserve officials covering 13 different EUAA profiles out of 20 profiles. In 2025, the PBGB has 7 asylum case officials and approximately 750 asylum reserve officials. Some experts cover multiple profiles. All reserve officials are trained to register appliactions and perform initial proceedings and some officials are trained to conduct substantial proceedings and to make decisions. PBGB has provided yearly 3–4 officials for 1,5 months (6 weeks) to the EUAA asylum support teams.PBGB has also provided yearly approximately 60 units of technical equipment of support. Estonia is committed to continue providing support at least in the same capacity. Operating support: Estonia plans to use operating support to better contribute to the achievement of the objectives of the AMIF programme. The use of operating support enables to maintain capabilities which are crucial to the Union as a whole. Asylum related IT systems and equipment maintenance as well as repair costs would be covered by operating support. Developing the system of processing of applicants for international protection ensures a high-quality and fast process and ensures the exchange of data with other relevant IT systems in the
EN 14 EN
processing of applications for international protection and in decision-making. The PBGB is the main authority responsible for the implementation of the asylum policy and procedures in Estonia. Depending on national arrangements, funding related to the maintenance of IT systems may be directed to the Development and IT Centre of the Ministry of the Interior (SMIT) who is responsible of all IT systems development and maintenance in the domain of asylum. Financial instruments: Not applicable.
EN 15 EN
2.1. Specific objective 1. CEAS 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit
Milestone (2024)
Target (2029)
O.1.1 Number of participants supported number 455 9,835
O.1.1.1 of which number of participants who received legal assistance number 0 1,800
O.1.1.2 of which number of participants benefiting from other types of support, including information and assistance throughout the asylum procedure number 455 8,035
O.1.1.3 of which number of vulnerable participants assisted number 0 0
O.1.2 Number of participants in training activities number 278 1,308
O.1.3 Number of newly created places in reception infrastructure in line with Union acquis number 20 120
O.1.3.1 of which number of newly created places for unaccompanied minors number 0 0
O.1.4 Number of renovated/refurbished places in reception infrastructure in line with Union acquis number 23 130
O.1.4.1 of which number of renovated/refurbished places for unaccompanied minors number 0 0
EN 16 EN
2.1. Specific objective 1. CEAS 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.1.5 Number of participants who consider the training useful for their work
number 0 share 2021-2027 1,034 number Project reports
R.1.6 Number of participants who report three months after the training activity that they are using the skills and competences acquired during the training
number 0 share 2021-2027 570 number Project reports
R.1.7 Number of persons placed in alternatives to detention
number 0 number 2021-2027 180 number Project reports
R.1.7.1 of which number of unaccompanied minors placed in alternatives to detention
number 0 number 2021-2027 0 number NA
R.1.7.2 of which number of families placed in alternatives to detention
number 0 number 2021-2027 0 number NA
EN 17 EN
2.1. Specific objective 1. CEAS 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Intervention field 001.Reception conditions 3,307,333.89
Intervention field 002.Asylum procedures 22,349,242.50
Intervention field 003.Implementation of the Union acquis 150,750.00
Intervention field 004.Children in migration 0.00
Intervention field 005.Persons with special reception and procedural needs 0.00
Intervention field 006.Union resettlement programmes or national resettlement and humanitarian admission schemes (Annex III, point 2(g)) 0.00
Intervention field 007.Operating support 232,091.37
EN 18 EN
2.1. Specific objective: 2. Legal migration and integration
2.1.1. Description of the specific objective
The AMIF programme contributes to the specific objective by focusing on the following implementation measures in Annex II and in connection with Annex III: (b) supporting measures to facilitate regular entry into and residence in the Union; The indicative action in connection with Annex III:
• migration counselling services; (d) promoting integration measures for the social and economic inclusion of third-country nationals and protection measures for vulnerable persons in the context of integration measures, facilitating family reunification and preparing for the active participation of third-country nationals in, and their acceptance by, the receiving society, with the involvement of national and, in particular, regional or local authorities and civil society organisations, including refugee organisations and migrant-led organisations, and social partners. The indicative list of actions in connection with Annex III:
• awareness raising and information sharing to TCNs and host society; • participation and exchanges between the members of the host society and TCN’s, civics and other
trainings, orientation courses, one stop shops etc; • language training; • cooperation activities, e.g. raising of active participation in society, developing social
entrepreneurship etc; • pre-departure measures; • support services; • developing and involving of civil society organisations; • capacity building and trainings for officials, experts etc; • interpretation and translation services; • studies, analyses etc.
During the financing period 2021-2027, Estonia plans to continue with the initial language and cultural adaptation/integration activities and introduce new pre-departure and post-arrival measures (including mental health issues etc) to ensure initial integration and prepare TCNs to join the labour market. The activities will be financed from AMIF mostly in accordance with the Internal Security Development Plan 2021-2030 and Cohesive Estonia 2030 Development Plan. Based on studies, e.g. the EIM 2020, the Estonian Human Development Report (HDR 2016/2017), Statistics Estonia data and other research, it is important to focus on the following challenges: Migration to Estonia has steadily increased during previous programming period due to labour shortage, return migration, and more favorable economic development. Increasing migration requires efficient and effective adaptation and integration measures. There is a need to develop new innovative approaches in adaptation and integration policies as the current measures do not entirely meet the challenges that the mobility and diversity of migrant groups require. Therefore, there is a need to pay more attention to improving and delivering adaptation and integration services in a customer-centric and target-oriented manner, raising awareness and facilitating the transition between services and activities and avoiding duplication. Much of adaptation and integration takes place at the local level and, to be successful, there is a need to support local authorities with a larger population of foreign origin and public, private and civil society
EN 19 EN
institutions including at local level that encounter with TCNs and provide (public) services. The aim is to increase the capacity of adaptation and integration partners to effectively provide adaptation and integration services for migrants. Thereby it is important to support the host communities’ capability and readiness in a wider context. Integration happens in all places where migrants live, work and go to school or to a sports club. The local level plays a key role in welcoming and guiding newcomers when they first arrive in their new country. In addition, civil society organisations, educational institutions, employers and socio-economic partners and organisations, churches, religious and other philosophical communities, youth and students’ organisations, diaspora organisations as well as migrants themselves play a key role in achieving a truly effective and comprehensive integration policy. Empowering both migrants and host communities to actively engage in the integration process is essential to achieve sustainable and successful integration. According to EIM 2020, approximately 32% of newly arrived migrants actively communicate with Estonians on a daily basis. However, approximately 60% of newly arrived migrants lack active communication with Estonians. In addition, according to the survey “Adaptation of New Immigrants in Estonia” (2019), spouses of a foreign worker (65% of whom according to the survey are women) have become more socially isolated with because they lack the support and network of the employer. EIM 2020 demonstrates that for people of other nationalities living in Estonia for a long time, having a common language of communication and contact with other Estonian residents is important for integration into society. Positive contacts between people of different nationalities improve mutual understanding, reduce fears and prejudices, and create preconditions for appreciating cultural diversity in society. It is important to design and facilitate common points of contact and social networks that create social capital between different population groups. Empowerment of local authorities and the development of partnerships also contributes to meeting the challenge. Knowledge of the Estonian language will increase people's active participation in social life and increase their competitiveness in the labor market, expand their opportunities for participation in lifelong learning and support the progression to education. Lack of knowledge of Estonian is one of the reasons why people of other nationalities are not actively involved in social and political life, and their trust in state institutions is lower than that of Estonians. The results of EIM 2020 and other surveys including the data from Statistics Estonia show that migrants, including beneficiaries of international protection, international students and spouses, have a weaker position in the Estonian labor market: they have lower employment rates and they underestimate their security in the labor market. To improve the employment rates and active participation of non-ethnic Estonian residents additional measures besides traditional language courses, such as creating opportunities and platforms of social networks and contacts between different resident groups, are needed. Affordable and accessible cultural activities and services to all target groups and common media space also contributes to this goal. The number of learners whose mother tongue is not Estonian (Russian, Ukrainian, English or any other language) is growing every year in Estonian education system, so an increaseing number of educational institutions need help to support the full integration of multilingual and ethnic learners into Estonian society, to ensure the acquisition of the Estonian language and provide opportunities for the development of pupils' mother tongue and cultural knowledge. IT solutions aimed at the public are accessible to people with special needs, algorithmic systems are implemented in a way that respects fundamental rights, prejudices, stereotyped and biased decisions are avoided in algorithmic assessments. The synergy between AMIF and other funds (e.g. ESF+, ERDF, external instruments) will be ensured. AMIF complements mainly with the ESF+. In general, both AMIF and ESF+ will support migrants and third-country nationals but with a different scope of activities and measures. AMIF will support measures implemented in the early phases of integration, meaning adaptation. Measures will be tailor-made to address the needs of the third-country nationals. The ESF+ will complement AMIF with longer term measures related to integration in several fields: the formal and informal educational system, language learning, employment and labour market, actions to support social inclusion etc. Operating support: Not applicable
EN 20 EN
Financial instruments: Not applicable
EN 21 EN
2.1. Specific objective 2. Legal migration and integration 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.2.1 Number of participants in pre-departure measures number 0 0
O.2.2 Number of local and regional authorities supported to implement integration measures number 15 15
O.2.3 Number of participants supported number 608 4,590
O.2.3.1 of which number of participants in a language course number 70 2,240
O.2.3.2 of which number of participants in a civic orientation course number 48 2,600
O.2.3.3 of which number of participants who received personal professional guidance number 0 0
O.2.4 Number of information packages and campaigns to raise awareness of legal migration channels to the Union number 2 3
O.2.5 Number of participants receiving information and/or assistance to apply for family reunification number 0 0
O.2.6 Number of participants benefitting from mobility schemes number 0 0
O.2.7 Number of integration projects where local and regional authorities are the beneficiary number 0 0
EN 22 EN
2.1. Specific objective 2. Legal migration and integration 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.2.8 Number of participants in language courses who have improved their proficiency level in the host-country language upon leaving the language course by at least one level in the Common European Framework of Reference for Languages or national equivalent
number 0 share 2021-2027 1,120 number Project reports
R.2.9 Number of participants who report that the activity was helpful for their integration
number 0 share 2021-2027 3,052 number Project reports
R.2.10 Number of participants who applied for their qualification or skills acquired in a third country to be recognised / assessed
number 0 number 2021-2027 0 number NA
R.2.11 Number of participants who applied for a long- term residence status
number 0 number 2021-2027 0 number NA
EN 23 EN
2.1. Specific objective 2. Legal migration and integration 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Intervention field 001.Development of integration strategies 0.00
Intervention field 002.Victims of trafficking in human beings 0.00
Intervention field 003.Integration measures – information and orientation, one stop shops 1,687,500.00
Intervention field 004.Integration measures – language training 1,792,500.00
Intervention field 005.Integration measures – civics and other training 3,203,100.00
Intervention field 006.Integration measures – Introduction, participation, exchanges host society 1,432,500.00
Intervention field 007.Integration measures – basic needs 0.00
Intervention field 008.Pre-departure measures 0.00
Intervention field 009.Mobility schemes 0.00
Intervention field 010.Acquisition of legal residence 900,000.00
Intervention field 011.Vulnerable persons, including unaccompanied minors 0.00
Intervention field 012.Operating support 0.00
EN 24 EN
2.1. Specific objective: 3. Return
2.1.1. Description of the specific objective
The AMIF programme contributes to the specific objective, by focusing on the following implementation measures in Annex II: (a) Ensuring a uniform application of the Union acquis and policy priorities regarding infrastructure, procedures and services; The indicative list of actions in connection with Annex III:
• developing IT-systems; • providing translation and interpretation service; • improving the capacity to resolve the crisis in mass migration situation.
(b) Supporting an integrated and coordinated approach to return management at the Union and Member State level, to the development of capacities for effective, dignified and sustainable return and reducing incentives for irregular migration; The indicative list of actions in connection with Annex III:
• forced returns; • providing accommodation for vulnerable persons and persons subject to return border procedure; • providing return counselling and raise awareness of possibilities to apply for state legal aid; • providing medical and psychological assistance; • providing translation and interpretation service; • improving conditions in the detention centre with provision of services; • implementing a monitoring system of forced return.
(c) Supporting assisted voluntary return, family tracing and reintegration, while respecting the best interests of the child; An indicative action in connection with Annex III:
• maintaining and developing assisted voluntary return and reintegration programme. (d) Strengthening cooperation with third countries and their capacity, with respect to readmission and sustainable return. An indicative action in connection with Annex III:
• improving cooperation on readmission and return with third countries.
Efficient return of TCNs who received a return decision or removal order remains of major importance in the Internal Security Development Plan for 2021-2030. The main focus will be laid on the development of national IT-systems, pre-return and post return/ post-arrival services and cooperation with third countries. The goal is to offer returnees broad range of services and advice, including special assistance to vulnerable persons. Estonia will ensure the early identification and provide the necessary conditions and services for vulnerable persons. Following activities are covered by AMIF and the state budget: investments in the detention of irregular migrants (incl. maintenance of detention centre, costs for migrants in the detention centre), salaries for staff engaged in the return process, development and management of IT-systems, preparation of return, translation costs, implementing the requirements of the Return Directive etc. In accordance with Estonian law the detention of a person is an extreme measure, which may be applied only as a last resort, when other surveillance measures do not ensure the enforcement of the return decision. Upon detention the circumstances of the returnee are taken into account in each case. The
EN 25 EN
detention of a person for more than 48 hours is decided by an administrative court (in a court ruling). The Estonian return management system should be further developed in line with RECAMAS model to enable speedy return proceedings (e.g issue return decisions together with a decision on ending of a legal stay in a single administrative act) and exchange of data and information (e.g increase interoperability with SIS and other EU IT-systems and IT- solutions developed by Frontex). In 2024 Estonia utilises the Readmission Case Management System (RCMS) with Armenia, Bangladesh, Georgia, and Pakistan. In addition, the goal is to increase the capacity of authorities and organisations engaged in return related matters. Estonia will prioritize voluntary return and reintegration of TCN in the country of origin as the most humane and cost-effective method of return. The voluntary return of TCN’s is organised through state budget, assisted voluntary return and reintegration is financed by AMIF. Since 2009, the voluntary assisted return and reintegration programme was financed from either the European Return Fund or AMIF. It is necessary to further develop the existing programme and broaden the range of services offered. It is of primary importance to be able to offer relevant and high-quality services to returnees, including counselling on voluntary return and reintegration opportunities, medical care, special support for vulnerable persons, assistance in preparation of travel and obtaining necessary documents, limited financial assistance (cash incentives), accommodation before and after return etc. To provide for sustainability of return it is necessary to help people to reintegrate in the country of origin. Where necessary, returnees are provided with family tracing and other required services. Another important subject is providing information on voluntary return to the potential target groups and to staff of competent authorities. In 2019, Estonia issued 1208 return decisions of which voluntary returns were provided to 1000 migrants and 208 return decisions were enforced immediately. 132 TCN participated in the assisted voluntary and reintegration programme (AVR). The voluntary return statistics have had a positive trajectory, for instance in 2014 there were 313 forced, 174 voluntary and 23 AVR cases. The COVID-19 pandemic has affected some return activities in 2020-2021. In some cases it has been more difficult to organize returns of the TCN’s e. g. due to shortage or cancellation of flights, unclear quarantine measures etc. The continuation of the pandemic may affect return activities also in the coming programming period, but the PBGB and international organizations dealing with return activities in Estonia are more prepared. Although Estonia plans to implement activities under Annex IV (Assisted voluntary return and reintegration programmes and related activities) we do not plan to apply for higher co-financing. Forced return is a part of an effective return policy. Under the AMIF, forced return operations will be financed in part, also from the state budget and Frontex. In addition to the organisation of travel for forced return operations, it is important to offer necessary assistance to the target group, including limited financial assistance to cover primary expenses after the return as well as to provide special support to vulnerable persons. Where necessary, the target group is provided with other services (e.g. medical aid etc.). Additional assistance is offered to vulnerable persons. Actions under the AMIF are additional to those financed under the state budget. The forced return monitoring system will be further developed with the support of AMIF and will cover all the phases of removal processes. In 2018 a new immigration detention centre was opened and can accommodate up to 123 returnees and asylum seekers, the previous center had places for 80 persons. Although the new centre has more comfortable living conditions compared to the old centre, it is still important to develop the detention conditions and provide services (e.g healthcare services, counselling, leisure time activities etc) taking into account recommendations of Chancellor of Justice as well as resulting from the 2018 evaluations of Estonia on the application of the Schengen acquis in the field of return. Following activities are covered under the state budget and in complement to AMIF (the list is non- exhaustive): preparation of return operations (identification of TCN, procurement of travel documents, partly removal operations, assistance for TCN who return voluntarily beyond of the assisted voluntary return programme etc). The number of irregular migrants subject to return decisions has been increasing year by year. The number of return decisions has increased significantly from 2016 to 2020. In 2016 the Police and Border
EN 26 EN
Guard Board issued 507 return decisions and in 2020 more than twice, 1232. Through the years the number of irregular TCN detained in Estonia has been affected by the closeness of the Russian Federation and Ukraine which remain the main countries of origin or transit to Estonia. The visa waiver agreements concluded by the European Union have increased immigration from Georgia, Ukraine and Molodva, and thus the number of violations of the stay of citizens of these countries. In recent years there was also notable increase in number of irregular TCN from Asia (Vietnam, Bangladesh, Afghanistan) and Africa (Nigeria, Cameroon). As the number of irregular TCN is increasing with more different countries of origin, return processes will be more complex and increase in numbers, and hence become more costly. Irregular migration flows are expected to intensify in the coming years due to the political and economic situation in the EU neighboring countries. As an additional risk, Estonia must be prepared for situations where immigrants are exploited for the purpose of destabilizing the member states of the European Union. The refugee crisis caused by Russia's aggression against Ukraine is also a challenge. In 2019 the enforcement rate of return decisions was 96%, in 2020 it fell initially due to COVID travel restrictions to 83% (data form May 2020) but increased to 94% (data from October 2021). It is common that enforcement rate of a particular year increases in time. To detect illegally staying or working TCNs Estonian Police and Border Guard Board (PBGB) works in close cooperation with Estonian Tax and Customs Board and Labour Inspectorate. Based on the joint risk assessment the PBGB establishes an annual work plan which includes specific targeted actions as well as joint inspections with the Labour Inspectorate and Tax and Customs Board. Among the prerequisites of efficient return policy is a swift cooperation with the EU Member States and third countries. Return process can be accelerated and its success can be ensured through efficient cooperation with countries of origin. To achieve the goal it is necessary to create new and strengthen the existing contacts in both the EU Member States and third countries. Ministry of Foreign Affairs, Ministry of the Interior and Police and Border Guard Board have mapped the most relevant countries on readmission cooperation with third countries. The aim is to improve bilateral cooperation with these countries from which illegal immigrants are most likely to come to Estonia. The goal is to share experience and best practices, simplify information exchange between competent authorities, assist in obtaining travel documents and ensure proper reception of the removed person in the country of origin. Possible actions are: negotiations of bilateral readmission agreements/ arrangements, joint seminars, visits, etc. Necessary studies are performed to ensure further development of return policies, if needed. Under the state budget following actions are covered fully or in assistance to AMIF: cooperation activities between the Estonian and Russian border guard representatives to carry out return procedures under the accelerated procedure, and bilateral cooperation with third countries to facilitate the implementation of the readmission agreements and implementing protocols. Operating support: Estonia plans to use operating support to better contribute to the achievement of the objectives of the AMIF programme. The use of operating support enables to maintain capabilities which are crucial to the Union as a whole. Return related IT systems and equipment maintenance as well as repair costs would be covered by operating support. Further developing of the quick and effective return procedures IT system is a necessity. Ensuring the exchange of data with other relevant IT systems is also of major importance. For those areas, the Estonian Police and Border Guard Board (PBGB) is the main authority responsible for the development and implementation of the return policy and procedures in Estonia. Depending on national arrangements, funding related to the maintenance of IT systems may be directed to the Development and IT Centre of the Ministry of the Interior (SMIT) who is responsible of all IT systems development and maintenance in the domain of return. Financial instruments: Not applicable.
EN 27 EN
2.1. Specific objective 3. Return 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.3.1 Number of participants in training activities number 124 1,000
O.3.2 Number of equipment purchased, including number of ICT systems purchased / updated number 2 3
O.3.3 Number of returnees who received re-integration assistance number 190 975
O.3.4 Number of places in detention centres created number 0 0
O.3.5 Number of places in detention centres refurbished/renovated number 0 0
EN 28 EN
2.1. Specific objective 3. Return 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.3.6 Number of returnees voluntarily returned
number 0 number 2021-2027 560 number Project reports
R.3.7 Number of returnees who were removed
number 0 number 2021-2027 1,190 number Project reports
R.3.8 Number of returnees subject to alternatives to detention
number 0 number 2021-2027 180 number Project reports
EN 29 EN
2.1. Specific objective 3. Return 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Intervention field 001.Alternatives to detention 900,000.00
Intervention field 002.Reception/detention conditions 1,430,080.20
Intervention field 003.Return procedures 745,755.15
Intervention field 004.Assisted voluntary return 771,131.25
Intervention field 005.Reintegration assistance 225,000.00
Intervention field 006.Removal/Return operations 2,316,516.11
Intervention field 007.Forced-return monitoring system 332,325.00
Intervention field 008.Vulnerable persons/UAMs 0.00
Intervention field 009.Measures addressing incentives for irregular migration 607,050.15
Intervention field 010.Operating support 232,091.37
EN 30 EN
2.1. Specific objective: 4. Solidarity
2.1.1. Description of the specific objective
NA
EN 31 EN
2.1. Specific objective 4. Solidarity 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators
ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
O.4.1 Number of staff trained number 0 0
O.4.2 Number of participants who received pre-departure support number 0 0
EN 32 EN
2.1. Specific objective 4. Solidarity 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement
unit for baseline Reference
year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments
R.4.3 Number of applicants for and beneficiaries of international protection transferred from one Member State to another
number 0 number 2021-2027 0 number NA
R.4.4 Number of persons resettled
number 0 number 2021-2027 0 number NA
R.4.5 Number of persons admitted through humanitarian admission
number 0 number 2021-2027 0 number NA
EN 33 EN
2.1. Specific objective 4. Solidarity 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Intervention field 001.Transfers to another Member State (relocation) 0.00
Intervention field 002.Support by a Member State to another Member State, including support provided to EASO 0.00
Intervention field 003.Resettlement (Article 19) 0.00
Intervention field 004.Humanitarian admission (Article 19) 0.00
Intervention field 005.Support, in terms of reception infrastructure, to another Member State 0.00
Intervention field 006.Operating support 0.00
EN 34 EN
2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
Reference: point (f) of Article 22(3), Article 36(5), Article 37, and Article 95 CPR 2.2.1. Description
Technical assistance (TA) is the precondition that sufficient means and resources are available to achieve the objectives and indicators set in the AMIF programme. According to the Article 36 (5) CPR TA is used for
• Preparation, implementation, monitoring and control; • Capacity building; • Evaluation and studies, data collection; • Information and communication.
Preparation, implementation, monitoring and control TA is used by the competent officials of Responsible Authority (RA) and Audit Authority (AA). In the Ministry of the Interior there are approximately 10 RA officials responsible for implementation of HOME funds and 2 AA auditors. The TA is used for the RA and AA personnel costs, training, participation in workshops and meetings, etc. Capacity building Consultation and sharing of best practices are key factors in successful implementation so that applicants and beneficiaries have the ability to prepare and implement projects. Therefore, the RA also ensures continuous training, counseling and guidance of applicants and beneficiaries funded by the TA. To reduce the burden on applicants and beneficiaries, the TA is used for novel IT solutions of application, reporting and reimbursement. The SFOS information system will be introduced to simplify the technical procedures, reduce the workload of applicants, beneficiaries and administration, and thus contribute more to substantive activities. The principle of single entry is used as far as possible for electronic applications. In addition, the information system enables the RA to monitor the achievement of results, the progress of commitments and disbursements, the volumes and results of audits, administrative, financial and on-the- spot controls, irregularities and recoveries. Evaluation and studies, data collection It is important to ensure that objectives are met in time and resources are used efficiently. Therefore two evaluations are foreseen: the mid-term evaluation in 2024 and final evaluation in 2030. If needed, resources could be used for studies and data collection. Information and communication The TA is also used for communication and publication activities (see p 7.) Estonia is not planning to use technical assistance not linked to costs (Article 37 CPR).
EN 35 EN
2.2. Technical assistance TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR) 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR Table 4: Indicative breakdown
Type of intervention Code Indicative amount (Euro)
Intervention field 001.Information and communication 25,568.98
Intervention field 002.Preparation, implementation, monitoring and control 2,173,363.31
Intervention field 003.Evaluation and studies, data collection 178,982.86
Intervention field 004.Capacity building 178,982.86
EN 36 EN
3. Financing plan Reference: point (g) Article 22(3) CPR 3.1. Financial appropriations by year Table 5: Financial appropriations per year
Allocation type 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
EN 37 EN
3.2. Total financial allocations Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution
Indicative breakdown of national contributionSpecific objective (SO) Type of action
Basis for calculation Union support (total
or public)
Union contribution (a)
National contribution (b)=(c)+(d)
Public (c) Private (d)
Total (e)=(a)+(b) Co-financing rate (f)=(a)/(e)
CEAS Regular actions Total 7,015,653.75 2,338,551.25 2,338,551.25 0.00 9,354,205.00 75.0000000000%
CEAS Annex IV actions Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
CEAS Operating support Total 232,091.37 77,363.79 77,363.79 309,455.16 75.0000000000%
CEAS Pact and Ukraine specific action
Total 18,791,672.64 2,087,963.63 2,087,963.63 0.00 20,879,636.27 89.9999999856%
Total CEAS 26,039,417.76 4,503,878.67 4,503,878.67 0.00 30,543,296.43 85.2541172813%
Legal migration and integration Regular actions Total 6,037,500.00 2,012,500.00 2,012,500.00 0.00 8,050,000.00 75.0000000000%
Legal migration and integration Annex IV actions Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
Legal migration and integration Operating support Total
Legal migration and integration Pact and Ukraine specific action
Total 2,978,100.00 330,900.00 330,900.00 0.00 3,309,000.00 90.0000000000%
Total Legal migration and integration 9,015,600.00 2,343,400.00 2,343,400.00 0.00 11,359,000.00 79.3696628224%
Return Regular actions Total 5,431,726.61 1,810,575.54 1,810,575.54 0.00 7,242,302.15 74.9999999655%
Return Annex IV actions Total 996,131.25 332,043.75 332,043.75 0.00 1,328,175.00 75.0000000000%
Return Operating support Total 232,091.37 77,363.79 77,363.79 0.00 309,455.16 75.0000000000%
Return Pact and Ukraine specific action
Total 900,000.00 100,000.00 100,000.00 0.00 1,000,000.00 90.0000000000%
Total Return 7,559,949.23 2,319,983.08 2,319,983.08 0.00 9,879,932.31 76.5182289999%
Solidarity Regular actions Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
Solidarity Annex IV actions Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
Solidarity Operating support Total
Total Solidarity 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
2,556,898.01 2,556,898.01 100.0000000000%
EN 38 EN
Indicative breakdown of national contributionSpecific objective (SO) Type of action
Basis for calculation Union support (total
or public)
Union contribution (a)
National contribution (b)=(c)+(d)
Public (c) Private (d)
Total (e)=(a)+(b) Co-financing rate (f)=(a)/(e)
Grand total 45,171,865.00 9,167,261.75 9,167,261.75 0.00 54,339,126.75 83.1295379623%
EN 39 EN
3.3. Transfers Table 7: Transfers between shared management funds1
Receiving fund Transferring fund
ISF BMVI ERDF ESF+ CF EMFAF Total
AMIF 1,112,731.00 1,112,731.00 1Cumulative amounts for all transfers during programming period.
EN 40 EN
Table 8: Transfers to instruments under direct or indirect management1
Instrument Transfer Amount
0.00 1Cumulative amounts for all transfers during programming period.
EN 41 EN
4. Enabling conditions Reference: point (i) of Article 22(3) CPR Table 9: Horizontal enabling conditions
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
Monitoring mechanisms are in place that cover all public contracts and their procurement under the Funds in line with Union procurement legislation. That requirement includes:
1. Arrangements to ensure compilation of effective and reliable data on public procurement procedures above the Union thresholds in accordance with reporting obligations under Articles 83 and 84 of Directive 2014/24/EU and Articles 99 and 100 of Directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register https://riigihanked.riik.ee;
Public Procurement Act www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700 3/consolide/current;
Competition Act www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/51901201501 3/consolide/current;
Information from the MoF https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigihanked
Public contracts above the national threshold and procurement under EU procurement law are published and executed on the central e-procurement portal “Public Procurement Register” managed by the Ministry of Finance (MoF) in accordance with Reg (EU) 2019/1780. MoF is responsible for monitoring, reporting and consulting pursuant to Art 83 and 84 of EU 2014/24 and Art 99 and 100 of EU 2014/25. Monitoring and reporting are based on data retrieved from the Central Public Procurement Register.
1. Effective monitoring mechanisms of the public procurement market
Yes
2. Arrangements to ensure the data cover at least the following elements:
a. Quality and intensity of competition: names of winning bidder, number of initial bidders and contractual value;
b. Information on final price after completion and on participation of SMEs as direct bidders, where national systems provide such information.
Yes Public Procurement Register (PPR) https://riigihanked.riik.ee;
Information from the MoF https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigihanked
a. the names of the successful tenderers, the indicative number of tenderers and the contract value shall be published in the public procurement register in the form of a contract award notice in accordance with Commission Reg EU 2019/1780.
b. After completion of procurement, the contracting authority will publish the contract-specific information on the final price in the public procurement register. Information on the participation of SMEs as direct tenderers is published in the scheme award notice – 100 % of e- procurement is carried out in a central procurement register.
EN 42 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
3. Arrangements to ensure monitoring and analysis of the data by the competent national authorities in accordance with article 83 (2) of directive 2014/24/EU and article 99 (2) of directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register (PPR) https://riigihanked.riik.ee;
Public Procurement Act www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700 3/consolide/current
Information form the MoF https://www.fin.ee/en/public-procurement- state-aid-and-assets/public-procurement- policy/state-supervision
The authority responsible for state supervision (monitoring) and analysis is the Ministry of Finance. Monitoring obligations are laid down in the Public Procurement Act. 4 people are responsible for monitoring and 1 person is responsible for the overall analysis of public procurement data.
4. Arrangements to make the results of the analysis available to the public in accordance with article 83 (3) of directive 2014/24/EU and article 99 (3) directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register (PPR) https://riigihanked.riik.ee
Public Procurement and State Aid Department of the MoF https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigihanked
Reports, data https://fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused/riigihanked#riigihangete- valdkon
The yearly overview is published at website of Ministry of Finance.
5. Arrangements to ensure that all information pointing to suspected bid- rigging situations is communicated to the competent national bodies in accordance with Article 83(2) of Directive 2014/24/EU and Article 99(2) of Directive 2014/25/EU.
Yes Public Procurement Register (PPR) https://riigihanked.riik.ee;
Public Procurement and State Aid Department of the MoF https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigihanked;
Information form the MoF - https://www.fin.ee/en/public-procurement- state-aid-and-assets/public-procurement-
The Public Procurement Act provides that if circumstances that become known during supervision may give rise to suspicion of an offense that is not a misdemeanor as provided for in § 213–215 of the Public Procurement Act, or if the circumstances have the characteristics of a possible corruption case, the Ministry of Finance shall notify the investigating authority or the prosecutor's office of the circumstances known to it. In this sense, the Competition Authority is also an investigating authority and the competent
EN 43 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
policy/state-supervision authority for supervising compliance with the Competition Act (see § 54), which must be notified of violations. The website of the Ministry of Finance contains information that in the event of suspicion of possible cooperation between undertakings that harms competition, the Competition Authority must be notified.
Effective mechanisms are in place to ensure compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union ('the Charter') which include:
1. Arrangements to ensure compliance of the programmes supported by the Funds and their implementation with the relevant provisions of the Charter.
Yes Constitution https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/53012 2020003/consolide/current;
Act on the Implementation of ESI and HOME Funds (ÜSS) https://www.riigiteataja.ee/en/eli/50501202 4005/consolide
UN Reports – Estonia - https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre atybodyexternal/Download.aspx?symbolno =HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang= en)
Gender Equality Act - https://www.riigiteataja.ee/akt/1060720120 22?leiaKehtiv
Equal Treatment Act - https://www.riigiteataja.ee/akt/1260420130 09?leiaKehtiv
Chancellor of Justice - https://www.
To ensure consistency with the Charter Estonia has a mechanism established through national law and international agreements. Among others Section I of the Charter (dignity, § 1-5) in the Constitution § 10, 17, 18, 20, 29. Section II (freedoms, § 6-19) Constitution § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, the Personal Data Protection Act and the Act on Granting International Protection to Aliens. Section III (equality, § 20-26) § 12 and 28 of the Constitution, the Equal Treatment Act, the Gender Equality Act. Title IV (solidarity, § 27-38), § 27-29 of the Constitution, Employment Contracts Act. Title V (citizens' rights, § 39-46), § 3, 12, 34, 44, 46 of the Constitution, Administrative Procedure Act. According to § 7 (3) of the ÜSS, each Implementing Body centrally coordinates and monitors in its field how the support enables to maintain the base principles of the strategy "Estonia 2035" (including the values of the Charter) and contributing to the achievement of goals. The requirement of compliance with the Charter is foreseen in the horizontal project selection criteria. MA provides trainings on fundamental rights.
3. Effective application and implementation of the Charter of Fundamental Rights
Yes
2. Reporting arrangements to the monitoring committee regarding cases of
Yes Monitoring Committee - https://siseministeerium.ee/seirekomisjon
The monitoring committee includes partners who monitor the implementation
EN 44 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
non-compliance of operations supported by the Funds with the Charter and complaints regarding the Charter submitted in accordance with the arrangements made pursuant to Article 69(7).
of the Charter and whose task is to present the consolidated vision and, if necessary, problems in their field to the monitoring committee (e.g. the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment, the Estonian Chamber of Disabled People, the Estonian Human Rights Centre).
Upon request of the partner overseeing the implementation of the Charter, discussion point is added to the agenda. In accordance with the working procedures of the monitoring committee, which were approved at the first meeting, the representative of the Chancellor of Justice gives, if necessary, an overview of complaints submitted to him/her where the activities supported by the funds did not comply with the Charter or the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. The Secretariat of the Monitoring Committee makes a request to the Chancellor of Justice before the meeting and, in the case, there are complaints, the discussion point is added to the agenda. The monitoring committee has an e-mail address through which all members of the monitoring committee can open a discussion or propose agenda points.
4. Implementation and application of the United Nations Convention on the rights of persons with disabilities (UNCRPD) in
Yes A national framework to ensure implementation of the UNCRPD is in place that includes:
1. Objectives with measurable goals, data collection and monitoring mechanisms.
Yes Wellfare Development Plan - https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- 2023-2030
Estonia 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid
Ensuring the protection of the rights of people with disabilities is divided between different strategies. The policy strategy for the protection of the rights of people with disabilities is set out in the “Wellfare Development Plan 2023–2030”. The challenges of the target group, policy measures and relevant indicators are
EN 45 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
described in the programmes of the same development plan. The umbrella strategy “Estonia 2035” also covers requirements of the UNCRPD.
Statistics on the situation of people with disabilities are collected by Statistics Estonia through the Estonian Social Survey, the Estonian Labour Force Survey, the Working Life Survey and the Household Budget Survey, as well as relevant health, ageing and pension surveys. The Ministry of Social Affairs publishes regular social welfare statistics and, where necessary, conducts specific surveys.
accordance with Council Decision 2010/48/EC
2. Arrangements to ensure that accessibility policy, legislation and standards are properly reflected in the preparation and implementation of the programmes.
Yes Advisory Board for Persons with Disabilities - https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda
Consumer Protection and Technical Surveillance Authority (CPTSA)
(https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised- ehitamine/ligipaasetavus)
Requirements for buildings arising from the special needs of people with disabilities (https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018 055)
Requirements for living space (https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015 034?leiaKehtiv)
Accessibility is a strategic goal and fundamental principle of "Estonia 2035" within the meaning of Article 9 of the UNCRPD. In order to develop a comprehensive accessibility policy, the Government established an accessibility task force in 2019. The Equality Competence Centre provides advice to MA and beneficiaries on accessibility and equal opportunities and approves conditions of giving support and monitors the fullfillment of UNCRPD requirements.
In 2018, the regulations “Requirements for buildings arising from the special needs of people with disabilities” and “Requirements for living space” entered into force.
Since 1 January 2019, the Consumer Protection and Technical Regulatory
EN 46 EN
Enabling condition
Fulfilment of enabling condition
Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification
Authority (CPTRA) monitors the implementation of respective legislation on accessibility of the physical environment and the EU Accessibility Directive (EU) 2019/882.
3. Reporting arrangements to the monitoring committee regarding cases of non-compliance of operations supported by the Funds with the UNCRPD and complaints regarding the UNCRPD submitted in accordance with the arrangements made pursuant to Article 69(7).
Yes Monitoring Commitee - https://siseministeerium.ee/seirekomisjon
Advisory Board for Persons with Disabilities - https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda
Chancellor of Justice - https://www.oiguskantsler.ee/
Act of Chancellor of Justice - https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95K S
As of 1 January 2019, the Chancellor of Justice (CJ) is responsible for promoting, protecting and monitoring the implementation of the UNCRPD. In 2019, the Advisory Board for Persons with Disabilities was established under the CJ, with the aim of advising the CJ on the promotion, protection and monitoring of the rights of persons with disabilities.The Advisory Board is established under Article 33(3) of the UNCRPD.
For AMIF projects, the contact point is the monitoring committee (MC), which consists of the relevant umbrella organizations and, if necessary, the MA expands the list of partners. The Estonian Chamber of Disabled People, the CJ and the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment are invited to the meetings of the monitoring committee.
Representative of the CJ provides, if necessary, an overview of the complaints at the MC meeting.
Members of the MC may propose additional meetings or an additional agenda item if a case arises in which an activity supported by the funds does not comply with the UNCRPD.
EN 47 EN
5. Programme authorities Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR Table 10: Programme authorities
Programme Authority Name of the institution Contact name Position Email
Managing authority Estonian Ministry of the Interior Tarmo Miilits
Permanent Secretary [email protected]
Audit authority Internal Audit Department of the Estonian Ministry of the Interior
Tarmo Olgo Head of Department [email protected]
Body which receives payments from the Commission
Estonian Ministry of the Finance Marge Kaljas Adviser of the Treasury Department
EN 48 EN
6. Partnership Reference: point (h) of Article 22(3) CPR
Preparation of the AMIF programme is based on the principle of transparency. All relevant stakeholders were given an opportunity to contribute to resolving Estonia's current and future challenges in implementing asylum, integration and return policy. In Estonia all strategic planning of the national needs and their financing is central. There is no separate process (incl. involvement of partners and stakeholders) for programming the EU funds. The planning is source-neutral; the mapping of important strategic goals is done in the process of developing national strategies. Programming of the 2021-2027 AMIF has been conducted hand in hand with preparing the long-term national umbrella strategy "Estonia 2035", the “Internal Security Development Plan” (ISDP) and the Cohesive Estonia 2030 Development Plan (CEDP). An overview of compiling the strategies is found on following websites: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia, https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-arengukava- 2020-2030 and https://www.kul.ee/siduseesti2030. The process of defining the ISDP started in 2018. At the end of 2018 and the beginning of 2019, consultations with other ministries and umbrella organizations took place. Additionally, discussions were held in all counties. County Security Councils, other institutions related to internal security in the county, interest groups and representatives of civil society organizations, urban and rural municipality leaders, and the county development centers were invited to the discussions. In total, more than 100 stakeholders contributed to preparing the long-term strategy. The discussions were summarized and used in the preparation of the “Internal Security Development Plan 2020–2030”. Through dedicated web platform, the development plan was submitted for public consultation and for getting an opinion of the Association of Estonian Cities and Municipalities, also for approval to all ministries and the Government Office. The financing for meeting the goals set in strategies are decided during the annual discussions of national budget strategy for four years, which guarantees synergy with national and other resources and enables to avoid double financing. The implementation of the Internal Security Development Plan is monitored by the sectoral committee which consists of representatives from relevant authorities, intermediate bodies and partners. The process of compilation of the CEDP also started in 2018. As a preliminary work on the preparation of the development plan, experts from the Ministry of the Interior and the Ministry of Culture prepared analyses to identify main problems and opportunities in the field. Several seminars, workshops, and other involvement events were held in 2019-2020 in different regions with researchers, experts, and stakeholders to prepare the development plan. The objectives of the development plan, the main problems, and the most important interventions and courses of action were discussed with ministries, other state organizations, and all relevant social partners (e.g. interest groups and representatives of civil society organizations, etc) in more detail. Through dedicated web platform, the development plan was submitted for public consultation and for getting an opinion of the Association of Estonian Cities and Municipalities. The financing for meeting the goals set in strategies are decided during the annual discussions of national budget strategy for four years, which guarantees synergy with national and EU resources and enables to avoid double financing. For the Pact National Implementation Plan, an interministerial working group was established in June 2024 by the decree of the Minister of the Interior. All ministries were responsible for involving relevant stakeholders in their field. The working Group meetings took place once a month, resulting in prioritized list of actions and financial needs regarding the Pact. In addition, a webinar for stakeholders was held in April 2025. Coordination for preparing to implement the reformed EU common asylum and migration management system is led by the Ministry of the Interior and operates on several levels. The management and monitoring of implementation at the national level is facilitated by the interministerial working group. This working group brings together all key stakeholders involved in asylum and migration management in
EN 49 EN
Estonia. Regular members are the Ministry of the Interior, the Government Office, the Police and Border Guard Board, the Ministry of Culture, the Ministry of Education and Research, the State Shared Service Centre, the Ministry of Justice and Digital Affairs, the Ministry of Social Affairs, and the Social Insurance Board. Other relevant stakeholders are involved as necessary. Social partners from the third sector and international organizations, such as the IOM and UNHCR are included in the coordination process and informed through regular meetings. There is a common committee to monitor the implementation of the AMIF, BMVI and ISF. This monitoring committee consists of the same parties which are members of the sectoral committees of the Internal Security Decelopment Plan. In additon, bodies responsible for promoting social inclusion, fundamental rights, rights of persons with disabilities, gender equality and non-discrimination are involved.
EN 50 EN
7. Communication and visibility Reference: point (j) of Article 22(3) CPR
The communication of EU funds aims to ensure target group awareness of EU support through comprehensive, open and relevant communication. A single website portal providing access to all programmes covered by CPR will be established by the State Shared Service Centre (SSSC). The website portal will be made available in English and Russian as well, since surveys show that the Russian-speaking population is less aware of support measures. The Ministry of the Interior ensures the continuation of dedicated website for the HOME funds covering the programmes’ objectives, activities, available funding opportunities and achievements. Estonia will ensures transparency on the implementation of the national programme and publishes a list of actions supported by each programme. Both the single website portal as well as HOME funds website are designed and constructed to comply with the WCAG 2.0 AA Accessibility Guidelines. This means that certain technical tools and content creation principles have been used to help consumers with visual, hearing, physical, speech, cognitive, language, learning, and neurological disabilities use the content of the website. A Facebook page is used to communicate HOME funds’ calls for proposals and achievements of projects. The communication coordinator in the SSSC will lead the national communication network to ensure central visibility, transparency and communication acitivities. Furthermore, it will hold a yearly national Europe Day in association with the European Commission Representation in Estonia. A dedicated HOME funds communication officer is appointed within the Ministry of the Interior. Technical Assistance is used for communication activities.
Indicators: 1. Audio storytelling through five (5) podcasts to rise awareness of the projects financed from the HOME funds during the new period. Podcasts will be part of the regular podcasts published by the Ministry of the Interior. 2. At least four (4) major information activities during the new period to present the achievements for the target audience. 3. At least four (4) digital media content created, including visual content such as photos and video materials, to introduce the HOME funds in Estonia. 4. New social media channels (e.g. Facebook, X and Youtube) developed for the HOME funds in Estonia to engage a broader audience. Creating original content and cross-referencing on other similar social media accounts to grow follower base.
EN 51 EN
8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs Reference: Articles 94 and 95 CPR
Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No
From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR
From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on financing not linked to costs according to Article 95 CPR
EN 52 EN
Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates A. Summary of the main elements
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement (2)
Specific objective
Estimated proportion of the total financial allocation
within the specific objective to which the SCO will be
applied in % Code(1) Description Code(2) Description
Unit of measurement for the indicator triggering
reimbursement
Type of SCO (standard scale of unit costs, lump sums or
flat rates)
Amount (in EUR) or percentage (in case of flat
rates) of the SCO
(1) This refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations
(2) This refers to the code of a common indicator, if applicable
EN 53 EN
Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates B. Details by type of operation
EN 54 EN
C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates 1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
EN 55 EN
2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation.
EN 56 EN
3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission.
EN 57 EN
4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.
EN 58 EN
5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.
EN 59 EN
Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs A. Summary of the main elements
Type(s) of operation covered Indicators
Specific objective The amount covered by the financing not linked to costs
Code(1) Description
Conditions to be fulfilled/results to be achieved triggering reimbusresment by the
Commission Code(2) Description
Unit of measurement for the conditions to be
fulfilled/results to be achieved triggering
reimbursement by the Commission
Envisaged type of reimbursement method used to reimburse the
beneficiary(ies)
(1) Refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations.
(2) Refers to the code of a common indicator, if applicable.
EN 60 EN
B. Details by type of operation
EN 61 EN
Appendix 3 Thematic facility (Article 11 AMIF Reg., Article 8 BMVI Reg., Article 8 ISF Reg.)
Procedure reference Programme version Status Accept/Decline date Comments
C(2022)8340 - 23 Nov 2022 - 1 1.2 Accepted 15 Jul 2025
Specific objective Modality Type of intervention
Union contribution
Pre- financing
rate Description of the action
1. CEAS Pact and Ukraine specific action
18,791,672.64 Under this Specific Action, and in relation to SO1, funding will contribute to several building blocks of the Common Implementation Plan for the Pact on Migration and Asylum, notably:
- Building Block 2 ‘A new system to manage migration flows at the EU external borders’, by
o hiring personnel of the PBGB and training the personnel of relevant authorities concerned with the border procedures;
o providing support to applicants, mostly in the border procedure, including subsistence (e.g. accommodation, food and non-food items) and services (e.g. interpretation, translation, essential medical care).
- Building Block 3 ‘Rethinking reception’, by
o upgrading the Vao accommodation centre (and its relevant units) to improve living conditions primarily for families with children and unaccompanied migrant children (UAMCs);
o supporting measures for local municipalities, to increase their capacity and involvement in the area of guardianship and other reception services (e.g. service design for guardianship and child protection services, improvement of child crises homes, trainings, and the development of contingency);
o developing IT systems for integrated case management in reception;
o developing standard operating procedures and guidelines (e.g. on withdrawal of reception conditions, improved case management, representation of UAMCs), etc;
o training personnel of the PBGB and other relevant authorities for services related to reception
- Building Block 4 ‘Fair, efficient, and convergent asylum procedures’, by
o hiring and training of personnel of the PBGB (including other relevant authorities) on asylum procedures
o training personnel of the judiciary (judges, legal advisors, court clerks, attorneys, etc)
o streamlining court procedures to manage workload and enhance access to court procedure (e.g. by purchasing videoconferencing and other relevant equipment).
- Building Block 6 ‘A fair and efficient system: making the new responsibility rules work’ by creating a unit of the PBGB in charge of ‘transfers to the responsible Member State’ and recruiting and training its personnel
- Building Block 7 ‘Making solidarity work’ by hiring and training personnel of the PBGB (including other relevant
EN 62 EN
authorities) involved in solidarity measures.
- Building Block 8 ‘Preparedness, Contingency Planning and Crisis response’, by providing trainings to relevant authorities, increasing awareness related to contingency planning
- Building Block 9 ‘New safeguards for applicants for international protection and vulnerable persons, and increased monitoring of fundamental rights’ by
o Providing free legal counselling in the administrative procedure.
o Providing free legal assistance and representation in the judicial procedure.
o Training of personnel of the PBGB, the judiciary and other relevant authorities.
- Building Block 10 ‘Resettlement, Inclusion and Integration’ by training personnel of relevant authorities to increase capacity in this area.
2. Legal migration and integration
Pact and Ukraine specific action
2,978,100.00 Activities under this specific action in relation to specific objective 2 will contribute to Building Block 3 ‘Rethinking reception’ and Building Block 10 ‘Resettlement, Inclusion and Integration’ of the Commission Implementing Plan for the Pact on Migration and Asylum.
Support is specifically aimed at the provision of early integration measures, including:
- civic orientation course and language course (A1-level) for applicants of international protection.
- development of a database to refer the applicants to the courses and exchanging relevant information between the service providers and PBGB.
3. Return Pact and Ukraine specific action
900,000.00 Activities under this specific action in relation to specific objective 3 will contribute to ‘Building Block 5 ‘Efficient and fair return procedures’ of the Commission Implementation Plan for the Pact on Migration and Asylum.
It is planned to provide support to returnees, mostly in the border procedures, including subsistence (e.g. accommodation, food and non-food items) and services (e.g. interpretation and translation, essential medical care).
TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)
1,360,186.36 Technical assistance in connection with the specific action to support Member States in the implementation of the Pact on Migration and Asylum
EN 63 EN
DOCUMENTS
Document title Document type Document date Local reference Commission reference Files Sent date Sent by
Summary of the proposed amendments of AMIF 2021- 2027 (2.0) programme
Supplementary Information 28 Aug 2025 Summary of the proposed amendments of AMIF 2021- 2027 (2.0) programme
Horizontal Enabling Conditions - long version
Supplementary Information 28 Aug 2025 Horizontal Enabling Conditions - long version
AMIF programme 2021-2027 (version 2.0 in Estonian)
Supplementary Information 28 Aug 2025 AMIF programme 2021-2027 (version 2.0 in Estonian)
AMIF Monitoring Framework Supplementary Information 28 Aug 2025 AMIF Monitoring Framework_28.08.2025
sfc2021-PRG- 2021EE65AMPR001- 2.0_ENG-TRACKED
Supplementary Information 28 Aug 2025 sfc2021-PRG- 2021EE65AMPR001- 2.0_ENG-TRACKED
1
VI LISA
Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus)
artikli 21 lõige 3
CCI number 2021EE65AMPR001
Nimetus inglise keeles AMIF programme for Estonia
Nimetus liikmesriigi keeles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava
Versioon 2.0
Esimene aasta 2021
Viimane aasta 2027
Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021
Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029
Komisjoni otsuse number C(2022)7201
Komisjoni otsuse kuupäev
Liikmesriigi muutmisotsuse number
Liikmesriigi muutmisotsuse
jõustumise kuupäev
Mitteoluline ümberpaigutamine
(ühissätete määruse artikli 24 lõige
5)
Ei
2
1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused
Viide: Ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix
Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi
katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.
Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega
saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist
programmitöö perioodil.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava toetab koostoimes teiste
programmide ja vahenditega üldises riiklikus strateegias „Eesti 2035“1 seatud eesmärke.
Strateegias antakse valdkondade poliitikakujundajatele olulisi suuniseid ja seatakse eesmärgid.
„Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks töötatakse eri poliitikavaldkondades välja mitu arengukava,
kaasates asjaomaseid sidusrühmi. AMIFi rakenduskava eesmärgid ja asjakohased meetmed
põhinevad peamiselt „Siseturvalisuse arengukaval 2021–2030“2 (edaspidi STAK) ja selle
programmidel, sealhulgas „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“
ning „Kindel sisejulgeolek“. Integratsiooni erieesmärgil on kõige olulisem seos „Sidusa Eesti
arengukavaga 2021–2030“3 (edaspidi sidusa Eesti arengukava). AMIFi rakenduskava
kavandamisel võeti arvesse ka „Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035“4, „Heaolu
arengukava 2016–2023“5 ja „Heaolu arengukava 2023–20306.
STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist
välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas
avalike huvide, Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õiguse ja põhivabadustega. Samuti on vaja
ennetada ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide
kodanike tagasisaatmist, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Sidusa Eesti arengukavas
pööratakse tähelepanu toetusele, mida vajavad Eestis nii lühikest kui ka pikka aega viibivad
sisserändajad, ning toetatakse sihipäraste lõimumis-, sh kohanemismeetmete kaudu nende aktiivset
osalemist ühiskonnas ja elukestvat õpet.
AMIFi rakenduskava 2021–2027 keskendub sarnastele tegevustele nagu aastatel 2014–2020.
Katsumused jäävad suures osas samaks, samuti arvestatakse eelmise programmitöö perioodi
eesmärkide saavutamise ja meetmete rakendamise häid tavasid. Lisaks võetakse rakenduskavas
arvesse haldussuutlikkuse ja tõhususe meetmeid, samuti lihtsustusvõimalusi, et vähendada
halduskoormust ja tagada tulemuslikkus. Kavandatud meetmed toetavad peamiselt ligipääsu
rahvusvahelise kaitse menetlusele, kvaliteetsete vastuvõtutingimuste tagamist, kohanemise ja
kultuurilise lõimumise tegevuste jätkamist ning nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise
tagasisaatmisega seotud tegevusi. Tegevuste kavandamisel võetakse kindlasti arvesse muutuvat
olukorda maailmas, sh 2022. aastal alanud sõda Ukrainas. Võimalikud tulevased
rakendusmeetmed, mis kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d, on tabelites
1 Strateegia "Eesti 2035" 2 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 4 Eesti keele arengukava 2021–2035 5 Heaolu arengukava 2016–2023 6 Heaolu arengukava 2023–2030
3
3, 6, 9 ja 10 märgitud 0 euroga, et olukorra muutumisel ja lisaraha saamisel tagada võimalike
kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. AMIFi rakenduskava eesmärke aitavad saavutada eri asutused.
Abi pakutakse rahalise toetusena.
Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi (edaspidi: varjupaiga- ja rändereform või
rände- ja varjupaigapakt) rakendamiseks eraldatud erimeetme vahendeid kasutatakse Euroopa
Komisjoni võimelünkade analüüsis ning varjupaiga- ja rändereformi riiklikus rakenduskavas
kajastatud peamiste prioriteetidega tegelemiseks. Nende hulka kuuluvad tõhusalt toimiva
piirimenetluse loomine sidustatuna taustakontrolliga, sujuvate ja õiglaste menetluste ning
menetluslike kaitsemeetmete tagamine, samuti varase kohanemise toetamine rahvusvahelise kaitse
taotlejatele ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire tagasisaatmine.
Nende prioriteetidega ei tegeleta üksnes AMIF-i vahendite ja selleks eraldatud riikliku
kaasfinantseeringu abil. Mitmes valdkonnas kasutatakse olemasolevaid riigieelarve vahendeid.
Viimast kasutatakse jätkuvalt kohanemise ja lõimumise toetamiseks, sealhulgas tagatakse
juurdepääs haridusele, tööturumeetmetele ning õigus säilitada emakeel. Riigieelarvest tagatakse
jätkuvalt ka vajaduspõhised tervishoiuteenused kolmandate riikide kodanikest varjupaiga- ja
tagasisaatmismenetluse subjektidele. Lisaks kasutatakse riigieelarve vahendeid erinevaid
menetlusi läbi viivate kohtunike palkade katmiseks. Riigieelarve vahendeid kasutatakse vastavalt
vajadusele koostoimes EL-i vahenditega (AMIF ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu)
kohtusüsteemi võimekuse tõstmiseks, et tagada õiglased ja sujuvad menetlused (sealhulgas
piirimenetlus). Võimalustest sõltuvad meetmed selles valdkonnas on personali palkamine, maa- ja
ringkonnakohtunike ajutine suunamine halduskohtutesse, mis on kehtiva õiguse kohaselt võimalik
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
kohtusüsteemi personali koolitamine ja digitaalse juhtumikorralduse arendamine (Politsei- ja
Piirivalveameti ning kohtute infosüsteemi liidestamine E-toimiku vahendusel). Riigeelarve
vahendid panustavad ka riigi õigusabi tagamisse, kolmandate riikide kodanike üle andmisesse
vastutavale liikmesriigile ning solidaarsusmeetmetega seotud kuludesse, mis on lisaks personali
palkamisele ja koolitamisele. Riigieelarvest rahastatakse ka põhiõiguste järgimise sõltumatut
järelevalvemehhanismi.
Varjupaiga valdkonnas viiakse kavandatud meetmed ellu koostöös riigiasutuste, majutuskeskuse,
kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Arvestades
rände arengusuundi maailmas, sh seoses Ukraina sõjaga tekkinud vajadust rakendada ajutise kaitse
direktiivi, on oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi ja
tagama rahvusvahelise kaitse saajatele vajalikud vastuvõtutingimused. Seda eelkõige selleks, et
katta haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajadustega ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate
isikute vajadused.
Oluline on luua eeltingimused rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ja edasiseks
lõimumiseks Eestis.
Eesti peab liikmesriikide solidaarsust väga oluliseks. Tähtis on säilitada valmisolek panustada
solidaarsusesse, eeskätt pakkudes ELi koordineeritud meetmete kaudu või kahepoolselt eksperte
või tehnilisi seadmeid. Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaameti
(edaspidi EUAA) tegevustes, sealhulgas kasutades ja arendades pakutavaid võimalusi ja vahendeid,
et suurendada ametnike teadmisi ja professionaalsust. Lisaks toetab Eesti veel suuremat teadlikkust
inimkaubanduse võimalikest ohvritest, eriti haavatavatest rühmadest, ja nende varajast tuvastamist,
4
et juhtida inimesed vajaduse korral asjakohase abi ja teenusteni, kooskõlas inimkaubanduse vastu
võitlemise ELi strateegiaga aastateks 2021–2025.
Varjupaigapoliitika üldeesmärgid on järgmised:
1. tagada ning arendada tõhusat ja kvaliteetset rahvusvahelise kaitse menetlust;
2. tagada ning arendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimusi ja
tugiteenuseid;
3. tagada varjupaiga- ja rändereformi rakendamine.
Eesti tagab, et rakendab varjupaigataotluse esitamise kolme etappi (soovi avaldamine,
registreerimine ja taotluse esitamine) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)
2024/1348 (menetluse kohta). Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et varjupaigataotlejatele, eriti
alaealistele, oleks tagatud kõik õigused alates taotluse esitamisest vastavalt varjupaiga- ja
rändereformi õigusaktidele. Samuti tagab Eesti rahvusvahelise kaitse taotlejate, kes on avaldanud
selleks soovi, õigeaegse juurdepääsu vajalikule teabele ning tasuta õigusnõustamise, -abi ja
esindamise vastavalt riigi õigusaktidele pädeva asutuse poolt ning kooskõlas varjupaiga- ja
rändereformi õigusaktidega7.
Varjupaiga- ja rändereformi rakendamine hõlmab piirimenetluse kehtestamist ja selleks vajaliku
võimekuse loomist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
rõhutab vajadust menetleda varjupaigataotlusi kiiresti ja tõhusalt. Nende nõuete täitmiseks loob
Eesti sujuvad menetlused ning võimestab seotud asutusi, et tagada taotluste menetlemine
ettenähtud tähtaegade jooksul. Selleks on vaja lisavõimekust Politsei- ja Piirivalveametile (nt
olemasolevate üksuste ümberstruktureerimine ja vajalike uute loomine) ja teistele asutustele, mis
hõlmab koolitusi ja vajadusel lisapersonali palkamisi ning IT-arendusi. Neisse vajadustesse
panustatakse AMIF-i rahastusega. Lisaks võib olla vajalik AMIFi vahendeid osaliselt kasutada, et
tagada esmased tervishoiuteenused piirimenetluses olevatele isikutele ja parendada
õigusnõustamise pakkumist rahvusvahelise kaitse taotlejatele8.
Eesmärkide tulemus on tõhusam ja lihtsamini kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetlus. Oluline
on tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase arendataks püsivalt,
rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele ning tagatud
oleksid piisavad majutustingimused.
Eestis vastutab rände- ja varjupaigapoliitika eest Siseministeerium, rakendades seda Politsei- ja
Piirivalveameti (edaspidi PPA) kaudu. Sotsiaalministeerium vastutab Sotsiaalkindlustusameti
kaudu rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu korraldamise ning teenuste kavandamise ja
rakendamise eest. Justiits- ja Digiministeerium vastutab tõhusa õigusemõistmise tagamise ning
õigusabi olemasolu ja kättesaadavuse, sealhulgas õigusabi, esindamise ja õigusnõustamise, eest9.
Eesti tagab tõhusa koostöö asjakohaste riigiasutuste ja institutsioonide vahel, et varjupaiga- ja
rändevaldkonnas oleks terviklik ja sidus lähenemine. Selles on oluliseks teguriks terviklik
juhtumikorralduse süsteem, mille arendamist jätkatakse, et tagada kiiremad ja tõhusamad
menetlused. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on näidanud Eesti suutlikkust kohandada
7 Õigusteenuse korraldamine rahvusvahelise kaitse haldusmenetluse faasis on siseriiklikus õiguses täpsustamisel. 8 Õigusteenuse korraldamine rahvusvahelise kaitse haldusmenetluse faasis on siseriiklikus õiguses täpsustamisel. 9 Õigusteenuse korraldamine rahvusvahelise kaitse haldusmenetluse faasis on siseriiklikus õiguses täpsustamisel.
5
oma varjupaiga- ja rändevaldkonna toetussüsteeme oludele vastavaks ning tõestanud nende
säilenõtkust ja paindlikkust.
Eesti on võtnud üle ELi varjupaigaõiguse oma riigisisestesse õigusaktidesse, on võtmas üle
varjupaiga- ja rändereformi õigusaktide sätteid ning valmistub reformi rakendamiseks.
Integratsioonivaldkonnas seatakse eesmärgid sidusa Eesti arengukavas, milles käsitletakse
kodanikuühiskonda, Eesti üleilmset identiteeti, kohanemist ja lõimumist. Arengukavas seatakse
prioriteedid kooskõlas ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga 2021–202710. ELi
tegevuskava hõlmab meetmeid kõigis lõimumiseks üliolulistes poliitikavaldkondades. Lisaks ELi
kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele ELis sisaldab tegevuskava meetmeid ka pagulaste
konkreetsete probleemide lahendamiseks. Eesti keskendub rahvusvahelise kaitse taotlejate
kohanemise meetmetele võimaldamaks varjupaigataotlejatel peale kaitse saamist sujuvalt
iseseisvalt toime tulla.
Üks sidusa Eesti arengukava tegevussuundi on „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, milles
käsitletakse tõhusat lõimumis-, sh kohanemispoliitikat. Eesmärgi kohaselt on sisseränne Eestisse
viimastel aastatel suurenenud: üha rohkem välismaalasi saabub Eestisse peamiselt tööks, õppeks
või perekondlikel põhjustel. Sisseränne kasvab tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu
tõttu. Inimesed tulevad Eestisse teistest ELi liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest, peamiselt
Ukrainast, Venemaalt, Indiast ja Valgevenest. 2020. aasta Eesti ühiskonna lõimumise
monitooringu (edaspidi EIM 2020) järgi kavatseb märkimisväärne osa uussisserändajaid (61%)
siduda oma tuleviku Eestiga.
Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv on Eestis viimastel aastatel stabiliseerunud, on
rände arengusuundi ja rahvusvahelisi konflikte maailmas arvestades oluline, et Eesti oleks valmis
võtma vastu üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid.
Alates 2021. aasta maist vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika eest Kultuuriministeerium.
Enne 2021. aasta maid koordineeris kohanemispoliitikat Siseministeerium ja lõimumispoliitika
eest vastutas Kultuuriministeerium. Kohanemine ja lõimumine on seotud ning nende koos
hoidmine tagab poliitika kavandamisel ja rakendamisel suurema koostoime.
Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad elavad sisse uude
keskkonda ja vastuvõtvasse ühiskonda. Kohanedes omandatakse teadmised ja oskused, mis aitavad
toimida uues keskkonnas järgmistes valdkondades: 1) igapäevaelu (elukoha leidmine, laste kooli
või lasteaeda paigutamine, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keelekursustele
registreerumine jne), 2) riik (ühiskonnakorraldus, õigusaktid, riigi toimimise põhimõtted, teiste
riikide kodanike õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seotud küsimused jne) ning
3) kultuur (põhiline arusaam vastuvõtva ühiskonna põhiväärtustest ja kultuuritraditsioonidest,
keele baasõpe jne). Kõigi välismaalaste eesmärk ei ole asuda Eestisse elama jäädavalt, omandada
Eesti kodakondsus jne. Tööjõu liikuvuse suurenemise ja töö olemuse muutumise tõttu jäädakse siia
elama pigem paariks aastaks ja liigutakse seejärel edasi, mistõttu ei vajata põhjalikke
lõimumisteenuseid.
10 Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021-2027
6
Lõimumine on pikaajaline kahesuunaline protsess, mille eesmärk on saavutada ühiskonna
sotsiaalne sidusus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimeste vahel. Lõimumine hõlmab ka
rohkem kultuurilisi aspekte, paremat keeleoskust, Eesti identiteedi arendamist ja kandmist ning
Eesti kodakondsuse saamist.
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärk on luua Eestisse saabuvatele inimestele, sealhulgas
rahvusvahelise kaitse taotlejatele, võimalus kohaneda kiiresti Eesti eluga ja saada Eesti ühiskonna
aktiivseks liikmeks, samuti omandada teadmisi ja oskusi, sealhulgas õppida eesti keelt ning saada
iseseisvalt igapäevaeluga uues vastuvõtvas ühiskonnas hakkama. Lisaeesmärk on aidata Eestis
arendada sidusat ühiskonda, kus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimesed kannavad Eesti
identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja
kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aitavad kaasa rahvuslikule ja
sotsiaalsele arengule.
Oluline on kohanemist toetada nii nende sisserändajate seas, kes kavatsevad jääda Eestisse
lühikeseks ajaks (enamasti siia tööle tulevad inimesed), kui ka nende seas, kes kavatsevad jääda
pikaks ajaks. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda erinevate
sihtrühmadega. Selleks peab lõimumis-, sh kohanemispoliitikasse ja -tegevustesse kaasama
rohkem osalejaid (nt kohalikud omavalitsused, ettevõtted, haridus- ja sotsiaalasutused ning
valitsusvälised organisatsioonid).
AMIFi raames on seatud järgmised seadusliku rände ja lõimumise eesmärgid:
• kolmandate riikide kodanikud on võimestatud ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas,
sealhulgas kodanikuühiskonnas;
• tugevdatud on teadmistepõhist lähenemisviisi rände- ja lõimumis-, sh kohanemispoliitika
arendamisele;
• kolmandate riikide kodanike osalus ühiskonnas on suurenenud;
• avalikkuse arusaam ja teadlikkus kolmandate riikide kodanikest on suurenenud.
Seetõttu on vaja pidevalt kavandada ja arendada vajalikke lõimumise, sh kohanemise
tugiteenuseid, teavitamis- ja suunamismeetmeid, teadlikkuse suurendamist, koolitusi, koostööd,
teadusuuringuid jne, et vastata kõigi kolmandate riikide kodanike, peamiselt uussisserändajate ja
rahvusvahelise kaitse saajate vajadustele ja huvidele. Samuti on vaja arendada kolmandate riikide
kodanike lõimumises osalevate organisatsioonide ja ekspertide suutlikkust ning teadmisi.
Eestis vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamise eest Kultuuriministeerium ja
kodanikuühiskonna poliitika eest Siseministeerium. Lisaks vastutab rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate vastuvõtutingimuste ja lõimumisteenuste eest Sotsiaalministeerium ning eesti
keele poliitikat koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.
Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike
tõhusal tagasisaatmisel on STAKis endiselt väga suur tähtsus. Seetõttu keskendutakse
eelarveperioodil peamiselt tagasisaatmise riikliku süsteemi edasiarendamisele, sealhulgas
tagasisaatmisnõustamise süsteemi parendamisele ning IT-süsteemide, tagasisaatmisjuhtumite
haldamise süsteemi ja selle koostalitusvõime arendustele.
Tagasisaatmismenetluse lihtsustamiseks on Eesti sõlminud kahepoolsed kokkulepped peaaegu
kõigi riikidega, kellel on ELi tasandil tagasivõtulepingud. Eesti on sõlminud tagasivõtulepingud
7
Usbekistani ja Kasahstaniga ning on alustanud läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks
Kõrgõzstani, Türkmenistani ja Vietnamiga.
Tagasipöördumisvaldkonna peamised eesmärgid on:
• tagada tõhus ja kiire tagasisaatmismenetlus;
• edendada vabatahtlikku tagasipöördumist;
• kaitsta tagasipöördujate põhiõigusi kogu tagasipöördumisprotsessi vältel ning pakkuda
tagasipöördujatele nõustamist.
Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv) oma õigusaktidesse üle ning
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused jõustusid 24. detsembril 2010. Selleks,
et saavutada täielik vastavus tagasisaatmisdirektiivi nõuetele, tehti 1. oktoobril 2014
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse muudatused. Välja on töötatud varjupaiga- ja
ränderefomi rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused.
Kavas on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid ja abi enne tagasipöördumist,
tagasipöördumise ajal ning pärast saabumist, samuti tagada nende põhiõigused kogu
tagasipöördumisprotsessi ja tagasisaatmismenetluse vältel. See hõlmab teabe jagamist ja
tagasisaatmisnõustamist, et tagasipöördujad oleksid teadlikud riigi õigusabi saamise võimalusest.
Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslikult viibivate või viibinud
välismaalaste andmekogus. Eesmärk on võimaldada viia tagasipöördumismenetlus, sh
kohtumenetlus, läbi paberivabalt nii palju kui võimalik.
Praeguste plaanide kohaselt rahastatakse tagasisaatmise piirimenetluse jaoks vajalikku põhiõiguste
järgimise sõltumatut järelevalvemehhanismi riigieelarvest.
Eesti õigus lubab laste kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate
huvidega. Praktikas ei ole kinnipidamist rakendatud ning Sotsiaalkindlustusamet osutab saatjata
alaealisele tema Eestis viibimise ajal asendusteenust. Tagasipöördumismenetluse läbiviimisel
arvestatakse haavatavate isikute erivajadustega. Seetõttu tuleb ka edaspidi osutada haavatavatele
isikutele teenuseid, nagu majutus ja psühholoogiline või psühhiaatriline abi.
Tõhus tagasipöördumispoliitika põhineb heal koostööl Frontexi, ELi teiste liikmesriikide ja
kolmandate riikidega.
Tegevuste kavandamisel ja rakendamisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ja tagatakse
võrdsed võimalused kõigile inimestele olenemata nende vanusest, soost, rahvusest, puudest jt
tunnustest ning tagatakse lapse parimate huvide järgimine.
Võimaluse korral püütakse saavutada koostoime ja kooskõla teiste programmide ja
vahenditega. AMIF on selgelt mõeldud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise
kaitse taotlejatele ja saajatele. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) tegeleb samuti kolmandate
riikide kodanike ja ka ELi kodanikega, kattumata AMIFiga. Eestis kasutatakse ESF+ vahendeid
kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ ja eesti keele õppe pakkumiseks B1-tasemeni kolmandate
riikide kodanikele. Sihtrühma hulgas on ka rahvusvahelise kaitse saajad, kelle osalemiskulusid
kohanemisprogrammis ja keeleõppes kaetakse peamiselt AMIFist. Varjupaiga- ja rändereformi
erimeetme AMIFi vahendeid hakatakse kasutama kohanemisprogrammi ja A1-taseme eesti keele
õppe pakkumiseks peamiselt rahvusvahelise kaitse taotlejatele.
8
AMIF-i ja ESF+ vahendeid kasutatakse omavahelises sünergias ka kohalike omavalitsuste ja
kogukondade toetamiseks. ESF+ keskendub kohalikele omavalitsustele mõeldud süsteemi
arendamisele, sh kohalikele lõimumis-, sh kohanemisstrateegiatele, mis on mõeldud üldiseks
uussisserändajate toetamiseks. Samal ajal keskendub AMIF kultuurilisele kohanemisele ning
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate heaolule. See hõlmab koolitusi kohalike omavalitsuste
esindajatele ning nõustamise ja toe pakkumist rahvusvahelise kaitse saajatele, et aidata neil lõimuda
ja saada vastuvõtvas ühiskonnas iseseisvalt hakkama. Muude tegevuste hulgas keskendub AMIF
ka saabumiseelsetele teenustele, nagu migratsiooninõustamine.
Samuti on olemas koostoime Sisejulgeolekufondiga meetmetes, mis on seotud sisserändajatest
laste kaitse, inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ohvrite kaitsega ning
sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning radikaliseerumise ennetamise ja
tõkestamisega. Meetmed, millega arendatakse piirihalduse eesmärgil Eurodac-süsteemi, on seotud
piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI).
AMIFil on tugev sünergia BMVI-ga, eriti seoses varjupaiga- ja rändereformi erimeetme
rakendamisega. Erimeetme BMVI rahastust kasutatakse mitmeotstarbelise majutuskeskuse
loomiseks, eelkõige taustakontrolli menetluse jaoks, mille käigus kujundatakse ümber olemasolev
kinnipidamiskeskus ja hangitakse teisaldatavaid moodulmaju. Loodav mitmeotstarbeline taristu on
mõeldud taustakontrolli teostamiseks, kuid seda saab vastavalt vajadusele kasutada ka
piirimenetluse eesmärkidel. Erimeetme BMVI vahendeid kasutatakse ka täiendavate piirivalve- ja
seireseadmete soetamiseks. Samuti tehakse IT-arendusi, et tõhustada taustakontrolli ning
infosüsteemide ühenduvust (nt ILLEGAAL, RAKS, E-toimik), sealhulgas tagada automaatne
tõlkelahendus. Erimeetme BMVI vahendite toel tagatakse ka vajalikud teenused nendele, kes
suunatakse taustakontrolli ja piirimenetlusse, sealhulgas kaetakse mitmeotstarbelises
majutuskeskuses üldisi ülesandeid täitva personali kulud.
AMIF on peamine rahastamisvahend, millega toetatakse kolmandate riikide kodanike
vastuvõtmist. Välismõõtme tegevusi rakendatakse edasi koostoimes naabruspiirkonna, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö instrumendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, mis on ja jäävad
ka edaspidi liidu rände- ja julgeolekupoliitika välismõõtme toetamise põhivahenditeks. Programm
Erasmus+ toetab meetmeid parandada haridussüsteemi ja kohandada see sisserändajate
vajadustega. Pikaajalised suutlikkuse tõhustamise meetmed võivad AMIFist toetatavaid tegevusi
vajalikul määral täiendada ja arendada, keskendudes peamiselt alusharidusele ja
lõimumistegevustele, eelkõige vastuvõtuetapis. Et ennetada ebavõrdsust ja diskrimineerimist
rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste pärast ning selle vastu võidelda, aitab
programm kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis, sealhulgas kolmandate riikide kodanike seas.
Laste õiguste kaitsmise ja edendamise meetmed aitavad ühtlasi kaasa sisserändajatest laste kaitsele.
Lisaks on Eesti valmis rahastama AMIFist või riigieelarvest meetmeid, mis tulenevad Schengeni
hindamise soovitustest.
AMIFil on sünergia ka tehnilise toe instrumendiga (Technical Support Instrument; edaspidi: TSI).
TSI programmi rahastust kasutati 2024. aastal analüüsimaks riiklikke ja EL-i õigusakte ning
varjupaiga- ja rändereformi ühise rakenduskava plokiga 8 (valmisolek, hädaolukorraks
valmistumine ja kriisidele reageerimine) seotud meetodeid. 2025. aastal kasutati TSI toetust, et
suurendada varjupaigataotlejate vastuvõtuga seotud ametnike ja teenistujate teadmisi haavatavas
seisukorras olevate isikute tuvastamiseks, luua eraldiseisev Dublini üksus, analüüsida riiklikku ja
9
Euroopa õigusraamistikku ning toimepidevust, arendada õppematerjale ja juhendeid, et hõlbustada
erivajaduste hindamist vastuvõtu- ja menetlustoimingutes.
AMIFi rakenduskavas 2021–2027 arvestatakse kõigi võimalike abisaajate asjakohaste vajadustega,
mis on tehtud kindlaks riiklike strateegiate koostamise käigus. Lisaks on AMIFil ka temaatilise
rahastu vahendid, mida EL-üleste väljakutsete korral on liikmesriigil võimalik EK poolt
väljakuulutatavatest voorudest taotleda. Eesti kasutas ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud
võimalust tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. Eesti üks suurematest katsumustest ja seega ka
valitsuse prioriteet on ehitada Eestis välja Euroopa Liidu välispiir. Aastateks 2022–2025 on seatud
eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika, ja kuna seiresüsteemid maksavad
väga palju, kasutatakse selleks lisaallikana AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot.
2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4
2.1. Erieesmärgi nimetus
Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle
välismõõdet
2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas
esitatud rakendusmeetmetele.
a) Tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide
ühetaoline kohaldamine.
b) Vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja
teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
STAKi rändepoliitikaga seotud alaeesmärgi all on seatud kaks rahvusvahelise kaitse poliitika
eesmärki, mis on kooskõlas erieesmärgi rakendusmeetmetega:
• tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine;
• tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vastuvõtutingimused ja tugiteenused,
tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale.
10
2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madal.
Rahvusvahelise kaitse taotluste järsk kasv toimus aastatel 2015–2016 Ukraina Krimmi poolsaare
okupeerimise tõttu Venemaa Föderatsiooni poolt ning eriti alates 2022. aastast, mil algas Venemaa
Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas. Selle tõttu esitati 2022. aastal tavapärase umbes 100
taotluse asemel ligi 3000 taotlust ning 2023. aastal ligi 4000 taotlust. Rahvusvaheline kaitse anti
2023. aastal ligi 4000 inimesele, võrreldes tavapärase umbes 50 inimesega. 2024. aastal esitas
taotluse 1328 välismaalast ning kaitse anti 1369 inimesele. Kõige rohkem esitasid rahvusvahelise
kaitse taotlusi 2024. aastal Ukraina, Venemaa, Valgevene, India ja Gruusia kodanikud. 2025. aasta
esimese nelja kuuga on esitatud kokku 434 uut rahvusvahelise kaitse taotlust, millest 92%
moodustavad Ukraina kodanikud. Suurem osa neist inimestest elas Eestis juba enne sõda ega kuulu
seetõttu ajutise kaitse alla.
Lisaks esitas 2022. aastal ajutise kaitse taotluse 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, 2023. aastal 8782
ja 2024. aastal 6096. See järsk kasv tekitas suure halduskoormuse, mille tõttu tuli kiiresti
suurendada PPA ning Sotsiaalkindlustusameti menetlus- ja vastuvõtuvõimekust. 2025. aasta
esimese nelja kuu jooksul on registreeritud kokku 1811 uut ajutise kaitse taotlust, mille tulemusena
on ajutise kaitse alusel kehtiv elamisluba kokku 33 961 inimesel. See teeb Eestist ühe riigi, kus
elaniku kohta on enim Ukraina sõjapõgenikke. Uute ajutise kaitse taotluste arv kõigub nädalas 85
ja 140 vahel. Eeldame, et see suundumus jätkub ka järgnevatel kuudel.
Ajalooliselt on taotlejate päritoluriigid olnud mitmekesised, tunnustamismääraga umbes 48–53%.
Kuna alates 2022. aastast on enamik taotlejaid tulnud Ukrainast, on see suurendanud ka
tunnustamismäära.
Rahvusvahelise kaitse taotluse võib esitada piiril (piiripunktis või migratsioonijärelevalve
ametnikule) või PPA teeninduspunktis. Taotlused registreeritakse ja esitatakse tavaliselt vastutava
üksuse poolt 8 tunni jooksul, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Olemasolev taristu on kvaliteetne,
kuna PPA iga teeninduspunkti suhtes kohaldatakse ühist teenusestandardit. Teeninduspunktid on
ka esmased kohad, kus võetakse vastu (registreeritakse ja esitatakse) rahvusvahelise kaitse taotlusi.
Pärast seda viivad varjupaigaküsimustele spetsialiseerunud töötajad läbi sisulise menetluse, sh
vestluse. Alates 2026. aasta juunist peab Eesti rakendama varjupaiga piirimenetlust (kestus kuni 12
nädalat) ja tagasisaatmise piirimenetlust (kestus kuni 12 nädalat).
Hoolimata rahvusvahelise kaitse taotlejate vähesusest on Eesti alati püüdnud pakkuda kvaliteetseid
vastuvõtuteenuseid ja olla valmis ootamatuks massiliseks sisserändeks. Seetõttu tuleb taristu ja
teenuste kvaliteeti säilitada ning edasi arendada.
ELi ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevuses osalemiseks lõi Eesti 2015. aastal
asutustevahelise koordinatsioonikogu ja võttis vastu riikliku tegevuskava. Lisaks kutsuti kokku
rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartnerite ümarlaud, kus arutati ümberpaigutamise ja
-asustamise arengusuundi. Mõlemad koostöövormid on vajaduse järgi endiselt töös. Samuti
korraldati 2015. ja 2016. aastal kogu Eestis ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ja
kohalike omavalitsuste tasandil arutelud, kus selgitati ümberasustamise ja -paigutamisega seotud
teemasid. Aastatel 2015–2019 asustas ja paigutas Eesti ümber 213 rahvusvahelise kaitse saajat.
ELi ühtse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi rakendamise ettevalmistamist on koordineerinud
Siseministeerium ja koordinatsioon toimub eri tasanditel (vt täpsemalt peatükk 5 „Partnerlus“).
11
Rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse Vao ja Vägeva majutuskeskusesse. Keskused on hästi
varustatud ja sealsed elutingimused on head. Haavatavatele isikutele pakutakse hinnatud vajaduste
järgi vastuvõtul eritingimusi. AMIFi raames säilitatakse ja arendatakse edasi vajalikke vastuvõtu-
ja majutustingimusi.
Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus. Kinnipidamise otsuse teeb halduskohus. Rahvusvahelise
kaitse taotleja võib kinni pidada, kui jälgimismeetmeid on võimatu tõhusalt kohaldada ja esineb
vähemalt üks riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise alustest. Taotleja peetakse kinni
kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja iga juhtumi puhul arvestatakse konkreetse
rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaoludega. Kinnipidamise alternatiivina võib
rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks kohaldada
järelevalvemeetmeid ja erimeetme AMIF-i toetust võidakse kasutada nende isikute
ülalpidamiskulude katmiseks, kellele on kohaldatud kinnipidamise alternatiivi. Seda praktikat
jätkatakse ka edaspidi. Koostoimes erimeetme BMVI eraldisega kasutatakse mitmeotstarbelist
taristut kinnipidamise alternatiivina ning selles võidakse majutada isikuid, kellele teostatakse
taustakontrolli ja rakendatakse piirimenetlusi. Nendega kaasnevate teenuste kulud kaetakse AMIFi
vahenditest.
AMIFi raames jätkatakse ja arendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele mõeldud
teenuseid, mida osutavad nii riik kui ka valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid (sh
tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused).
Eesti tagab võimekuse tuvastada haavatavaid isikuid ning pakkuda neile vajalikud tingimused ja
teenused.
AMIFi rakendamisel täidetakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga ette nähtud eesmärke.
2025. aasta juuniks valmis välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu ning
eelnõu kooskõlastatakse seotud osapooltega eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel. 2026. aasta
juuniks saavad seadus ja selle rakendusaktid vastu võetud.
Eesmärk 1: tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine
Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on suhteliselt väike, parandab Eesti pidevalt
menetlustingimusi ja keskendub sellele, et rahvusvahelise kaitse menetlusele oleks tõhus
juurdepääs.
Meetmete esialgne loetelu:
• olemasolevate andmebaaside ajakohastamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine,
sealhulgas nende integreerimine Eurodac-süsteemiga;
• koolitusprogrammide ja juhendite väljatöötamine ja pakkumine;
• tööprotsesside analüüsimine ja arendamine;
• õigusaktide ja praktika väljatöötamine;
• rahvusvahelise kaitse taotlejatele teenuste pakkumine, sealhulgas kvaliteetse kirjaliku ja
suulise tõlke teenuse säilitamine ja arendamine, teabe jagamine, õigusnõustamine,
õigusabi ja esindamine11, ülalpidamine;
• päritoluriigi infoga seotud tegevused;
11 Õigusteenuse korraldamine rahvusvahelise kaitse haldusmenetluse faasis on siseriiklikus õiguses täpsustamisel.
12
• uuringud, analüüsid jne;
• koolitused, teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine;
• valmisoleku säilitamine võimalikeks ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevusteks.
• tõhusate kohtumenetluste toetamine, koormuse haldamine ja juurdepääsu tagamine
kohtumenetlustele (nt videokonverentsivõimekuse ja vajalike seadmete hankimise abil).
Eesmärk 2: tagada vastuvõtutingimused ja tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja
saajatele, tuginedes nende kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale
Eesti jaoks on endiselt oluline tagada kvaliteetsed vastuvõtutingimused, mis on kooskõlas
direktiiviga 2013/33/EL.
Meetmete esialgne loetelu:
• vastuvõtu- ja majutussuutlikkuse parandamine (sealhulgas arvestades lastega perede ja
saatjata alaealiste vajadustega);
• rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tugiteenuste osutamine (nt psühholoogiline
nõustamine, kohanemistegevused ja vaba aja tegevused);
• võrgustikud, suutlikkuse parandamine ning ametnike, ekspertide jt koolitused;
• kirjaliku ja suulise tõlke teenus;
• uuringud, analüüsid jne;
• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine;
• kohalike omavalitsuste toetamine täiendavate teenuste (nt eestkoste ja lastekaitse)
kavandamisel ja korraldamisel ning toimepidevuse ja kriisikindluse plaanide
väljatöötamisel;
• juhiste ja juhendite väljatöötamine (nt saatjata alaealiste esindamiseks, juhtumikorralduse
toetamiseks).
Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.
c) Suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil,
sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute
kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis.
Kui meedet rakendatakse ELi tasandil, on Eesti valmis koostööd toetama. Praegu ei ole
konkreetseid meetmeid ette nähtud.
d) Anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga.
Eesti rakendab tehnilist ja operatiivabi. 2022. aastal tegeles PPAs varjupaigaküsimustega viis
ametnikku ja umbes 200 koolitatud reservametnikku, kes esindavad EUAA 20 ametikohast 13
profiili. 2025. aastal tegeleb PPAs varjupaigaküsimustega 7 ametnikku ning PPA-s on umbes 750
varjupaigavaldkonna reservametnikku. Sealhulgas katavad mõned eksperdid mitut profiili. Kõik
reservametnikud on koolitatud, et registreerida taotlusi ja viia läbi esialgseid menetlusi, ning osa
ametnikest on koolitatud viima läbi sisulisi menetlusi ja tegema otsuseid. PPA lähetab igal aastal
pooleteiseks kuuks ehk kuueks nädalaks EUAA varjupaigatugirühmadesse 3–4 ametnikku. PPA
13
on pakkunud igal aastal ligikaudu 60 ühikut tehnilist tugivarustust (nt droon, kaamera, laev
meeskonnaga). Eesti on võtnud kohustuse jätkata toetuse andmist vähemalt samas mahus.
Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke
paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks
oluline. Tegevustoetusest kaetakse osa varjupaiga valdkonna IT-süsteemide ja -seadmete
ülalpidamiskuludest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete töötlemise süsteemi arendamine
tagab kvaliteetse ja kiire menetluse ning andmete vahetamise teiste asjakohaste IT-süsteemidega
rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel. PPA on peamine asutus, kes
vastutab varjupaigapoliitika ja -menetluste rakendamise eest Eestis. Sõltuvalt riiklikust
korraldusest võib IT-süsteemide hooldusega seotud rahalisi vahendeid suunata ka
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes vastutab kõigi varjupaiga valdkonna
IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
2.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 1. Väljundnäitajad
Erieesmär
k
Tunnusk
ood
Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk
(2024)
Sihtväärtus
(2029)
SO1 O.1.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 455 9835
SO1 O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 1800
SO1 O.1.1.2. nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu
varjupaigamenetluse jooksul
Absoluutarv 375 8035
SO1 O.1.2. Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 1308
SO1 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv
Absoluutarv 20 120
SO1 O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le
renoveeritud/remonditud kohtade arv
Absoluutarv 23 130
14
Tabel 2. Tulemusnäitajad
Erieesmär
k
Tun
nusk
ood
Näitaja Mõõtü
hik
Lähtetase Lähtetase
me
mõõtühik
Võrdl
usaast
a(d)
Sihtväärtu
s (2029)
Sihtvää
rtuse
mõõtü
hik
Andmete
allikas
SO1 R.1.5 Nende osalejate arv,
kes peavad koolitust
oma töö jaoks
kasulikuks
Absoluu
tarv
0 Osakaal Ei
kohaldu
1034 Absoluut
arv
Projektiaruande
d
SO1 R.1.6 Nende osalejate arv,
kes teatavad kolm
kuud pärast koolitust,
et nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi ja
pädevust
Absoluu
tarv
0 Osakaal Ei
kohaldu
570 Absoluut
arv
Projektiaruande
d
SO1 R.1.7 Nende isikute arv,
kelle puhul kasutati
alternatiivi
kinnipidamisele
Absoluu
tarv
0 Abosluutarv Ei
kohaldu
180 Absoluut
arv
Projektiaruande
d
2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või
BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 3. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO1 Vastuvõtutingimused 001 3 307 333,89
SO1 Varjupaigamenetlus 002 22 349 242,50
SO1 Liidu acquis’ rakendamine 003 150 750,00
SO1 Lapsrändajad 004 0
SO1 Vastuvõtmise ja menetlusega
seotud erivajadustega isikud
005 0
SO1 Liidu ümberasustamise
programmid või riiklikud
ümberasustamise programmid ja
humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise kavad (III lisa punkti
2 alapunkt g)
006 0
SO1 Tegevustoetus 007 232 091,37
2.2. Erieesmärgi nimetus
Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele
ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni
ja sotsiaalset kaasamist ning aidata sellele kaasa
2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus
15
Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas
esitatud rakendusmeetmetele.
b) Toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks.
d) Edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja
majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks
integratsioonimeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada
ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende
aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või
kohalikke, ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja
rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid.
Eelarveperioodil 2021–2027 kavatseb Eesti jätkata keeleliste ja kultuuriliste lõimumis-, sh
kohanemismeetmetega ning võtta uusi lahkumiseelseid ja saabumisjärgseid meetmeid (nt vaimse
tervise teemad), et tagada esmane kohanemine ja valmistada kolmandate riikide kodanikke ette
sisenemiseks tööturule. Tegevust rahastatakse AMIFist peamiselt kooskõlas STAKiga ja sidusa
Eesti arengukavaga.
Tuginedes EIM 2020, Eesti inimarengu aruande 2016/2017, Statistikaameti jm uuringute
andmetele on oluline keskenduda järgmistele katsumustele.
Ränne Eestisse on eelmise programmitöö perioodi jooksul pidevalt suurenenud, eelkõige
tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Seega on tarvis võtta tõhusaid ja tulemuslikke
lõimumis-, sh kohanemismeetmeid. Lõimumis-, sh kohanemispoliitikas on vaja töötada välja
uuenduslikud lähenemisviisid, kuna praegused meetmed ei vasta täielikult katsumustele, mille
sisserändajate liikuvus ja mitmekesisus on tekitanud. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu
lõimumis-, sh kohanemisteenuste tõhustamisele ning kliendikesksele ja eesmärgipärasele
osutamisele, teadlikkuse suurendamisele ning teenuste ja tegevuste vahelise ülemineku
hõlbustamisele ja dubleerimise vältimisele.
Suur osa lõimumisest, sh kohanemisest, toimub kohalikul tasandil ja edu saavutamiseks on vaja
toetada kohalikke omavalitsusi, kus elab keskmisest rohkem teisest rahvusest elanikke, ning
avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna institutsioone, kes puutuvad kokku kolmandate
riikide kodanikega ja osutavad (avalikke) teenuseid. Eesmärk on suurendada lõimumis-, sh
kohanemisvaldkonnas tegutsevate partnerite suutlikkust osutada sisserändajatele tõhusalt
lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Seetõttu on oluline toetada vastuvõtvate kogukondade
suutlikkust ja valmisolekut laiemas kontekstis. Lõimumine toimub igal pool, kus sisserändajad
elavad, töötavad ja käivad koolis või spordiklubis. Kohalik tasand on keskne uute tulijate
16
vastuvõtmisel ja juhendamisel, kui nad uude riiki esimest korda saabuvad. Lisaks on tõhusa ja
tervikliku lõimumispoliitika saavutamisel tähtis roll kodanikuühiskonna organisatsioonidel,
haridusasutustel, tööandjatel ja sotsiaal-majanduslikel partneritel, kirikutel ja teistel usulistel
ühendustel, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidel, diasporaaorganisatsioonidel ning sisserändajatel
endal. Kestlikuks ja edukaks lõimumiseks on väga oluline, et nii sisserändajad kui ka vastuvõtvad
kogukonnad saaksid aktiivselt lõimumis-, sh kohanemisprotsessis osaleda.
EIM 2020 andmetel suhtleb ligikaudu 32% uussisserändajatest eestlastega iga päev. Siiski puudub
umbes 60%-l uussisserändajatest eestlastega aktiivne suhtlus. Lisaks on uuringu
„Uussisserändajate kohanemine Eestis“ (2019) andmetel suuremas sotsiaalses isolatsioonis
pererändega välistöötajaga kaasa tulnud abikaasad (kellest uuringute andmetel on 65% naisi), kuna
neil puudub tööandja poolne tugi ja võrgustik. EIM 2020 näitab, et teistest rahvustest inimeste
jaoks, kes elavad Eestis pikka aega, on ühiskonda lõimumiseks oluline vallata ühist suhtluskeelt ja
leida kontakte teiste Eesti elanikega. Head kontaktid eri rahvustest inimeste vahel parandavad
vastastikust mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi ning loovad eeldused kultuurilise
mitmekesisuse väärtustamiseks ühiskonnas. Oluline on kavandada ja hõlbustada ühiseid
kontaktpunkte ja sotsiaalvõrgustikke, mis loovad elanike rühmade vahel sotsiaalset kapitali.
Probleemi aitab lahendada ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete
arendamine.
Eesti keele oskus suurendab märgatavalt inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus,
konkurentsivõimet tööturul ja võimalusi osaleda elukestvas õppes ning toetab edasiliikumist
haridusse. Eesti keele oskuse puudumine on üks põhjusi, miks teistest rahvustest inimesed ei osale
aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus ning nende usaldus riigiasutuste vastu on väiksem kui
eestlastel.
EIM 2020 ja teiste uuringute tulemused, sealhulgas Statistikaameti andmed, näitavad, et
sisserändajatel, sealhulgas välisüliõpilastel ja sisserändajate abikaasadel, on Eesti tööturul nõrgem
positsioon: nende tööhõive määr on madalam ja nad alahindavad oma võimalusi tööturul. Et teisest
rahvusest püsielanike tööhõive määra ja aktiivset osalemist parandada, on traditsiooniliste
keelekursuste kõrval vaja lisameetmeid, nagu sotsiaalvõrgustike ja -platvormide ning kontaktide
loomine elanike rühmade vahel. Seda eesmärki aitavad saavutada ka kõigile sihtrühmadele
kättesaadavad kultuuritegevused ja -teenused ning ühine meediaruum.
Eesti haridussüsteemis kasvab igal aastal nende õppijate arv, kelle emakeel ei ole eesti keel, vaid
vene, ukraina, inglise või muu keel. Seega vajab aina rohkem haridusasutusi abi, et toetada
mitmekeelsete õpilaste ja rahvusvähemuste lõimumist Eesti ühiskonda, tagada eesti keele
omandamine ning pakkuda võimalusi arendada õpilaste emakeelt ja kultuurilisi teadmisi.
Võimalike meetmete loetelu rakendusmeetmete põhjal:
• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine kolmandate riikide kodanikele ja vastuvõtvale
ühiskonnale;
• vastuvõtva ühiskonna ja kolmandate riikide kodanike kontaktide tõhustamine,
kodanikuõppe ja kohanemiskoolituste korraldamine, ühtsete kontaktpunktide arendamine
jne;
• keeleõpe;
• koostöötegevused, sh ühiskonnas aktiivse osalemise tõhustamine, sotsiaalse ettevõtluse
arendamine jne;
17
• saabumiseelsed meetmed;
• tugi- ja nõustamisteenused;
• kodanikuühiskonna organisatsioonide arendamine ja kaasamine;
• ametnike, ekspertide jt suutlikkuse suurendamine ja koolitused;
• suulise ja kirjaliku tõlke teenused;
• uuringud, analüüsid jne.
Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.
Avalikkusele suunatud IT lahendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, algoritmiliste
süsteemide rakendamine toimub põhiõigusi järgival viisil, algoritmilistes hinnangutes välditakse
eelarvamuslikke, stereotüüpseid ning kallutatud otsuseid.
Igati tagatakse AMIFi ja muude fondide, nt ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF)
ja välismõõtme koostoime. AMIF täiendab peamiselt ESF+. Nii AMIF kui ka ESF+ toetavad
sisserändajaid ja kolmandate riikide kodanikke, kuid eri tegevuste ja meetmetega, sh toetab AMIF
eelkõige esmast kohanemist toetavaid tegevusi. Meetmeid kohandatakse kolmandate riikide
kodanike vajaduste järgi. ESF+ täiendab AMIFit pikemaajaliste integratsioonimeetmetega eri
valdkondades: formaalne ja mitteformaalne haridussüsteem, keeleõpe, tööhõive ja tööturg,
sotsiaalse kaasatuse toetamise meetmed jne.
Tegevustoetus. Ei kohaldata.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
18
2.2.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 4. Väljundnäitajad
Tabel 5. Tulemusnäitajad
Eriees
märk
Tunnu
skood
Näitaja Mõõtü
hik
Lähtetas
e
Lähtet
aseme
mõõtü
hik
Võrdlusaas
ta(d)
Sihtväärt
us (2029)
Sihtvää
rtuse
mõõtüh
ik
Andmete
allikas
SO2 R.2.8 Nende keelekursustel
osalejate arv, kes on
parandanud oma vastuvõturiigi keele
oskuse taset pärast
keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme
võrra vastavalt Euroopa
keeleõppe raamdokumendile või
samaväärsele riiklikule
näitajale
Absolu
utarv
0 Osakaa
l
Ei kohaldu 1120 Absoluu
tarv
Projektiar
uanded
SO2 R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas
nende integreerumisele
kaasa
Absolu utarv
0 Osakaa l
Ei kohaldu 3052 Absoluu
tarv
Projektiar uanded
2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või
BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 6. Esialgne jaotus
Erieesm
ärk
Tunnusk
ood
Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk
(2024)
Sihtväärtus (2029)
SO2 O.2.2. Integratsioonimeetmete
rakendamisel toetatud kohalike ja
piirkondlike ametiasutuste arv
Absoluutar
v
15 15
SO2 O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest
omakorda
Absoluutar
v
608 4590
SO2 O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutar
v
70 2240
SO2 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv
Absoluutar v
48 2600
SO2 O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud
osalejate arv
Absoluutar
v
0 0
SO2 O.2.4 Nende teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on
suurendada teadlikkust liitu
suunduvatest seaduslikest rändekanalitest
Absoluutar v
2 3
19
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa
(eurodes)
SO2 Integratsioonistrateegiate väljatöötamine 001 0
SO2 Inimkaubanduse ohvrid 002 0
SO2 Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed
kontaktpunktid
003 1 687 500,00
SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 792 500,00
SO2 Integratsioonimeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 3 203 100,00
SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine,
arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga
006 1 432 500,00
SO2 Integratsioonimeetmed – põhivajadused 007 0
SO2 Lahkumiseelsed meetmed 008 0
SO2 Liikuvuskavad 009 0
SO2 Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00
SO2 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 011 0
SO2 Tegevustoetus 012 0
2.3. Erieesmärgi nimetus
Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat
tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset
taasintegreerumist kolmandates riikides
2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus
AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas
esitatud rakendusmeetmetele.
a) Tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu,
menetluste ja teenustega.
b) Toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja
liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse
arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid.
c) Toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja
taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve.
d) Tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja
kestliku tagasipöördumisega.
Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus
tagasipöördumine on STAKi perioodil 2021–2030 endiselt väga oluline. Põhitähelepanu
20
pööratakse riiklike IT-süsteemide arendamisele, tagasisaatmiseelsetele ja -järgsetele ning
saabumisjärgsetele teenustele ning koostööle kolmandate riikidega.
Eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele laia valikut teenuseid ja nõustamist, sealhulgas eriabi
haavatavatele isikutele. AMIFist ja riigieelarvest kaetakse järgmised tegevused: investeeringud
ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamisse (kinnipidamiskeskuse hooldamine, sisserändajatega
seotud kulud kinnipidamiskeskuses jms), tagasisaatmisprotsessis osalevate töötajate töötasu, IT-
süsteemide arendamine ja haldamine, tagasisaatmise ettevalmistamine, tõlkekulud,
tagasisaatmisdirektiivi nõuete rakendamine jne.
Eesti õiguse kohaselt on isiku kinnipidamine äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes
viimase abinõuna, kui muud jälgimismeetmed ei taga tagasisaatmisotsuse täitmist. Kinnipidamise
korral arvestatakse iga tagasipöörduja olukorda eraldi. Isiku üle 48-tunnise kinnipidamise otsustab
halduskohus.
Eesti tagasisaatmise süsteemi tuleb arendada edasi kooskõlas Frontexi välja töötatud tagasisaatmise
süsteemi RECAMASi mudeliga, et võimaldada kiiret tagasisaatmismenetlust, nt väljastada ühes
haldusaktis tagasisaatmisotsused koos otsusega seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta, ning
vahetada andmeid ja teavet, nt suurendada koostalitlusvõimet Schengeni infosüsteemi ning muude
ELi IT-süsteemide ja Frontexi väljatöötatud IT-lahenduste vahel. 2024. aastast on Eestil loodud
ühendus tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteemi (RCMS) vahendusel Armeenia,
Bangladeshi, Gruusia ja Pakistaniga. Lisaks on eesmärk suurendada tagasisaatmisega seotud
ametiasutuste ja organisatsioonide suutlikkust.
Eesti seab prioriteediks kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja
taasintegreerimise päritoluriigis kui kõige inimlikuma ja kulutõhusama tagasisaatmismeetodi.
Kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist korraldatakse riigieelarvest, toetatud
vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rahastatakse AMIFist.
Alates 2009. aastast on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi
(edaspidi VARRE) rahastatud Euroopa Tagasipöördumisfondist või AMIFist. Olemasolevat
programmi on vaja arendada edasi ja teenusevalikut laiendada. Esmatähtis on pakkuda
tagasipöördujatele asjakohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas nõustamist vabatahtliku
tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimaluste kohta, arstiabi, eriabi haavatavatele isikutele,
abi reisi ettevalmistamisel ja vajalike dokumentide hankimisel, piiratud rahalist abi ning majutust
enne ja pärast tagasipöördumist. Tagasipöördumise kestlikkuse tagamiseks on vaja aidata inimestel
päritoluriigis taasintegreeruda. Vajaduse korral osutatakse tagasipöördujatele pereliikmete otsimise
ja muid vajalikke teenuseid. Oluline on ka edastada teavet vabatahtliku tagasipöördumise kohta
võimalikele sihtrühmadele ja pädevate asutuste töötajatele.
2019. aastal väljastas Eesti 1208 lahkumisettekirjutust, millest 1000 täideti vabatahtlikult ja 208
sunniviisiliselt. VARRE programmis osales 132 kolmanda riigi kodanikku. Vabatahtlik
tagasipöördumine on aja jooksul kasvanud, näiteks oli 2014. aastal 313 sunniviisilist, 174
vabatahtlikku ja 23 VARRE kaasabil tagasipöördumist. COVID-19 pandeemia on kohati
mõjutanud tagasisaatmistegevusi aastatel 2020–2021. Mõnel juhul on kolmandate riikide kodanike
tagasisaatmist olnud keerulisem korraldada lendude nappuse või tühistamise, ebaselgete
karantiinimeetmete jms tõttu. Pandeemia võib mõjutada tagasisaatmistegevusi ka eelseisval
21
programmitöö perioodil, kuid PPA ja Eestis tagasisaatmisega tegelevad rahvusvahelised
organisatsioonid on selleks paremini ette valmistatud.
Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast. Sunniviisilise tagasisaatmise
tegevusi rahastatakse osaliselt AMIFist, lisaks riigieelarvest ja Frontexist. Peale sunniviisilise
tagasisaatmisega seotud transpordi korraldamise on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi,
sealhulgas pärast tagasipöördumist esmakulude katmiseks piiratud rahalist abi ja eriabi
haavatavatele isikutele. Vajaduse korral osutatakse sihtrühmale ka muid teenuseid, nt arstiabi.
Haavatavatele isikutele pakutakse lisaabi. AMIFi meetmed täiendavad riigieelarvest rahastatavaid
meetmeid. AMIFi toel arendatakse edasi sunniviisilise tagasisaatmise kõiki etappe hõlmavat
sõltumatu vaatlemise süsteemi.
2018. aastal avati uus kinnipidamiskeskus, kuhu saab majutada kuni 123 tagasipöördujat ja
rahvusvahelise kaitse taotlejat. Eelmises oli kohti 80 inimesele. Kuigi uues keskuses on vanaga
võrreldes mugavamad elutingimused, on siiski oluline arendada kinnipidamistingimusi edasi ja
osutada vajalikke teenuseid (nt tervishoiuteenused, nõustamine ja vaba aja tegevused), võttes
arvesse õiguskantsleri soovitusi ning 2018. aastal Eestile antud hinnanguid Schengeni acquis’
kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas.
Järgmised tegevused on kaetud riigieelarvest ja täiendavad AMIFit: tagasisaatmisoperatsioonide
ettevalmistamine, sh kolmandate riikide kodanike tuvastamine, reisidokumentide hankimine,
väljasaatmine (osaliselt) ja abi kolmandate riikide kodanikele, kes ei kuulu VARRE sihtrühma.
Loetelu ei ole lõplik.
Nende sisserändajate arv, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, on aasta-aastalt suurenenud.
2016. aastal väljastas PPA 507 lahkumisettekirjutust, 2020. aastal juba 1232. Aastate jooksul on
Eestis kinnipeetud seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arvu mõjutanud
Venemaa ja Ukraina lähedus – need on endiselt Eestisse suundumisel peamised lähte- või
transiidiriigid. Euroopa Liidu sõlmitud viisavabastuslepingud on suurendanud sisserännet
Gruusiast, Ukrainast ja Molodvast ning sellega seoses ka nendes riikidest pärit kodanike
viibimisaja rikkumiste arvu. Viimastel aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud ka Aasiast
(Vietnam, Bangladesh, Afganistan) ja Aafrikast (Nigeeria, Kamerun) pärit seadusliku aluseta
viibivate kolmandate riikide kodanike arv. Kuna ebaseaduslikult saabuvate kolmandate riikide
kodanike arv kasvab üha erinevamate päritoluriikide tõttu, muutub tagasisaatmisprotsess
keerukamaks ja ka kulukamaks.
Lähiaastatel võivad ebaseadusliku rände vood ELi naaberriikide poliitilise ja majandusliku
olukorra tõttu veelgi suureneda. Täiendava riskina peab Eesti olema valmis olukordadeks, kus
sisserändajaid kasutatakse ära Euroopa Liidu liikmesriikide destabiliseerimise eesmärgil.
Katsumuseks on ka põgenike kriis, mille on põhjustanud Venemaa agressioon Ukraina vastu.
2019. aastal oli lahkumisettekirjutuse täitmise määr 96%. 2020. aastal langes see esialgu COVID-
19 reisipiirangute tõttu 83%-le (2020. aasta mai andmed), kuid tõusis seejärel 94%-le (2021. aasta
oktoobri andmed). On tavaline, et mõnel aastal tehtud lahkumisettekirjutuste täitmise määr tõuseb
aja möödudes. Ebaseaduslikult riigis viibivate või töötavate kolmandate riikide kodanike
tuvastamiseks teeb PPA tihedat koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooniga. PPA
koostab ühise riskianalüüsi alusel iga-aastase töökava, mis sisaldab konkreetseid sihipäraseid
meetmeid ja ühiskontrolli Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga.
22
Tõhusa tagasisaatmispoliitika eeltingimus on koostöö ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega.
Tagasisaatmist saab kiirendada ja selle edu tagada tõhusa koostöö abil päritoluriikidega. Selle
eesmärgi saavutamiseks on vaja luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kontakte nii ELi
liikmesriikides kui ka kolmandates riikides.
Välisministeerium, Siseministeerium ja PPA on tagasivõtukoostöö korraldamiseks kolmandate
riikidega teinud kindlaks prioriteetsed riigid. Eesmärk on parandada kahepoolset koostööd
riikidega, kust sisserändajad ebaseaduslikult Eestisse kõige tõenäolisemalt saabuvad.
Eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid, lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste
vahel, abistada reisidokumentide hankimisel ja tagada tagasipöörduja nõuetekohane vastuvõtmine
päritoluriigis. Võimalikud tegevused on läbirääkimised kahepoolsete tagasivõtulepingute,
ühisseminaride, külastuste jms üle. Vajaduse korral tehakse uuringuid, et tagada
tagasipöördumispoliitika areng. Täies ulatuses või koostöös AMIFiga on riigieelarvest kaetud Eesti
ja Venemaa piirivalve esindajate koostöö, et viia tagasisaatmismenetlused läbi kiirendatud korras,
ning kahepoolne koostöö kolmandate riikidega, et hõlbustada tagasivõtulepingute ja
rakendusprotokollide rakendamist.
Meetmete esialgne loetelu:
• VARRE jätkamine ja arendamine;
• sunniviisiline tagasisaatmine;
• majutuse pakkumine haavatavatele isikutele ja neile, kellele kohaldatakse tagasisaatmise
piirimenetlust;
• tagasisaatmisnõustamine ning teadlikkuse tõstmine riigi õigusabi taotlemise võimalusest;
• meditsiinilise ja psühholoogilise abi osutamine;
• kirjaliku ja suulise tõlke teenuse osutamine;
• kinnipidamiskeskuse tingimuste parandamine koos teenuste osutamisega;
• sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteemi rakendamine;
• tagasivõtmise ja tagasisaatmise vallas koostöö parandamine kolmandate riikide ning ELi
liikmesriikide ja asutustega;
• IT-süsteemide arendamine;
• massilise sisserändega toimetuleku suutlikkuse suurendamine.
Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.
Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke
paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks
ülioluline. Tegevustoetusest kaetakse osa tagasisaatmisega seotud IT-süsteemide ja -seadmete
hooldus- ning ülalpidamiskuludest. Kiirete ja tõhusate tagasisaatmismenetluste IT-süsteemi
edasiarendamine on hädavajalik. Väga oluline on ka tagada andmevahetus teiste asjakohaste IT-
süsteemidega.
Nendes valdkondades on Eestis peamine tagasisaatmispoliitika ja -menetluste väljatöötamise ja
rakendamise eest vastutaja PPA. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võidakse IT-süsteemide
hooldusega seotud rahalised vahendid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
23
arenduskeskusele, kes vastutab tagasisaatmise valdkonnas kõigi IT-süsteemide arendamise ja
hooldamise eest.
Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.
24
2.3.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 7. Väljundnäitajad
Tabel 8. Tulemusnäitajad
Erieesmär
k
Tun
nusk
ood
Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetase
me
mõõtühik
Võrdl
usaast
a(d)
Sihtväärtu
s (2029)
Sihtvää
rtuse
mõõtü
hik
Andmete
allikas
SO3 R.3.6 Vabatahtliku
lt
tagasipöördu
nute arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
560 Absoluut
arv
Projektiaruande
d
SO3 R.3.7 Välja
saadetud
tagasipöördu
jate arv
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
1190 Absoluut
arv
Projektiaruande
d
SO3 R.3.8 Tagasipöörd
ujate arv,
kelle puhul
rakendati
alternatiivi
kinnipidamis
ele
Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei
kohaldu
180 Absoluut
arv
Projektiaruande
d
Erieesmärk Tunnu
skood
Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk
(2024)
Sihtväärtus (2029)
SO3 O.3.1 Koolitustegevuses
osalejate arv
Absoluutarv 124 1000
SO3 O.3.2 Ostetud seadmete
arv, sealhulgas
ostetud või ajakohastatud IKT-
süsteemide arv
Absoluutarv 2 3
SO3 O.3.3 Taasintegreerimise
abi saanud tagasipöördujate
arv
Absoluutarv 190 975
25
2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või
BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 9. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO3 Alternatiivid kinnipidamisele 001 900 000,00
SO3 Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20
SO3 Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15
SO3 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 771 131,25
SO3 Taasintegreerimise abi 005 225 000,00
SO3 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10
SO3 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00
SO3 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 008 0
SO3 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15
SO3 Tegevustoetus 010 232 091,37
26
2.4. Erieesmärgi nimetus
Suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt
tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas
praktilise koostöö kaudu
2.4.1. Erieesmärgi kirjeldus
2.4.2. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või
BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 10. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO4 Üleandmised teisele liikmesriigile
(ümberpaigutamine)
001 0
SO4 Liikmesriigi toetus teisele liikmesriigile, sealhulgas
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetus
002 0
SO4 Ümberasustamine (artikkel 19) 003 0
SO4 Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine (artikkel 19)
004 0
SO4 Abi teisele liikmesriigile vastuvõtutaristu jaoks 005 0
SO4 tegevustoetus 006 0
2.5. Tehniline abi
2.5.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95
AMIFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt
vahendeid.
Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:
programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;
suutlikkuse suurendamiseks;
hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;
teavitamis- ja avalikustamistegevusteks.
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll
27
Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud.
Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, BMVI
ja ISFi vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse
korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel
osalemiseks jne.
Suutlikkuse suurendamine
Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada
parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate
pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise.
Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste
jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS
ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi,
vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa
sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise
põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist,
kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja
kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine
Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on
nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse
korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.
Teave ja teavitamine
Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamis- ja avalikustamistegevusteks (vt punkt 7).
Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.
2.5.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37
Tabel 11. Esialgne jaotus
Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
Teave ja teavitamine 001 25 568,98
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 173 363,32
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 178 982,86
Suutlikkuse suurendamine 004 178 982,86
28
3. Rahastamiskava
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g
3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa
Tabel 12. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (Selle tabeli koostab Euroopa Komisjon)
Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
AMIF
3.2. Rahalised eraldised kokku
Tabel 13. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa
Erieesmärk
Meetme liik Liidu toetuse
arvutamise alus
(kogusumma või
avalik sektor)
Liidu osalus (a) Liikmesriigiosa
lus (b)=(c)+(d)
Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku
e=(a)+(b)
Kaasrahastamismäär
(f)=(a)/(e)
avalik c) erasektor d)
Erieesmärk 1 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 7 015 653,75 2 338 551,25 2 338 551,25 0,00 9 354 205,00 75
AMIFi määruse artikli 15 lõike 2
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 18 791 672,64 2 087 963,63 2 087 963,63 0,00 20 879 636,27 90
AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - - -
AMIFi määruse artikli 15 lõike 4
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75
AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - - -
29
Erieesmärk 1 kokku 26 039 417,76 4 503 878,67 4 503 878,67 0,00 30 543 296,43
Erieesmärk 2 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 75
AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 2 978 100,00 330 900,00 330 900,00 0,00 3 309 000,00 90
AMIFi määruse artikli 15 lõike 3
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - - -
AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - - -
AMIFi määruse artikli 15 lõike 5
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - - -
Erieesmärk 2 kokku 9 015 600,00 2 343 400,00 2 343 400,00 0,00 11 359 000,00
Erieesmärk 3 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 5 431 726,60 1 810 575,53 1 810 575,53 0,00 7 242 302,13 75
AMIFi määruse artikli 15 lõike 2
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 900 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 - 90
AMIFi määruse artikli 15 lõike 3
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 996 131,25 332 043,75 332 043,75 0,00 1 328 175,00 75
AMIFi määruse artikli 15 lõike 4
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75
AMIFi määruse artikli 15 lõike 5
kohaselt kaasrahastatavad meetmed
kogusumma - - - - - -
Erieesmärk 3 kokku 7 559 949,22 2 319 983,07 2 319 983,07 0,00 9 879 932,29
Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohane
tehniline abi
kogusumma 2 556 898,02 0,00 0,00 0,00 2 556 898,02 100
30
Ühissätete määruse
artikli 37 kohane tehniline abi
kogusumma - - - - -
Kogusumma 45 171 865,00 9 167 261,74 9 167 261,74 0,00 54 339 126,74
3.3. Ümberpaigutamised
Tabel 14. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised12
Saaja fond/vahend
Ümberpaigutatav
fond/vahend
AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuulu
vusfond
EMKVF Kokku
AMIF - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00
ISF - - - - - - -
BMVI - - - - - - -
Kokku - - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00
12 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.
31
4. Eeltingimused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i
Tabel 15. Horisontaalsed eeltingimused
Eeltingimus Eeltingimuse
täitmine
Kriteeriumid Kriteeriumide
täitmine
Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus
Tõhusad
järelevalvemehhanism
id riigihangete turu
jaoks
JAH Kehtestatud on
järelevalvemehhanismid, mis
hõlmavad kõiki
riigihankelepinguid ja nende
hankeid fondidest, kooskõlas
ELi hankeõigusega. Selleks
on vaja järgmist:
1. meetmed, mis tagavad
tõhusate ja
usaldusväärsete andmete
kogumise
riigihankemenetluste
kohta, mis ületavad ELi
lävendeid, kooskõlas
direktiivi 2014/24/EL
artiklitest 83 ja 84 ning
direktiivi 2014/25/EL
artiklitest 99 ja 100
tuleneva
aruandluskohustusega;
2. meetmed andmete
tagamiseks vähemalt
järgmiste aspektide
jaoks:
a. konkurentsi kvaliteet ja
intensiivsus: võitnud
pakkujate nimed,
esialgne pakkujate arv ja
lepinguline maksumus;
1. JAH
2. JAH
3. JAH
4. JAH
5. JAH
Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee)
Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/11303
2019145?leiaKehtiv)
Konkurentsiseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10206
2021018?leiaKehtiv)
Info Rahandusministeeriumi
veebilehel
(https://www.fin.ee/riigihanked-
riigiabi-osalused-
kinnisvara/riigihanked
1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad
riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse
e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“
(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,
kooskõlas komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmäärusega (EL)
2019/1780. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab
Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest
vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi
2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad
kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.
2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline
maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena
komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1780
alusel.
2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud
lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave
VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registris lepingu
sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.
3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on
Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud
riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja
riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.
4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi
veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked).
5. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks
saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole
riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel
on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab
32
b. teave lõpliku hinna
kohta pärast valituks
osutumist ja VKEde kui
otsepakkujate osalemise
kohta, kui sellist teavet
pakuvad riiklikud
süsteemid;
3. meetmed pädevate
riigiasutuste jaoks
andmeseire ja
-analüüsi tagamiseks
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2;
4. analüüsitulemuste
üldsusele kättesaadavaks
tegemise kord kooskõlas
direktiivi 2014/24/EL
artikli 83 lõikega 3 ja
direktiivi 2014/25/EL
artikli 99 lõikega 3;
5. meetmed tagamaks, et
kogu teave, mis viitab
võimalikule
pakkumismahhinatsioon
ile, edastatakse
pädevatele
riigiasutustele kooskõlas
direktiivi 2014/24/EL
artikli 83 lõikega 2 ja
direktiivi 2014/25/EL
artikli 99 lõikega 2.
Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle
teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka
uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle
järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest.
Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku
konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada
Konkurentsiametit.
33
Euroopa Liidu
põhiõiguste harta
tõhus kohaldamine ja
rakendamine
JAH Et tagada Euroopa Liidu
põhiõiguste harta järgimine,
on olemas tõhusad
mehhanismid, mis hõlmavad
järgmist:
1. kord, mis tagab fondidest
toetatavate programmide
vastavuse ja nende
rakendamise harta
asjakohaste sätete
kohaselt;
2. kord anda seirekomisjonile
aru juhtumitest, mis on
seotud fondide toetatavate
tegevuste
mittevastavusega hartaga.
1. JAH
2. JAH
ÜRO ühine põhidokument, mis on osa
osalisriikide aruannetest – Eesti
(https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/
15/treatybodyexternal/Download.aspx
?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%
2f2015&Lang=en)
Eesti 2035
(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-
2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid)
Eesti Vabariigi põhiseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/11104
2025002?leiaKehtiv)
Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadus – ÜSS 2021-2027
(jõustunud 21.03.2022)
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13006
2023056?leiaKehtiv)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12604
2013009?leiaKehtiv)
Võrdse kohtlemise seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10607
2012022?leiaKehtiv)
Õiguskantsler
(https://www.oiguskantsler.ee/et)
Lasteombudsman
(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-
ja-noorte-%C3%B5igused)
1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud
mehhanism inimõiguste, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS)
§ 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31,
32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS
§ 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse
seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29,
Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34,
44, 46, Haldusmenetluse seadus.
ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab
keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“
aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele
kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates
projektivalikukriteeriumides.
Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad
koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.2.
Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle
ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse
korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).
Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri
ettepanekul.
Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada
arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema
juhtum, mille puhul ei vasta AMIFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste
hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest
menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist.
34
Seirekomisjoni kooseis ja liikmed
https://siseministeerium.ee/seirekomis
jon
Puuetega inimeste
õiguste konventsiooni
(PIK) kohaldamine ja
rakendamine
kooskõlas nõukogu
otsusega 2010/48/EÜ
JAH Et tagada puuetega inimeste
õiguste konventsiooni
rakendamine, on olemas
riiklik raamistik, mis hõlmab
järgmist:
1. mõõdetavate
tulemustega eesmärgid,
andmekogumise ja
-seire mehhanismid;
2. meetmed, et tagada
ligipääsetavuspoliitika,
õigusaktide ja
standardite
nõuetekohane
arvessevõtmine
programmide
väljatöötamisel ja
rakendamisel;
3. meetmed, mille kohaselt
antakse seirekomisjonile
aru juhtumitest, mille
puhul ei vasta fondidest
toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste
õiguste konventsioonile,
ning kõnealust
konventsiooni
käsitletavatest
kaebustest, mis on
esitatud artikli 69 lõikes
1. JAH
2. JAH
3. JAH
1. Heaolu arengukava 2023-2030
(https://www.sm.ee/et/heaolu-
arengukava-2023-2030)Strateegia
„Eesti 2035“
(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-
2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid)
2. Ligipääsetavuse rakkerühm
(https://www.riigikantselei.ee/ligipaas
etavus)
TTJA
(https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-
ehitamine/ligipaasetavus)
Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13105
2018055)
Nõuded eluruumile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10307
2015034?leiaKehtiv)
3.
Puuetega inimeste nõukoda
(https://www.oiguskantsler.ee/et/puue
tega-inimeste-n%C3%B5ukoda)
Õiguskantsler (https://www.oiguskantsler.ee/)
1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri strateegiate
vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika strateegia on seatud
„Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma ees seisvaid
probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on
kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK
nõudeid strateegia „Eesti 2035“. Statistikat puudega inimeste
olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-
uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu kaudu ning
asjakohaste tervise-, vananemis- ja pensioniteemaliste uuringutega.
Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande
statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid.
2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte
PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika
väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse
rakkerühma. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus-
ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele
ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab
meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused
„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja
„Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab
määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise
keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama
järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle.
Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi
ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete
rakendamisel.
3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste
õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire
35
7 ette nähtud korra
kohaselt.
Õiguskantsleri seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3
%95KS)
ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega
inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit
puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal.
Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. AMIFi
projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis
koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral
laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni
kohtumisele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda,
õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinik.
Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati
seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja
vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest,
mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsioonile.
Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud
ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava
päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul
ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsioonile.
36
5. Programmi haldavad asutused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84
Tabel 16. Programmi haldavad asutused
Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja
ametikoht
E-post
Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]
Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi
osakonna juhataja
Asutus, kellele
laekuvad komisjoni
maksed
Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]
6. Partnerlus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h
AMIFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti varjupaiga-, integratsiooni- ja
tagasisaatmispoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste
pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad.
ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraalne.
Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh
partnerite ja sidusrühmade kaasamine).
ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia
„Eesti 2035“, STAKi ja sidusa Eesti arengukava koostamisega.
STAKi koostamine algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses
konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis
maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade
turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide
esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja
neid kasutati STAKi koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse
veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei
heakskiit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamus.
See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel
riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida
topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste
asutuste ja partnerite esindajatest.
2018. aastal hakati koostama ka sidusa Eesti arengukava. Arengukava koostamise eeltööna
tegid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid analüüse, et teha kindlaks
37
valdkonna peamised probleemid ja võimalused. Aastatel 2019–2020 korraldati eri piirkondades
mitu seminari ja õpikoda ning muid kaasamisüritusi, kus osalesid teadlased, eksperdid ja
sidusrühmad. Arengukava eesmärke, peamisi probleeme ning kõige olulisemaid sekkumise
liike ja tegevussuundi arutati üksikasjalikumalt ministeeriumide, muude riiklike
organisatsioonide ja kõigi asjaomaste sotsiaalpartneritega (nt huvirühmad ja
kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad). Spetsiaalse veebiplatvormi kaudu esitati
arengukava avalikuks aruteluks ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidult arvamuse
saamiseks.
Varjupaiga- ja rändereformi riikliku rakenduskava jaoks moodustati 2024. aasta juunis
siseministri käskkirjaga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik seotud ministeeriumid
vastutasid oma valdkonna asjakohaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud
toimusid kord kuus, mille tulemusel koostati prioriseeritud tegevuste ja rahastamisvajaduste
nimekiri. Lisaks korraldati 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar.
ELi reformitud ühise varjupaiga- ja rändepoliitika rakendamiseks valmistumise
koordineerimist juhib Siseministeerium ning see toimub mitmel tasandil. Rakendamise
juhtimist ja seiret riiklikul tasandil toetab ministeeriumidevaheline töörühm. See töörühm
koondab kõik peamised varjupaiga- ja rändekorralduses osalevad osapooled Eestis.
Püsiliikmeteks on Siseministeerium, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus,
Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Vajadusel kaasatakse ka
teisi asjakohaseid sidusrühmi. Kolmanda sektori sotsiaalpartnereid ning rahvusvahelisi
organisatsioone, nagu IOM ja UNHCR, on kaasatud koordineerimisprotsessi ning neid hoitakse
kursis regulaarsete kohtumiste kaudu.
Et AMIFi, BMVI ja ISFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb
samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud
sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja
mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.
7. Teabevahetus ja nähtavus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j
ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu
avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab
juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse
kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev
elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.
Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud
siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava
eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide
veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud
38
tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-,
kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.
Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse
ka sotsiaalmeediat.
RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.
Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.
Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.
Näitajad
1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust
projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspoliitika fondidest. Netisaated on osa
Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.
2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.
3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks fotode ja videomaterjalide
loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav
ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe
edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge.
4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook, X ja
Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine
sotsiaalmeediakontodel.
39
Lisa 1. Temaatiline rahastu
Eri-
eesmärk Liik ELi toetus
(EUR) Kirjeldus
Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel
SO1 Erimeede 18 791 672,64 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO1 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava erinevate plokkide
rakendamisesse, eelkõige:
2. plokk „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“:
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) personali palkamine ning piirimenetlusega seotud asutuste personali koolitamine;
rahvusvahelise kaitse taotlejate, eelkõige piirimenetluse subjektide, toetamine, sealhulgas ülalpidamise (nt majutus, toit ja
esmatarbekaubad) ja teenuste (nt suuline ja kirjalik tõlge, esmane arstiabi) tagamine.
3. plokk „Vastuvõtu ümbermõtestamine“:
Vao majutuskeskuse (ja selle asjakohaste üksuste) kaasajastamine elamistingimuste parandamiseks eelkõige lastega peredele ja
saatjata alaealistele;
toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele, et tõsta nende suutlikkust ja kaasatust eestkoste ja muude vastuvõtuteenuste alal (nt
eestkoste ja lastekaitseteenuste arendamine, laste kriisikodude parandamine, koolitused ning toimepidevuse ja kriisikindluse
arendamine);
IT-süsteemide arendamine juhtumikorralduse paremaks koordineerimiseks vastuvõtusüsteemis;
töökordade ja juhiste koostamine (nt vastuvõtutingimuste piiramise, tõhustatud juhtumikorralduse, saatjata alaealiste esindamise
kohta);
PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine vastuvõtuteenuste teemadel.
4. plokk „Õiglane, tõhus ja ühtlustatud varjupaigamenetlus“:
PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine varjupaigamenetluse teemadel;
justiitssüsteemi personali (kohtunikud, õigusnõustajad, kohtuistungi sekretärid, advokaadid jne) koolitamine;
kohtumenetluse tõhustamine töökoormuse haldamiseks ja kohtumenetlusele juurdepääsu parandamiseks (nt
videokonverentsiseadmete ja muu vajaliku tehnika soetamise abil).
40
6. plokk „Õiglane ja tõhus süsteem: uute vastutuse jaotamise reeglite rakendamine“:
PPA-sse üksuse loomine, mis vastutab üleandmiste eest vastutavale liikmesriigile, selle personali palkamine ja koolitamine.
7. plokk „Solidaarsuse rakendamine“:
PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine solidaarsusmeetmete rakendamiseks.
8. plokk „Valmisolek, hädaolukorraks valmistumine ja kriisidele reageerimine“:
asjakohaste asutuste personali koolitamine ning teadlikkuse tõstmine kriisi- ja toimepidevusplaanide koostamise teemal.
9. plokk „Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja haavatavatele isikutele tagatud uued kaitsemeetmed ning põhiõiguste suurem järelevalve“:
tasuta õigusnõustamise tagamine haldusmenetluses;
tasuta õigusabi ja esindamise tagamine kohtumenetluses;
PPA, kohtusüsteemi ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine.
10. plokk „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“:
asjakohaste asutuste personali koolitamine suutlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas.
SO2 Erimeede 2 978 100,00 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO2 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 3
„Vastuvõtu ümbermõtestamine“ ja plokki 10 „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“.
Toetus on suunatud eelkõige kohanemismeetmete pakkumisele, sealhulgas:
kohanemiskursus ja keelekursus (A1-tasemel) rahvusvahelise kaitse taotlejatele;
andmebaasi arendamine taotlejate kursustele suunamiseks ja asjakohase teabe vahetamiseks teenusepakkujate ja PPA vahel.
SO3 Erimeede 900 000,00 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO3 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 5 „Tõhusad
ja õiglased tagasisaatmismenetlused“:
tagasipöördujate, eelkõige piirimenetluse subjektide, toetamine, sealhulgas ülalpidamise (nt majutus, toit ja esmatarbekaubad)
ja teenuste (nt suuline ja kirjalik tõlge, esmane arstiabi) tagamine.
Tehniline
abi
1 360 186,36 Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel.
1
Summary of the proposed amendment
Estonia proposes a standard programme amendment of the AMIF programme for the inclusion of specific action to support Member States in
the implementation of the Pact on Migration and Asylum (henceforth: the Pact).
The proposed amendments contribute mostly to the achievement of specific objective 1 “Strengthening and developing all aspects of the
Common European Asylum System, including its external dimension” and in some part to the achievement of specific objectives 2
“Strengthening and developing legal migration to the Member States in accordance with their economic and social needs, and promoting and
contributing to the effective integration and social inclusion of third-country nationals” and specific objective 3 “Contributing to countering
irregular migration, enhancing effective, safe and dignified return and readmission, and promoting and contributing to effective initial
reintegration in third countries” of Regulation (EU) 2021/1147 of the European Parliament and of the Council. All proposed amendments are in
line with the enabling conditions and horizontal principles referred to in Regulation (EU) 2021/1060.
A version of the programme with tracked changes is enclosed for transparency.
Proposed amendment has been approved by the Monitoring Committee on 13.08.2025 (Protocol signed on 15.08.2025).
Relevant adjustments have been made in the background information, the narrative of sections, in the subsequent programme tables as well as in
Appendix 3, which includes the information about the Specific Action to support the Member States to implement the Pact.
Activities under this Specific Action in relation to specific objective 1 will contribute to several building blocks of the Common Implementation
Plan for the Pact on Migration and Asylum, notably:
Building Block 2 ‘A new system to manage migration flows at the EU external borders’,
Building Block 3 ‘Rethinking reception’
Building Block 4 ‘Fair, efficient, and convergent asylum procedures’
Building Block 6 ‘A fair and efficient system: making the new responsibility rules work’
Building Block 7 ‘Making solidarity work’
Building Block 8 ‘Preparedness, Contingency Planning and Crisis response’
Building Block 9 ‘New safeguards for applicants for international protection and vulnerable persons, and increased monitoring of
fundamental rights’
2
Building Block 10 ‘Resettlement, Inclusion and Integration’
Activities under this specific action in relation to specific objective 2 will contribute to Building Block 3 ‘Rethinking reception’ and Building
Block 10 ‘Resettlement, Inclusion and Integration’ of the Commission Implementing Plan for the Pact on Migration and Asylum.
Activities under this specific action in relation to specific objective 3 will contribute to ‘Building Block 5 ‘Efficient and fair return procedures’ of
the Commission Implementation Plan for the Pact on Migration and Asylum.
The output and result indicators have been adjusted due to the additional above-mentioned activities, changes in underlying assumptions (e.g.
increase in the number of participants supported due to war in Ukraine) or indicator methodology (e.g. “number of participants who received
personalised professional guidance” - the associated projects do not provide guidance in view of the professional development of participants.
Therefore, the projects will be reported only under the main indicator “Number of participants supported” which covers a wide range of support).
In addition, references to legislation, policy strategies, web links and relevant stakeholders updated in the table 9 of the horizontal enabling
conditions.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / Estonia / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registry code 70000562
European Commission
DG HOME E.3 Secretariat
01.09.2025 No 14-13.1/155-1
Submission of the amendments of ISF, BMVI
and AMIF programmes 2021-2027
Herewith the Ministry of the Interior is submitting the proposals for amendment of the
1) Internal Security Fund programme 2021-2027 (version 3.0);
2) Border Management and Visa Policy Instrument programme 2021-2027 (version 5.0);
3) Asylum, Migration and Integration Fund programme 2021-2027 (version 2.0).
Yours Sincerely,
/signed digitally/
Tarmo Miilits
Secretary General
Annexes:
1. ISF programme 2021-2027 (version 3.0)
2. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 (ISF programme in Estonian)
3. ISF summary of proposed changes
4. BMVI programme 2021-2027 (version 5.0)
5. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 (BMVI programme in
Estonian)
6. BMVI summary of proposed changes
7. AMIF programme 2021-2027 (version 2.0)
8. Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi rakenduskava 2021-2027 (AMIF programme in
Estonian)
9. AMIF summary of proposed changes
10. Horizontal enabling conditions
CC: Andrea GIANNETTO ([email protected])
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus | 02.09.2025 | 1 | 5-4/41-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Poola Siseministeerium |
KLIM - Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rakenduskavade muudatuste keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta seisukoha andmine | 27.08.2025 | 1 | 14-13.1/153-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Kliimaministeerium |
Varade asekantsleri 4. mai 2023. a otsuse nr 1-24/84 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 2.1 ja 3.3 projektide ja Justiitsministeeriumi erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 26.08.2025 | 1 | 1-24/364 🔒 | Otsus | sisemin | |
Projekti abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus | 25.08.2025 | 1 | 14-13.4/138-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu esitamine | 18.08.2025 | 1 | 1-6/3226-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 29.07.2025 | 1 | 1-6/3215-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei |
Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rakenduskavade muudatuste keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine | 29.07.2025 | 1 | 14-13.1/153-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium |
Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 "Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused" muutmine | 21.07.2025 | 1 | 1-3/55 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks | 21.07.2025 | 1 | 1-3/57 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Siseministri 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 1-3/75 "Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade seirekomisjoni moodustamine" muutmine | 21.07.2025 | 1 | 1-3/56 | Üldkäskkiri | sisemin | |
ISF väljamaksete prognoos seisuga 31.05.2025 | 17.06.2025 | 1 | 14-13.4/123-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiits- ja Digiministeerium |
Varade asekantsleri 28. märtsi 2023. a otsuse nr 1-24/63 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 1.1 ja 3.4 projektide ja MTA erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 12.06.2025 | 1 | 1-24/268 🔒 | Otsus | sisemin | |
Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused | 02.06.2025 | 1 | 1-6/3188-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vormide muutmine ja kehtestamine | 05.05.2025 | 1 | 1-24/198 | Otsus | sisemin | |
Varade asekantsleri 22. novembri 2023. a otsuse nr 1-24/170 "Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 projekti tegevuskava ja eelarve ning kirjelduse kinnitamine" muutmine | 25.04.2025 | 3 | 1-24/194 | Otsus | sisemin | |
Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine | 16.04.2025 | 1 | 1-3/35 | Üldkäskkiri | sisemin | |
ISF toetuse andmise tingimuste muutmine | 16.04.2025 | 1 | 14-13.4/130-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Sisekaitseakadeemia |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused | 27.03.2025 | 1 | 14-13.3/80-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet |
Teade korrashoiuteenuste osutamise lepingu tingimuste muutmise kohta | 17.03.2025 | 1 | 6.6-2/1542 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Teade üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 17.03.2025 | 1 | 6.6-2/1543 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Vastused meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" TAT muutmisele | 10.03.2025 | 1 | 14-13.3/76-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused | 24.02.2025 | 1 | 14-13.3/78-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
AMIF meetme 2.3 TAT-i „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ muutmine | 21.02.2025 | 3 | 14-13.3/76-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | vastavalt e-kirjas toodule |
Siseministri 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 1-3/75 "Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade seirekomisjoni moodustamine" muutmine | 29.01.2025 | 1 | 1-3/10 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projekti "Võmmorski ja vahetatavate maadega seotud piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis" korrigeeritud tegevuskava ja eelarve ning projekti "Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus" tegevuskava ja eelarve ning kirjelduse kinnitamine | 17.12.2024 | 1 | 1-24/247 🔒 | Otsus | sisemin | |
Erimeetme projekti "BMVI/2024/SA/1.5.1/001.1 - EES ja ETIAS rakendamine" toetusleping | 17.12.2024 | 1 | 14-13.5/87-1 🔒 | Leping | sisemin | |
Kontrollijatele volituse andmine | 06.12.2024 | 3 | 1-3/127 🔒 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Välisvahendite osakonna juhataja 26. juuni 2023. a otsuse nr 1-24/117 „Perioodi 2021–2027 siseturvalisuspoliitika fondide maksetaotluste kontroll-lehe vormi kehtestamine“ muutmine ning tegevuste kohapealse kontrolli akti vormi kehtestamine | 19.11.2024 | 1 | 1-24/228 🔒 | Otsus | sisemin | |
Erimeetme BMVI/2024/SA/1.5.1/001.2 - SIS iSPOC DEBS (ETIAS) toetusleping | 22.10.2024 | 1 | 14-13.5/83-1 🔒 | Leping | sisemin | |
Teade üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 18.10.2024 | 5 | 6.6-2/6631 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/96 "Perioodi 2021–2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine" muutmine | 14.10.2024 | 1 | 1-3/118 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi perioodi 2021-2027 rakenduskava muutmisest seoses varjupaigasüsteemi reformiga | 08.10.2024 | 1 | 14-13.3/75-3 | Väljaminev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
Vastuskiri pöördumisele. Varjupaiga-, Rändeja Integratsioonifondi perioodi 2021-2027 rakenduskava tegevuste ülevaatamine seoses varjupaigasüsteemi reformiga | 20.09.2024 | 3 | 14-13.3/75-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi perioodi 2021-2027 rakenduskava tegevuste ülevaatamine seoses varjupaigasüsteemi reformiga | 28.08.2024 | 2 | 14-13.3/75-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
Varade asekantsleri 12. septembri 2023. a otsuse nr 1-24/134 "Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 3.1 projektide tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 19.07.2024 | 3 | 1-24/117 🔒 | Otsus | sisemin | |
Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine | 18.07.2024 | 1 | 1-6/2994-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
CBRN projektide maksetaotlus | 17.07.2024 | 1 | 14-13.4/80-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
Avalduse esitamine täitemenetluse algatamiseks | 17.07.2024 | 1 | 14-8.6/1655-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Katrin Vellet kohtutäituri büroo |
Projektide ISF.1.02.23-0007 ja ISF.1.03.23-0012 MT-de päring | 17.07.2024 | 1 | 14-13.4/80-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
Varade asekantsleri 4. mai 2023. a otsuse nr 1-24/84 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 2.1 ja 3.3 projektide ja Justiitsministeeriumi erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 05.07.2024 | 3 | 1-24/107 🔒 | Otsus | sisemin | |
Avaldus | 02.07.2024 | 1 | 14-8.6/1655-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Kohtutäitur Katrin Vellt |
Volituse andmine | 21.06.2024 | 3 | 1-3/69 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine | 18.06.2024 | 1 | 1-3/65 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Sisekaitseakadeemia maksete prognoos 15.06.2024 | 14.06.2024 | 4 | 14-13.4/67-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Sisekaitseakadeemia |
Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks | 13.06.2024 | 5 | 1-3/59 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Varade asekantsleri 4. mai 2023. a otsuse nr 1-24/84 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 2.1 ja 3.3 projektide ja Justiitsministeeriumi erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 12.06.2024 | 1 | 1-24/77 🔒 | Otsus | sisemin | |
Siseministri 10. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/47 "Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused" muutmine | 03.06.2024 | 1 | 1-3/46 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme 1.1 projektide kirjelduse ja eelarve kinnitamine | 30.05.2024 | 1 | 1-24/71 | Otsus | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 3.2 projekti tegevuskava, eelarve ning kirjelduse täpsustus | 29.05.2024 | 1 | 1-24/69 | Otsus | sisemin | |
TAT Väljasaatmiste vaatlemine | 27.05.2024 | 1 | 14-13.3/35-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Punane Rist |
Kinnituskiri käibemaksu kohta | 27.05.2024 | 1 | 14-13.3/35-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Punane Rist |
Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu | 27.05.2024 | 1 | 14-13.3/37-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Varade asekantsleri 4. mai 2023. a otsuse nr 1-24/84 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 2.1 ja 3.3 projektide ja Justiitsministeeriumi erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 24.05.2024 | 3 | 1-24/68 🔒 | Otsus | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 3.2 projekti tegevuskava, eelarve ning kirjelduse kinnitamine | 22.05.2024 | 1 | 1-24/67 | Otsus | sisemin | |
ISF projekti "Raske peitkuritegevuse ennetamine" tegevuskava ja eelarve muutmine | 16.05.2024 | 1 | 14-13.4/40-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Projekti taotlus: TAT „Väljasaatmiste vaatlemine“ | 14.05.2024 | 1 | 14-13.3/35-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Punane Rist |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.2 „Väljasaatmiste vaatlemine“ toetuse andmise tingimused | 02.05.2024 | 2 | 1-3/35 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine | 02.05.2024 | 2 | 1-3/37 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused | 02.05.2024 | 2 | 1-6/2955-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Sisejulgeoleku fondi projektide tegevuskava ja eelarve aastate kaupa (muutmine) | 29.04.2024 | 1 | 14-13.4/40-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Siseministri 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 1-3/75 "Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade seirekomisjoni moodustamine" muutmine | 18.04.2024 | 1 | 1-3/33 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Varade asekantsleri 12. septembri 2023. a otsuse nr 1-24/134 "Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 3.1 projektide tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 17.04.2024 | 1 | 1-24/55 🔒 | Otsus | sisemin | |
Sotsiaalministeerumi esindajate muudatused seirekomisjonis | 11.04.2024 | 1 | 14-13.1/110-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |
Vabaühenduste Liidu põhi- ja asendusliige seirekomisjonis | 09.04.2024 | 1 | 14-13.1/110-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Vabaühenduste Liit (endine EMSL) |
Üürilepingu muudatus nr 1 | 03.04.2024 | 349 | 6.4-2.1/92ML 🔒 | Leping | paa | |
Siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/96 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine" muutmine | 27.03.2024 | 1 | 1-3/27 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Teade korrashoiuteenuste osutamise lepingu tingimuste muutmise kohta | 13.03.2024 | 14 | 6.6-2/1425-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Teade üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 13.03.2024 | 14 | 6.6-2/1427-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine | 04.03.2024 | 22 | 1-3/23 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projekti AMIF2021-14 lõpparuande osaline heakskiitmine | 15.02.2024 | 40 | 14-8.6/1461-9 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Varade asekantsleri 4. mai 2023. a otsuse nr 1-24/84 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 2.1 ja 3.3 projektide ja Justiitsministeeriumi erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 14.02.2024 | 41 | 1-24/23 🔒 | Otsus | sisemin | |
Taotlus | 08.02.2024 | 47 | 14-13.4/75-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Maksu- ja Tolliamet |
Täiendav vastus | 05.02.2024 | 50 | 14-8.6/1574-5 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti AMIF2021-14 „Veebiportaal eesti.life“ toetuse osaline tagasinõudmine | 02.02.2024 | 53 | 14-8.6/1609-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine | 01.02.2024 | 55 | 14-13.3/30-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Transmission of Data 31.01.2024 HOME Funds | 31.01.2024 | 55 | 14-13.2/36-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission, DG Home |
Üürilepingu muudatus | 30.01.2024 | 57 | 6.4-2.1/36ML 🔒 | Leping | paa | |
Siseministri 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 1-3/75 "Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade seirekomisjoni moodustamine" muutmine | 26.01.2024 | 60 | 1-3/8 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme 2.3 projektide kirjelduste ning tegevuskava ja eelarve kinnitamine | 22.01.2024 | 64 | 1-24/9 🔒 | Otsus | sisemin | |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 Rahapesu Andmebüroo projekti tegevuskava ja eelarve ning kirjelduse kinnitamine | 22.01.2024 | 64 | 1-24/10 🔒 | Otsus | sisemin | |
JuM - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni liikme nimetamine | 18.01.2024 | 68 | 14-13.1/105-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
KLIM - Vastus | 18.01.2024 | 68 | 14-13.1/105-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Kliimaministeerium |
Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni uue liikme nimetamine | 18.01.2024 | 68 | 14-13.1/105-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Justiitsministeerium, Kliimaministeerium |
Sisekaitseakadeemia maksete prognoosi vorm | 16.01.2024 | 70 | 14-13.4/67-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Sisekaitseakadeemia |
AMIF2021-14 finantskontrolli päring 3 vastus | 04.01.2024 | 82 | 14-8.6/1592-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | |
RAB - Projekti kirjeldus | 19.12.2023 | 98 | 14-13.4/61-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahapesu Andmebüroo |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 Politsei- ja Piirivalveameti projektide tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine | 15.12.2023 | 102 | 1-24/178 🔒 | Otsus | sisemin | |
Varade asekantsleri 28. märtsi 2023. a otsuse nr 1-24/63 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 1.1 ja 3.4 projektide ja MTA erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 15.12.2023 | 102 | 1-24/179 🔒 | Otsus | sisemin | |
AMIF2021-14 finantskontrolli päring 3 | 13.12.2023 | 104 | 14-8.6/1592-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Projekti kirjelduste edastamine | 12.12.2023 | 105 | 14-13.4/59-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 "Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine" toetuse andmise tingimused | 12.12.2023 | 105 | 1-3/143 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projekti kirjelduste edastamine | 11.12.2023 | 106 | 14-13.4/58-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Projekti kirjelduste edastamine | 07.12.2023 | 110 | 14-13.4/58-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/96 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine" muutmine | 07.12.2023 | 110 | 1-3/139 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 "Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused" muutmine | 07.12.2023 | 497 | 1-3/138 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Kaaskiri | 06.12.2023 | 112 | 14-13.3/25-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
AMIF2021-14 finantskontrolli päringu vastus 2 | 05.12.2023 | 112 | 14-8.6/1574-4 | Sissetulev kiri | sisemin | |
Transmission of Data 31.10.2023 HOME Funds | 28.11.2023 | 119 | 14-13.2/28-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission DG HOME |
AMIF2021-14 finantskontrolli päring 2 | 22.11.2023 | 125 | 14-8.6/1574-3 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 projekti tegevuskava ja eelarve ning kirjelduse kinnitamine | 22.11.2023 | 523 | 1-24/170 🔒 | Otsus | sisemin | |
Vastus: AMIF2021-14 finantskontrolli päring | 20.11.2023 | 127 | 14-8.6/1582-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Siseministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks edastamine | 15.11.2023 | 132 | 1-6/2870-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Välisministeerium |
Vastus: Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine | 13.11.2023 | 134 | 14-8.6/1574-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 "Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine" toetuse andmise tingimused" muutmine | 07.11.2023 | 140 | 1-3/130 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused | 02.11.2023 | 145 | 1-3/124 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine | 29.10.2023 | 149 | 14-8.6/1574-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Garaaži pinna üürileping Tehnika 8 Türi | 26.10.2023 | 509 | 6.4-2.1/409ML | Leping | paa | |
BMVI TAT 2.1 ja 2.3 väljatöötamine_töörühma liikmete sisendi küsimine | 23.10.2023 | 155 | 14-13.5/25-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | |
Parendustöö ja üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt | 20.10.2023 | 515 | 6.6-2/7054-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 18.10.2023 | 160 | 1-6/2850-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Siseministri 10. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/47 "Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused" muutmine | 18.10.2023 | 160 | 1-3/122 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 06.10.2023 | 172 | 14-13.4/50-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Submission of the BMVI programme amendment | 05.10.2023 | 173 | 14-13.5/24-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission, S. O. |
Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 muutmine | 02.10.2023 | 176 | 1-5/66 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Siseministri 19. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/91 "Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks" muutmine | 29.09.2023 | 179 | 1-3/113 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Transmission of Data 31.08.2023 HOME Funds | 27.09.2023 | 181 | 14-13.2/25-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission DG HOME |
Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused | 26.09.2023 | 182 | 14-13.2/24-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu esitamine | 26.09.2023 | 182 | 1-6/2840-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
Üürilepingu muudatus | 22.09.2023 | 187 | 6.4-2.1/386ML 🔒 | Leping | paa | |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse "Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 2.0 kinnitamine" eelnõu kooskõlastamine | 19.09.2023 | 189 | 1-6/2832-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 3.1 projektide tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine | 12.09.2023 | 219 | 1-24/134 🔒 | Otsus | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused | 06.09.2023 | 202 | 1-3/105 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Taotlus | 30.08.2023 | 209 | 14-13.4/38-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Maksu- ja Tolliamet |
REM - EL siseturvalisupoliitika fondide seirekomisjon | 24.08.2023 | 215 | 14-13.2/20-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Kaaskiri | 22.08.2023 | 240 | 14-13.3/20-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
ISF projekti "Raske peritkuritegevuse ennetamine" koostöö kolmandate riikidega, taotlus EK-le | 22.08.2023 | 217 | 14-13.4/47-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | |
Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni liikme nimetamine. | 18.08.2023 | 221 | 14-13.2/20-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ projekti dokumentide esitamine | 16.08.2023 | 246 | 14-13.3/19-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.1 „Migratsiooninõustamine“ toetuse andmise tingimused | 11.08.2023 | 228 | 1-3/100 | Üldkäskkiri | sisemin | |
AMIF2021-14 LA päring 2 | 10.08.2023 | 229 | 14-8.6/1461-8 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | M. T., M. L. |
Acceptance of final report and clearance of the pre-financing | 31.07.2023 | 722 | 14-13.3/9-3 | Sissetulev kiri | sisemin | EC Directorate E – HOME Affairs Funds E.3 – North, West & Central Europe (II) |
Transmission of Data_31.07.2023_HOME Funds | 24.07.2023 | 246 | 14-13.2/18-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission,DG HOME |
AMIFi meetme 1.2 projektide tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine | 17.07.2023 | 253 | 1-24/124 🔒 | Otsus | sisemin | |
Euroopa Liidu 2021-2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjon | 17.07.2023 | 253 | 2-1/503-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused | 13.07.2023 | 257 | 1-3/98 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 13.07.2023 | 257 | 14-13.3/17-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit |
Siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/96 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine" muutmine | 04.07.2023 | 266 | 1-3/97 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Taotlus | 03.07.2023 | 267 | 14-13.3/16-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalkindlustusamet |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevuskava ja eelarve vormi muutmine | 30.06.2023 | 270 | 1-24/120 | Otsus | sisemin | |
Submission of the Requested Evidence of Final Report of the Emergency Assistance of the Asylum, Migration and Integration Fund | 28.06.2023 | 755 | 14-13.3/14-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
Submission of EMAS Final Report of Estonia | 27.06.2023 | 756 | 14-13.3/9-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | EC Directorate-General Migration & Home Affairs E3 North, West & Central Europe (II) |
AMIF-i rahastamiskava muutmine | 27.06.2023 | 273 | 14-13.3/13-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
Perioodi 2021–2027 siseturvalisuspoliitika fondide maksetaotluste kontroll-lehe vormi kehtestamine | 26.06.2023 | 274 | 1-24/117 🔒 | Otsus | sisemin | |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 19.06.2023 | 281 | 14-13.3/12-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium |
Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks | 19.06.2023 | 281 | 1-3/91 | Üldkäskkiri | sisemin | |
JuM - Maksetaotluste prognoosi esitamine ISF | 17.06.2023 | 283 | 14-13.2/14-6 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
PPA - Maksete prognoos | 17.06.2023 | 283 | 14-13.2/14-5 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
SMITi maksete prognoos | 17.06.2023 | 283 | 14-13.2/14-7 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
PäA - Siseturvalisuspoliitika fondide maksete prognoosi vormi edastamine | 13.06.2023 | 287 | 14-13.2/14-4 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
MTA - Siseturvalisuspoliitika fondide maksete prognoos | 09.06.2023 | 291 | 14-13.2/14-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Maksu- ja Tolliamet |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise tingimused | 06.06.2023 | 294 | 1-3/87 | Üldkäskkiri | sisemin | |
RAB - Vastuskiri | 06.06.2023 | 294 | 14-13.2/14-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahapesu Andmebüroo |
Varade asekantsleri 4. mai 2023. a otsuse nr 1-24/84 "Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 2.1 ja 3.3 projektide ja Justiitsministeeriumi erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine" muutmine | 05.06.2023 | 295 | 1-24/102 🔒 | Otsus | sisemin | |
Perioodi 2021-2027 siseturvalisuspoliitika fondide maksete prognoosi vormi edastamine | 30.05.2023 | 301 | 14-13.2/14-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sisekaitseakadeemia, Päästeamet, Rahapesu Andmebüroo (DELTA), Keskkonnaamet |
Perioodi 2021–2027 siseturvalisuspoliitika fondide maksete prognoosi vormi kehtestamine | 30.05.2023 | 301 | 1-24/98 | Otsus | sisemin | |
SKA Tegevuskava, eelarve ja projekti kirjelduse vormid | 22.05.2023 | 309 | 14-13.4/43-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Sisekaitseakadeemia |
Projekti AMIF2021-14 vahemakse | 22.05.2023 | 309 | 14-8.6/1510-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Lisa nr 7.9 03.08.2012 sõlmitud üürilepingule nr Ü3651/12 | 17.05.2023 | 315 | 6.4-2.1/151ML 🔒 | Leping | paa | |
Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi kasutamise tingimused | 12.05.2023 | 319 | 1-3/72 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projekti AMIF2021-14 vahearuande osaline heakskiitmine | 09.05.2023 | 322 | 14-8.6/1331-10 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 2.1 ja 3.3 projektide ja Justiitsministeeriumi erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine | 04.05.2023 | 327 | 1-24/84 🔒 | Otsus | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti AMIF2021-14 „Veebiportaal eesti.life“ toetuse osaline tagasinõudmine | 01.05.2023 | 330 | 14-8.6/1469-9 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Transmission of Data_30.04.2023_HOME funds | 28.04.2023 | 333 | 14-13.2/13-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission, DG HOME |
Sisejulgeolekufondi erimeetme projekti „Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis“ juhtrühma loomine- JuM kk | 27.04.2023 | 334 | 14-13.4/42-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Projekti AMIF2021-14 vahearuande korrigeeritud tegevusaruanne | 26.04.2023 | 335 | 14-8.6/1502-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Submission of the Final Report of the Emergency Assistance of the Asylum, Migration and Integration Fund | 21.04.2023 | 823 | 14-13.3/9-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
Sisejulgeoleku fondi projekti taotlus | 19.04.2023 | 377 | 14-13.4/40-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Projekti AMIF2021-14 ärakuulamise raames täiendavatele küsimustele vastus | 18.04.2023 | 343 | 14-8.6/1469-8 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 17.04.2023 | 344 | 14-13.3/8-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium |
Taotlus | 13.04.2023 | 348 | 14-13.4/38-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Maksu- ja Tolliamet |
Meetme "Piiriülese koostöö tõhustamine" projekti kirjelduste edastamine | 11.04.2023 | 350 | 14-13.4/36-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Projekti AMIF2021-14 ärakuulamise raames täiendavad küsimused | 11.04.2023 | 350 | 14-8.6/1469-7 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ, M. T. |
Täpsustatud tegevuskava ja eelarve esitamine | 11.04.2023 | 350 | 14-13.4/37-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Sisekaitseakadeemia |
AMIF2021-14 lõpparuande päringu vastus 3 | 04.04.2023 | 357 | 14-8.6/1461-7 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Vastus | 03.04.2023 | 358 | 14-8.6/1469-6 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ (eesti.life) |
Taotlus | 31.03.2023 | 361 | 14-13.4/35-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Sisekaitseakadeemia |
Taotlus | 29.03.2023 | 363 | 14-13.4/34-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi meetmete 1.1 ja 3.4 projektide ja MTA erimeetme projekti tegevuskavade ja eelarvete ning kirjelduste kinnitamine | 28.03.2023 | 364 | 1-24/63 🔒 | Otsus | sisemin | |
ISF demineerijate projekti konsultatsioon EKga tegemaks koostööd kolmandate riikidega | 22.03.2023 | 370 | 14-13.2/12-1 | Väljaminev kiri | sisemin | DG Home |
Tähtaja pikendamine: Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine | 20.03.2023 | 372 | 14-8.6/1469-5 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
AMIF2021-14 lõpparuande päringu vastus 2 | 20.03.2023 | 372 | 14-8.6/1461-5 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
AMIF2021-14 lõpparuande päringule vastamise tähtaja pikendamine | 20.03.2023 | 372 | 14-8.6/1461-6 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ, M. T. |
ISF erimeetme toetusleping inimkaubanduse ohvrite abistamiseks | 20.03.2023 | 372 | 14-13.4/32-1 | Leping | sisemin | |
AMIF2021-14 lõpparuande päringu vastus | 19.03.2023 | 373 | 14-8.6/1461-4 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
AMIF2021-14 finantskontrolli päringu 2 vastus | 16.03.2023 | 376 | 14-8.6/1477-2 | Sissetulev kiri | sisemin | |
Vastamise tähtaja pikendamine: Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine | 16.03.2023 | 376 | 14-8.6/1469-4 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
AMIF2021-14 finantskontrolli lõpparuande päring | 15.03.2023 | 377 | 14-8.6/1475-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ, M. T. |
AMIF2021-14 finantskontrolli lõpparuande päring 2 | 15.03.2023 | 377 | 14-8.6/1477-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ, M. T. |
AMIF2021-14 finantskontrolli päringu vastus. | 15.03.2023 | 377 | 14-8.6/1476-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Vastus selgitustaotlusele | 13.03.2023 | 379 | 14-8.6/1469-3 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Teade | 10.03.2023 | 739 | 6.6-1.2/1623-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused | 10.03.2023 | 382 | 1-3/47 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erakorralise abi vahendite teise osa väljamaksmine Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile | 10.03.2023 | 865 | 1-3/48 | Üldkäskkiri | sisemin | |
AMIF2021-14 lõpparuande päring. Tegevusaruanne | 10.03.2023 | 382 | 14-8.6/1461-3 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ, M. T. |
eesti.life aruandlus | 09.03.2023 | 383 | 14-8.6/1469-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Päästeamet ISF TAT8 projekti eelarve ja kirjeldus struktuuritoetuste registrisse | 06.03.2023 | 386 | 14-13.4/30-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
AMIF2021-14 lõpparuande päring | 06.03.2023 | 386 | 14-8.6/1461-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ, M. T. |
Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine | 01.03.2023 | 391 | 14-8.6/1469-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Üürilepingu muudatus | 28.02.2023 | 393 | 6.4-2.1/38ML 🔒 | Leping | paa | |
PPA ISF TAT1 broneeringuinfo projektide eelarved ja kirjeldused | 23.02.2023 | 397 | 14-13.4/23-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
SMIT ISF TAT1 broneeringuinfo projektide eelarve ja kirjeldus | 23.02.2023 | 397 | 14-13.4/24-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
PPA ISF TAT8 Projekti kirjelduste edastamine | 23.02.2023 | 397 | 14-13.4/22-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Üürilepingu muudatus nr 10 | 16.02.2023 | 405 | 6.4-2.1/33ML 🔒 | Leping | paa | |
Päästeameti ISF TAT9 projektide eelarved ja kirjeldused | 15.02.2023 | 484 | 14-13.4/19-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 "Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine" toetuse andmise tingimused | 14.02.2023 | 406 | 1-3/23 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused | 14.02.2023 | 406 | 1-3/27 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vormide kehtestamine | 14.02.2023 | 406 | 1-3/25 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projekti AMIF2021-14 lõpparuanne | 10.02.2023 | 410 | 14-8.6/1461-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | M. T. |
Üürileping | 08.02.2023 | 413 | 6.4-2.1/28ML 🔒 | Leping | paa | |
EMPACT projekti eelarve ja projekti kirjeldus SFOSi | 06.02.2023 | 414 | 14-13.4/18-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Maksu- ja Tolliamet |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 06.02.2023 | 414 | 1-6/2707-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium |
Üürilepingu muudatus nr 1 | 03.02.2023 | 418 | 6.4-2.1/16ML 🔒 | Leping | paa | |
Üürileping | 02.02.2023 | 419 | 6.4-2.1/14ML 🔒 | Leping | paa | |
Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine | 27.01.2023 | 424 | 1-3/16 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 23.01.2023 | 815 | 1-6/2701-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium |
Projekti BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmine“ tegevuste kirjelduse ja eelarve | 17.01.2023 | 434 | 14-13.5/11-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 17.01.2023 | 434 | 1-6/2696-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium |
Üürimärke kustutamise nõusolek | 16.01.2023 | 792 | 6.6-1.2/374-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
ISF EMPACT MTA toetusleping | 13.01.2023 | 438 | 14-13.4/16-1 | Leping | sisemin | |
Empact erimeetme taotlusvooru projekti kirjelduse vormi edastamine | 10.01.2023 | 441 | 14-13.4/15-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
AMIF2021-14 vahearuande päringu 3 vastus 2 | 02.01.2023 | 449 | 14-8.6/1331-9 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
AMIF2021-14 vahearuande päringu 3 vastus | 29.12.2022 | 453 | 14-8.6/1331-8 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Erimeetme "BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 - Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmine" toetusleping | 29.12.2022 | 453 | 14-13.5/10-1 🔒 | Leping | sisemin | |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erimeetmete ja erakorralise abi taotlemise ning toetuslepingu sõlmimise protseduurireeglid | 27.12.2022 | 455 | 1-3/103 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erakorralise abi vahendite väljamaksmine Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile | 27.12.2022 | 938 | 1-3/104 | Üldkäskkiri | sisemin | |
ISF EMPACT PPA leping | 21.12.2022 | 461 | 14-13.4/14-1 🔒 | Leping | sisemin | |
Üürilepingu muudatus nr 1 | 15.12.2022 | 468 | 6.4-2.1/451ML 🔒 | Leping | paa | |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavad | 12.12.2022 | 470 | 1-3/96 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Grant Agreement. Project HOME-2022-AMIF-AG-EMAS-TF1-EE-0010. | 09.12.2022 | 956 | 14-13.3/5-1 | Leping | sisemin | |
AMIF2021-14 vahearuande päring 3 | 04.12.2022 | 478 | 14-8.6/1331-7 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Submission of EMAS Application of Estonia - HOME/2022/AMIF/AG/EMAS/TF1/EE/0010 | 02.12.2022 | 963 | 14-13.3/4-7 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | European Commission |
Siseministri 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 1-3/75 "Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade seirekomisjoni moodustamine" muutmine | 29.11.2022 | 483 | 1-3/91 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Notification of Award Decision taken | 28.11.2022 | 967 | 14-13.3/4-6 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
AMIF2021-14 vahearuande päringu 2 vastus | 22.11.2022 | 490 | 14-8.6/1331-6 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Teade üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 17.11.2022 | 496 | 6.6-2/7370-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
AMIF2021-14 vahearuande päring 2 | 16.11.2022 | 496 | 14-8.6/1331-5 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Submission of the Application of the Emergency Assistance of the Asylum, Migration and Integration Fund | 07.11.2022 | 988 | 14-13.3/4-5 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
Kirjavahetus KuMga projekti AMIF2021-14 vahearuande teemal | 03.11.2022 | 509 | 14-8.6/1404-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium, Kultuuriministeerium |
Otsuse edastamine | 01.11.2022 | 994 | 14-13.2/5-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | EC Unit E.1 – Funds Coordination |
AMIF2021-14 vahearuande päringu vastus. Tegevusaruanne | 26.10.2022 | 517 | 14-8.6/1331-4 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
eesti.life projekti aruanne AMIF ühisindikaatorite täitmise kohta | 26.10.2022 | 517 | 14-8.6/1397-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Submission of the Application of the Emergency Assistance of the Asylum, Migration and Integration Fund | 24.10.2022 | 1002 | 14-13.3/4-4 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
Teade | 17.10.2022 | 883 | 6.6-2/6737-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade seirekomisjoni moodustamine | 17.10.2022 | 526 | 1-3/75 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Vastuskiri | 13.10.2022 | 1013 | 14-13.3/4-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | EC Unit E.1 – Funds programming and agencies coordination |
AMIF2021-14 vahearuande päringu vastus | 10.10.2022 | 533 | 14-8.6/1331-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Submission of the Application of the Emergency Assistance of the Asylum, Migration and Integration Fund | 10.10.2022 | 1016 | 14-13.3/4-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
EL 2021–2027 siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni liikme nimetamine | 06.10.2022 | 537 | 14-13.1/60-17 | Sissetulev kiri | sisemin | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik |
EKO - EL 2021–2027 siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni liikme nimetamine? | 06.10.2022 | 537 | 14-13.1/60-16 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Keskkonnaühenduste Koda |
AMIF erakorralise abi taotlemise dokumendid | 03.10.2022 | 1023 | 14-13.3/4-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
Struktuuritoetuse registri kasutajakontode taotlemine | 30.09.2022 | 543 | 14-8.5/96-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Vastuskiri: Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine - korduskutse | 26.09.2022 | 547 | 14-13.1/60-15 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse ""Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027" kinnitamine" eelnõu | 18.09.2022 | 555 | 1-6/2598-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
Acceptance of revised National Programme – AMIF ESTONIA | 08.09.2022 | 565 | 14-8.6/1360-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
Informatsiooni edastamine | 06.09.2022 | 1050 | 14-13.2/5-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | EC Unit E.1 – Funds Programming and Agencies Coordination |
AMIF2021-14 vahearuande päring | 01.09.2022 | 572 | 14-8.6/1331-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Üürileping | 31.08.2022 | 574 | 6.4-2.1/361ML 🔒 | Leping | paa | |
Submission of the revised Asylum, Migration and Integration Fund Programme 2021-2027 for Estonia | 16.08.2022 | 588 | 14-13.3/1-2 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
Notification Letter EE - Specific Action Innovation border surveillance - Application EE – Reference BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/002 - Ares(2022)5729658 | 15.08.2022 | 589 | 14-13.5/5-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
ÕK - Vastus | 10.08.2022 | 594 | 14-13.1/92-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Õiguskantsleri Kantselei |
Submission of an application to change Estonian National Programme AMIF for 2014-2020 | 09.08.2022 | 595 | 14-8.6/1360-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
EK vastus mobiilsete piirikontrolli mastide rahastamise taotluse kohta | 02.08.2022 | 602 | 14-13.5/2-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
Estonia - Programme - AMIF - Programme Adoption 2021-2027 - Observations Letter - Ares(2022)5504894 | 02.08.2022 | 602 | 14-13.3/3-1 | Sissetulev kiri | sisemin | HOME NOTIFICATIONS E3 |
Kirja edastamine | 19.07.2022 | 1099 | 5-4/38-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | EV Alaline Esindus Euroopa Liidu juures |
Estonia - Programme - ISF - Programme Adoption 2021-2027 - Observations Letter - Ares(2022)5172775 | 18.07.2022 | 617 | 14-13.2/4-1 | Sissetulev kiri | sisemin | EC DG HOME E.3 Secretariat |
FW: Notification letter - Proposals for the Specific Action - ISF/2022/SA/2.2.1 - European Multidisciplinary Platform Against Criminal Threats (EMPACT) - ISF/2022/SA/2.2.1/001 and I... - Ares(2022)5106049 | 14.07.2022 | 621 | 14-13.4/7-1 | Sissetulev kiri | sisemin | EC DG HOME E.3 Secretariat |
Koostöö Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoniga | 11.07.2022 | 624 | 14-13.1/92-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Õiguskantsleri Kantselei |
Üürileping | 07.07.2022 | 629 | 6.4-2.1/213ML 🔒 | Leping | paa | |
Üürileping alates 01.09.2022 | 07.07.2022 | 629 | 6.4-2.1/211ML 🔒 | Leping | paa | |
Üürileping | 07.07.2022 | 629 | 6.4-2.1/212ML 🔒 | Leping | paa | |
Üürileping | 07.07.2022 | 629 | 6.4-2.1/210ML 🔒 | Leping | paa | |
Empact erimeetme rahastamine ja lisamine ISFi rakenduskavasse | 07.07.2022 | 628 | 14-13.4/6-1 | Sissetulev kiri | sisemin | EC Directorate-General Migration & Home Affairs HOME.E1: Funds Coordination |
Parendustööde teostamise kokkulepe | 06.07.2022 | 630 | 6.4-2.1/207ML 🔒 | Leping | paa | |
Üürilepingu muudatus nr 5 | 06.07.2022 | 630 | 6.4-2.1/208ML 🔒 | Leping | paa | |
Üürileping | 06.07.2022 | 630 | 6.4-2.1/206ML 🔒 | Leping | paa | |
Üürileping | 06.07.2022 | 986 | 6.4-2.1/204ML 🔒 | Leping | paa | |
eesti.life projekti vahearuanne 1.11.2021-31.05.2022 | 04.07.2022 | 631 | 14-8.6/1331-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine | 27.06.2022 | 638 | 14-13.1/60-14 | Väljaminev kiri | sisemin | Eesti Keskkonnaühenduste Koda |
Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine - korduskutse | 27.06.2022 | 638 | 14-13.1/60-13 | Väljaminev kiri | sisemin | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Töörühmade moodustamine perioodi 2021–2027 Sisejulgeolekufondi toetuse andmise tingimuste väljatöötamiseks | 20.06.2022 | 645 | 1-3/48 🔒 | Üldkäskkiri | sisemin | |
ISF/2022/SA/3.3.1 "Specific Action on the provision of services to victims of trafficking in human beings – THB" project application | 27.05.2022 | 669 | 14-13.4/4-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission DG for Migration and Home Affairs |
Submission of applications to the call BMVI/2021-2022/SA/1.2.1 | 12.05.2022 | 684 | 14-13.5/2-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission, A. V. |
Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine | 06.05.2022 | 690 | 1-3/35 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erimeetmete ja erakorralise abi taotlemise protseduurireeglid | 06.05.2022 | 690 | 1-3/37 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Taotluste esitamine Integreeritud piirihalduse fondi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) erimeetme innovaatilised lahendused mere-, ranniku-, maismaapiiri valvamiseks | 06.05.2022 | 690 | 14-13.1/88-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Submission of the Asylum, Migration and Integration Fund Programme 2021-2027 for Estonia | 05.05.2022 | 691 | 14-13.3/1-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
ISF erimeetme projekt inimkaubanduses | 04.05.2022 | 692 | 14-13.4/3-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Submission of the Internal Security Fund Programme 2021-2027 for Estonia | 01.05.2022 | 695 | 14-13.4/2-1 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
ISF/2022/SA/2.2.1 "Specific Action EMPACT" project application | 28.04.2022 | 698 | 14-13.4/1-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission DG for Migration and Home Affairs |
Seisukoht Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine eelnõu kohta | 27.04.2022 | 699 | 14-13.1/85-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Keskkonnaministeerium |
Sisejulgeolekufondi EMPACT erimeetme projekti partnerlusdeklaratsioon | 27.04.2022 | 699 | 14-8.7/1058-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet, PPA |
Sisejulgeolekufondi erimeetme toetuse taotlemiseks | 21.04.2022 | 705 | 14-8.7/1058-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse ""Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027" kinnitamine" eelnõu | 20.04.2022 | 706 | 1-6/2509-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse ""Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027" kinnitamine" eelnõu | 14.04.2022 | 712 | 1-6/2503-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
EK teatis temaatilisest rahastust LRde programmidesse üle kantud kulude abikõlblikkuse kohta | 14.04.2022 | 712 | 14-13.2/1-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjoni sekretariaat |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse ""Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027" kinnitamine" eelnõu | 14.04.2022 | 712 | 1-6/2502-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
EK teatis 11.03.2022 veebiseminari küsimuste-vastuste kohta | 14.04.2022 | 712 | 14-13.2/2-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjoni sekretariaat |
EK teavitus UA sõjapõgenike abikõlblike kulude kohta | 12.04.2022 | 1197 | 14-8.5/95-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Välisministeerium |
Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine | 06.04.2022 | 720 | 14-13.1/85-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Keskkonnaministeerium |
Taotlus | 06.04.2022 | 720 | 14-8.7/1053-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Maksu- ja Tolliamet |
SKA -Ukraina põgenike osalemisest Varjupaiga-. Rände- ja Integratsioonifondist rahastatud projektidest | 01.04.2022 | 1208 | 14-8.6/1268-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalkindlustusamet |
Ukraina põgenike osalemisest Varjupaiga-. Rände- ja Integratsioonifondist rahastatud projektides | 17.03.2022 | 1223 | 14-8.6/1268-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, MTÜ Eesti Pagulasabi, AS Hoolekandeteenused, Eesti Punane Rist, Expat Relocation Estonia OÜ, MTÜ Balti Uuringute Instituut, MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus, MTÜ Rahvusvaheline Maja, Ore Meedia OÜ, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, SA Tartu Rahvaülikool, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tallinna Ülikool, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalministeerium |
Teade korrashoiuteenuste osutamise lepingu tingimuste muutmise kohta | 11.03.2022 | 747 | 6.6-2/1442-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Teated üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 11.03.2022 | 747 | 6.6-2/1425-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
HOME-Funds/2022/09: Financial needs following the Ukrainian crisis | 11.03.2022 | 746 | 14-13.1/81-2 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission Directorate-General Migration & Home Affairs |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine | 10.03.2022 | 747 | 1-6/2479-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine | 09.03.2022 | 748 | 1-6/2474-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei |
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse "Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 kinnitamine" eelnõu kooskõlastamine | 09.03.2022 | 748 | 1-6/2476-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei |
HOME-Funds/2022/09: Financial needs following the Ukrainian crisis | 07.03.2022 | 750 | 14-13.1/81-1 | Sissetulev kiri | sisemin | European Commission Directorate-General Migration & Home Affairs |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu korraldusasutuse ajutine määramine | 28.02.2022 | 757 | 1-6/2464-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
Edastame Komisjoni peadirektorite kirja ministritele (Charter of Fundamental Rights) | 21.02.2022 | 764 | 5-4/9-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Välisministeerium |
Osmussaare 2 üürileping | 14.02.2022 | 1128 | 6.4-2.1/25ML 🔒 | Leping | paa | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu korraldusasutuse ajutise määramise eelnõu kooskõlastamine | 14.02.2022 | 771 | 1-6/2456-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei |
Vastus Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava avaliku konsultatsiooni käigus esitatud ettepanekule | 28.01.2022 | 788 | 14-13.1/71-4 | Väljaminev kiri | sisemin | Eesti Linnade ja Valdade Liit, Kultuuriministeerium |
UNHCR vastuskiri - AMIF rakenduskava eelnõu | 23.12.2021 | 824 | 14-13.1/71-3 | Sissetulev kiri | sisemin | UNHCR |
ELVL vastuskiri - AMIF rakenduskava eelnõu | 22.12.2021 | 825 | 14-13.1/71-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
Projekti AMIF2021-14 "Veebiportaal eesti.life" toetusleping | 21.12.2021 | 826 | 14-8.6/1186-1 🔒 | Leping | sisemin | |
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodil 2021-2027 avalik konsultatsioon | 14.12.2021 | 833 | 14-13.1/73-1 | Väljaminev kiri | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avalikus taotlusvoorus "Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis" esitatud taotluste rahuldamata jätmine | 10.12.2021 | 837 | 1-5/120 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avalikus taotlusvoorus "Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis" esitatud taotluse rahuldamine | 10.12.2021 | 837 | 1-5/119 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava perioodil 2021-2027 avalik konsultatsioon | 02.12.2021 | 845 | 14-13.1/71-1 | Väljaminev kiri | sisemin | EIS, avalik konsultatsioon |
Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi rakenduskava eelnõu avalik konsultatsioon | 02.12.2021 | 845 | 14-13.1/72-1 | Väljaminev kiri | sisemin | EIS, avalik konsultatsioon |
EE ametlik BMVI eraldis perioodiks 2021-2027 | 06.11.2021 | 871 | 14-13.1/68-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
Initial AMIF and ISF allocations for the period 2021-2027 | 27.10.2021 | 881 | 14-13.1/67-1 | Sissetulev kiri | sisemin | European Commission |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru „Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis“ hindamiskomisjoni moodustamine | 21.10.2021 | 887 | 1-5/101 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Taotluse AMIF2021-14 vormilise hindamise päringu vastus | 01.10.2021 | 907 | 14-8.6/1113-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Taotluse AMIF2021-12 vormilise hindamise päringu vastus | 01.10.2021 | 907 | 14-8.6/1111-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | HUUB MTÜ |
Taotluse AMIF2021-13 vormilise hindamise päringu vastus | 01.10.2021 | 907 | 14-8.6/1112-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Instituut |
Taotluse AMIF2021-15 vormilise hindamise päringu vastus | 01.10.2021 | 907 | 14-8.6/1114-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Postimees Grupp |
Teade üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 24.09.2021 | 1271 | 6.6-1.1/7871-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Taotluse AMIF2021-13 vormilise hindamise päring | 23.09.2021 | 915 | 14-8.6/1112-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Eesti Instituut , Eesti Instituut, Eesti Instituut |
Taotluse AMIF2021-12 vormilise hindamise päring | 23.09.2021 | 915 | 14-8.6/1111-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | HUUB MTÜ |
Taotluse AMIF2021-14 vormilise hindamise päring | 23.09.2021 | 915 | 14-8.6/1113-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
Taotluse AMIF2021-15 vormilise hindamise päring | 23.09.2021 | 915 | 14-8.6/1114-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | AS Postimees Grupp |
Eesti Instituut - Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis | 16.09.2021 | 922 | 14-8.6/1112-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Instituut |
Ore Meedia OÜ - Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis | 16.09.2021 | 922 | 14-8.6/1113-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Ore Meedia OÜ |
HUUB MTÜ - „Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis” taotlus | 16.09.2021 | 922 | 14-8.6/1111-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | HUUB MTÜ |
AS Postimees Grupp - Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis | 16.09.2021 | 922 | 14-8.6/1114-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | AS Postimees Grupp |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru "Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis" läbiviimine | 12.08.2021 | 957 | 1-3/75 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Üüeilepingu muudatus | 12.07.2021 | 1345 | 6.6-2/6007-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Siseturvalisuspoliitika fondide mõõdikud | 09.07.2021 | 991 | 14-13.1/64-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaagentuur, Maksu- ja Tolliamet, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Sisekaitseakadeemia |
RK - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine | 29.06.2021 | 1001 | 14-13.1/60-11 | Sissetulev kiri | sisemin | Riigikantselei |
HTM - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine | 29.06.2021 | 1001 | 14-13.1/60-12 | Sissetulev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium |
VaM - Komisjoni liikme nimetamine | 25.06.2021 | 1005 | 14-13.1/60-9 | Sissetulev kiri | sisemin | Välisministeerium |
JuM - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni liikme nimetamine | 25.06.2021 | 1005 | 14-13.1/60-10 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
KeM - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni liikme nimetamine | 22.06.2021 | 1008 | 14-13.1/60-7 | Sissetulev kiri | sisemin | Keskkonnaministeerium |
KaM - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni Kaitseministeeriumi esindaja nimetamine | 22.06.2021 | 1008 | 14-13.1/60-6 | Sissetulev kiri | sisemin | EV Kaitseministeerium |
KuM - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni esindaja nimetamine | 22.06.2021 | 1008 | 14-13.1/60-8 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
Kaubandus-Tööstuskoja esindaja nimetamine Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide koostöövõrgustikku | 17.06.2021 | 1013 | 14-13.1/60-5 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
Vabaühenduste Liit - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine | 16.06.2021 | 1014 | 1-13/167-4 | Sissetulev kiri | sisemin | Vabaühenduste Liit (endine EMSL) |
ELVL - esindaja nimetamine „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ juhtkomisjoni: vastuskiri | 15.06.2021 | 1015 | 1-13/167-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
ELVL - Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine: vastuskiri | 15.06.2021 | 1015 | 14-13.1/60-4 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
Sotsiaalministeeriumi esindaja nimetamine Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni | 14.06.2021 | 1016 | 14-13.1/60-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |
Initial BMVI allocations for the period 2021-2027 | 14.06.2021 | 1016 | 14-13.1/61-1 | Sissetulev kiri | sisemin | European Commission |
Rahandusministeeriumi esindajate määramine | 14.06.2021 | 1016 | 14-13.1/60-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |
Eesti Noorteühenduste Liit - Esindaja nimetamine „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ juhtkomisjoni | 08.06.2021 | 1022 | 1-13/167-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Noorteühenduste Liit |
JuM täpsustused (ISF 2021+ planeerimine) | 07.06.2021 | 1023 | 14-13.1/54-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Esindaja nimetamine „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ juhtkomisjoni | 07.06.2021 | 1023 | 1-13/167-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Vabaühenduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit |
Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni moodustamine | 04.06.2021 | 1026 | 14-13.1/60-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Vabaühenduste Liit (endine EMSL), Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eestimaa Looduse Fond |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru "Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele Eestis" läbiviimine | 27.05.2021 | 1034 | 1-3/52 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Teade üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 17.05.2021 | 1045 | 6.6-2/4013-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Krundi nurgapunktide mahamärkimine | 06.05.2021 | 1412 | 6.3-9/16-1 | Väljaminev kiri | paa | Amaate AKM OÜ / Geomap |
Projekti ISFP-23 lõpparuanne | 29.04.2021 | 1419 | 6.3-3/3-4 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Teade üüritingimuste muutmise kohta (PÄÄSTEAMET) | 29.04.2021 | 1419 | 6.6-2/3552-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Confirmation of data | 29.04.2021 | 1062 | 14-13.1/53-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
Siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021–2027 planeerimine | 29.04.2021 | 1062 | 14-8.7/919-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |
JuM - Siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021-27 planeerimine | 28.04.2021 | 1063 | 14-13.1/54-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
BMVI jaotusvõtme algandmete kontroll | 21.04.2021 | 1070 | 14-13.1/53-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Euroopa Komisjon |
Projekti ISFP-23 lõpparuande heakskiitmine | 14.04.2021 | 1434 | 6.3-3/3-3 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Teade üürilepingu tingimuste muutmise kohta | 12.03.2021 | 1467 | 6.6-1.3/2041-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Projekti ISFP-23 lõpparuande päring | 09.03.2021 | 1470 | 6.3-3/3-2 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Kairit Mägi |
Projekti ISFP-23 aruanne | 15.02.2021 | 1492 | 6.3-3/3-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
PPA sisend BMVI-sse - 05.06.2020 | 14.10.2020 | 1259 | 14-13.1/36-17 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
PPA BMVI vajaduste kaardistus | 14.10.2020 | 1259 | 14-13.1/36-16 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet, R. Z., J. H. |
isa- ja muudatustööde kokkulepe nr 1 | 24.09.2020 | 1636 | 6.3-5/6VL | Leping | paa | |
Leping -Pärnu 79, Kilingi-Nõmme | 30.07.2020 | 1692 | 6.6-2/7661-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Riigivara üleandmine Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile | 09.07.2020 | 1713 | 1.1-2/7070-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
MKM-i ettepanek ISF 2021-2027 planeerimiseks | 07.07.2020 | 1358 | 14-13.1/36-15 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Tagasiside sotsiaalpartnerite ettepanekutele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 programmi kavandile | 26.06.2020 | 1369 | 14-13.1/38-3 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | |
Projekti ISFP-23 III vahearuande heakskiitmine | 15.06.2020 | 1737 | 6.3-3/5-8 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 III vahearuande päring 2 | 11.06.2020 | 1741 | 6.3-3/5-6 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 III vahearuande päring 3 | 11.06.2020 | 1741 | 6.3-3/5-7 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 III vahearuande päring | 11.06.2020 | 1741 | 6.3-3/5-5 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Päring | 15.05.2020 | 1768 | 6.3-3/5-4 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 planeerimine | 12.05.2020 | 1414 | 14-13.1/38-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | |
Sotsiaalpartnerite ettepanekud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 planeerimiseks | 12.05.2020 | 1414 | 14-13.1/38-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | |
Projekti ISFP-23 III vahearuande päring 2 | 06.05.2020 | 1777 | 6.3-3/5-3 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Siseturvalisuse fondide 2021-2027 rakenduskavade esimene versioon (mitteametlik esitamine) | 30.04.2020 | 1426 | 14-13.1/32-3 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | European Commission |
ISF 2021-2027 rakenduskava esimene versioon (ministeeriumitele) | 30.04.2020 | 1426 | 14-13.1/32-4 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 planeerimine | 20.04.2020 | 1436 | 14-13.1/37-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium |
Vahearuande päring | 17.04.2020 | 1796 | 6.3-3/5-2 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 III vahearuanne | 15.04.2020 | 1798 | 6.3-3/5-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Erika 3 haldushoone rajamise omanikujärelevalve | 08.04.2020 | 1805 | 6.3-5/2VL 🔒 | Leping | paa | |
Täpsustavad küsimused SoM-i esitatud sisendi osas | 26.03.2020 | 1461 | 14-13.1/36-14 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021–2027 planeerimiseks | 25.03.2020 | 1462 | 14-13.1/36-13 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |
Tagasiside ja täpsustavad küsimused RM-i sisendi osas | 16.03.2020 | 1471 | 14-13.1/36-12 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |
Täpsustavad küsimused KKM esitatud sisendi osas | 16.03.2020 | 1471 | 14-13.1/36-11 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Keskkonnaministeerium |
Täpsustavad küsimused MeM-i esitatud sisendi osas | 16.03.2020 | 1471 | 14-13.1/36-9 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Maaeluministeerium |
Täpsustavad küsimused JuM-i esitatud sisendi osas | 16.03.2020 | 1471 | 14-13.1/36-10 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
KuM - Siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021-2027 planeerimine | 12.03.2020 | 1475 | 14-13.1/36-8 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kultuuriministeerium |
Üüriilepingu muudatus - Kooli 16, Kehra muudatus nr 5 | 10.03.2020 | 1478 | 6.4-2.1/50ML 🔒 | Leping | paa | |
Tagasiside MTA BMVI sisendi kohta | 09.03.2020 | 1478 | 14-13.1/36-7 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Rahandusministeerium, K. K. |
VäMi, PVPO, KRPO sisendid | 04.03.2020 | 1483 | 14-13.1/36-6 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | |
JuM - Siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021-2027 planeerimine | 02.03.2020 | 1485 | 14-13.1/36-5 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
MeM - Siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021–2027 planeerimine | 28.02.2020 | 1488 | 14-13.1/36-4 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Maaeluministeerium |
RaM - Siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021–2027 planeerimine | 27.02.2020 | 1489 | 14-13.1/36-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |
KeM - Seisukohad siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021–2027 planeerimisele | 27.02.2020 | 1489 | 14-13.1/36-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Keskkonnaministeerium |
FW: Informal submission of draft programmes MFF 2021-2027 | 10.02.2020 | 1506 | 14-13.1/32-2 | Sissetulev kiri | sisemin | European Commission |
Siseturvalisuse valdkonna EL fondide 2021–2027 planeerimine | 31.01.2020 | 1516 | 14-13.1/36-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Ministeeriumid, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium |
Programming fiches on suggested priorities for the future programmes of Estonia (MFF 2021-2027) | 23.12.2019 | 1555 | 14-13.1/32-1 | Sissetulev kiri | sisemin | EC Directorate E: Migration and Security Funds; Financial Resources |
Hankeleping | 23.12.2019 | 1912 | 6.3-5/6VL | Leping | paa | |
HML | 18.12.2019 | 1917 | 7.2-2.4/14513-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kirde 14, Elva üürilepingu muudatus nr 5 | 16.12.2019 | 1919 | 6.4-2.1/232ML 🔒 | Leping | paa | |
Läbirääkimised kändude juurimise ja utiliseerimise väikeostu hinnapakkumuse üle | 13.12.2019 | 1922 | 6.3-9/65-5 | Väljaminev kiri | paa | Firelli Grupp OÜ, OÜ Woodmaster, RT Plaan OÜ |
Kiri | 13.12.2019 | 1922 | 6.3-9/65-8 | Sissetulev kiri | paa | RT Plaan OÜ |
Kiri | 13.12.2019 | 1922 | 6.3-9/65-6 | Sissetulev kiri | paa | Firelli Grupp OÜ |
Kiri | 13.12.2019 | 1922 | 6.3-9/65-7 | Sissetulev kiri | paa | Woodmaster OÜ |
Kiri | 13.12.2019 | 1922 | 6.3-9/65-2 | Sissetulev kiri | paa | Firelli Grupp OÜ |
Kiri | 13.12.2019 | 1922 | 6.3-9/65-4 | Sissetulev kiri | paa | RT Plaan OÜ |
Kiri | 13.12.2019 | 1922 | 6.3-9/65-3 | Sissetulev kiri | paa | Woodmaster OÜ |
LIITUMISLEPING NR 19U00667 | 30.10.2019 | 1966 | 6.4-2.1/208ML | Leping | paa | |
Ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks | 28.10.2019 | 1968 | 6.3-9/65-1 | Väljaminev kiri | paa | Praktov OÜ, OÜ Hanso MK, AS A ja P Mets |
Üürilepingu muudatus | 04.10.2019 | 1992 | 6.4-2.1/194ML 🔒 | Leping | paa | |
EHITUSTÖÖDE TÖÖVÕTULEPING | 16.08.2019 | 2041 | 6.3-5/5VL | Leping | paa | |
Osmussaare 2 üürilepingu muudatus nr 2 | 05.08.2019 | 1696 | 6.4-2.1/172ML 🔒 | Leping | paa | |
Omanikujärelevalve teenuse tellimine | 30.07.2019 | 2058 | 6.3-5/4VL | Leping | paa | |
Üürileping | 29.07.2019 | 2059 | 6.4-2.1/170ML 🔒 | Leping | paa | |
EHITUSTÖÖDE TÖÖVÕTULEPING | 23.07.2019 | 2065 | 6.4-2.1/167ML | Leping | paa | |
Ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks | 16.07.2019 | 2072 | 6.3-9/40-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Inseneribüroo Telora OÜ, Sweco EST OÜ, AS Infragate Eesti, Keskkonnaprojekt OÜ, OÜ Ehitusagentuur, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ |
Päästeameti peadirektori 18.03.2019a. käskkirja nr 1.1-3.1/85 „Riigihanke "Lao ehitustööde tellimine" korraldamine ja hankekomisjoni koosseisu määramine“ muutmine | 27.06.2019 | 2091 | 1.1-3.1/188 | Käskkiri / Korraldus / Otsus | paa | |
Kirde tn 14, Elva üürilepingu muudatus nr 4 | 24.05.2019 | 2125 | 6.4-2.1/113ML 🔒 | Leping | paa | |
Projekti ISFP-23 II vahearuande heakskiitmine | 09.05.2019 | 2140 | 6.3-3/2-2 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 II täpsustatud vahearuanne | 08.05.2019 | 2141 | 6.3-3/4-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Teade üüritingimuste muutmise kohta | 02.04.2019 | 1821 | 6.6-2/4278-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Viljandi mnt 11, Kohila üürilepingu muudatus nr 4 | 26.03.2019 | 2184 | 6.4-2.5/67ML | Leping | paa | |
Projekti edastamine | 25.03.2019 | 2185 | 6.3-3/3-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | AS Telegrupp |
Projekti ISFP-23 II vahearuande päring nr 2 | 19.03.2019 | 2191 | 6.3-3/2-4 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Riigihanke "Lao ehitustööde tellimine" korraldamine ja hankekomisjoni koosseisu määramine | 18.03.2019 | 2192 | 1.1-3.1/85 | Käskkiri / Korraldus / Otsus | paa | |
Päästeameti halduslepingu (T2925/11) muudatus nr 11 | 14.03.2019 | 1840 | 6.4-2.1/61ML 🔒 | Leping | paa | |
parendustööde teostamise kokkuleppe muudatus nr 1 | 14.03.2019 | 1840 | 6.4-2.1/62ML 🔒 | Leping | paa | |
vahearuande päring | 12.03.2019 | 2198 | 6.3-3/2-3 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 II vahearuande päring | 12.03.2019 | 2198 | 6.3-3/2-2 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Vahtra tn 3 üürilepingu muudatus nr 3 | 11.03.2019 | 2053 | 6.4-2.1/57ML 🔒 | Leping | paa | |
Rahu tn 38 Päästeameti üürilepingu muudatus nr 6 | 11.03.2019 | 1843 | 6.4-2.1/56ML 🔒 | Leping | paa | |
Projekti ISFP-23 II vahearuanne | 25.02.2019 | 2213 | 6.3-3/2-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Volikiri ühishanke läbiviimiseks | 20.02.2019 | 2218 | 6.5-1/2120-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
ET vastukiri Järvakandi komando | 21.01.2019 | 2248 | 7.2-2.4/754-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
HML Järvakandi Päästekomando | 21.01.2019 | 2248 | 7.2-2.4/754-2 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS, Riigi Kinnisvara AS |
Päästeameti peadirektori 27.02.2017 a. käskkirja nr 1.1-3.1/50 „Sisejulgeolekufondi projekti ISFP-23 „Keemia-, kiirgus- ja plahvatusohu sündmuste lahendamise võimekuse loomine ja parandamine“ töörühma moodustamine projekti elluviimiseks“ muutmine | 07.01.2019 | 2262 | 1.1-3.1/6 | Käskkiri / Korraldus / Otsus | paa | |
Tabivere päästekomando | 09.11.2018 | 1965 | 6.6-2/17989-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
ET vastukiri Riigi Kinnisvara AS Rapla ja Järvakandi päästekomando | 01.10.2018 | 2360 | 7.2-2.4/1529-5 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Lepingu edastamine | 30.08.2018 | 2392 | 6.6-2/15326-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Väline ekspertiis | 30.08.2018 | 2392 | 6.6-2/15335-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Erika 1b puurkaevu sanitaarkaitse vöönd vähendatud 10 meetrini | 10.08.2018 | 2412 | 6.6-2/14623-1 | Sissetulev kiri | paa | Kuubik Projekt OÜ |
Lammutusluba väljastatud | 10.08.2018 | 2412 | 6.6-2/14615-1 | Sissetulev kiri | paa | Kuubik Projekt OÜ |
Ehitusluba väljastatud | 09.08.2018 | 2413 | 6.6-2/14555-1 | Sissetulev kiri | paa | Novarc Group AS |
ET vastukiri Riigi Kinnisvara AS | 04.06.2018 | 2479 | 7.2-2.4/1529-4 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Projekti ISFP-23 I vahearuande heakskiitmine | 29.05.2018 | 2485 | 6.3-3/21-3 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 tegevuste vahearuanne | 23.05.2018 | 2491 | 6.3-3/21-2 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 finantskontroll | 21.05.2018 | 2493 | 6.3-3/20-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Vastus projekti ISFP-23 finantskontroll | 21.05.2018 | 2493 | 6.3-3/20-2 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 1. vahearuandest | 21.05.2018 | 2493 | 6.3-3/21-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekteerimistingimuste väljsastamine | 24.04.2018 | 2520 | 6.3-3/18-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Novarc Group AS |
Projekteerimistööde teostamine peatöövõtu korras | 03.04.2018 | 2541 | 6.3-5/7VL 🔒 | Leping | paa | |
Projekti ISFP-23 vahearuande päring 2 | 03.04.2018 | 2541 | 6.3-3/11-5 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Vastus projekti ISFP-23 vahearuande päringule 2 | 03.04.2018 | 2541 | 6.3-3/11-6 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekteerimistringimuste taotlus | 02.04.2018 | 2542 | 6.3-3/14-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Novarc Group AS |
Teade üüritingimuste muutmise kohta (PÄÄSTEAMET) | 29.03.2018 | 2190 | 6.6-2/6206-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Vastus: (AK) Projekti ISFP-23 vahearuande päring | 16.03.2018 | 2559 | 6.3-3/11-4 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
(AK) Projekti ISFP-23 vahearuande päring | 14.03.2018 | 2561 | 6.3-3/11-3 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
vahearuande päring | 12.03.2018 | 2563 | 6.3-3/11-2 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Projekti ISFP-23 tegevuste vahearuanne | 27.02.2018 | 2576 | 6.3-3/11-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Ettekirjutus | 09.02.2018 | 2594 | 7.2-6.5/289 | Ettekirjutus | paa | |
Ettekirjutus | 08.02.2018 | 2595 | 7.2-6.5/275 | Ettekirjutus | paa | |
Selgitused Rapla ja Järvakandi päästekomandode osas | 08.02.2018 | 2595 | 7.2-2.4/1529-3 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Karja 16, Valga halduslepingu muudatus nr 5 | 07.02.2018 | 2596 | 6.4-2.3/41ML | Leping | paa | |
Ettekirjutus Kohila päästekomando | 26.01.2018 | 2608 | 7.2-6.5/160 | Ettekirjutus | paa | |
Ettekirjutus Märjamaa päästekomando | 26.01.2018 | 2608 | 7.2-6.5/159 | Ettekirjutus | paa | |
Selgitused ja vastuväited Rapla ja Järvakandi päästekomando | 26.01.2018 | 2608 | 7.2-2.4/1529-2 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS, Riigi Kinnisvara AS |
Aktid Rapla komando | 26.01.2018 | 2608 | 7.2-2.4/1529-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Dokumendid | 26.01.2018 | 2608 | 7.2-2.4/1513-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kiri | 19.01.2018 | 2615 | 6.3-3/2018/3-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Telealarm OÜ |
Vastuskiri | 19.01.2018 | 2615 | 6.3-3/2018/3-2 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Telealarm OÜ |
Projekteerimise hankeleping | 19.01.2018 | 2615 | 6.3-5/2VL 🔒 | Leping | paa | |
Projekteerimishanke dokumendid | 19.01.2018 | 2615 | 6.3-3/2018/2-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Projekteerimistööde teostamine | 16.01.2018 | 2618 | 6.3-5/2018/1VL-1 🔒 | Leping | paa | |
Hinnapakkumuse edastamine | 05.01.2018 | 2629 | 6.3-9/40-6 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Telegrupp AS |
Dokumentide edastamine hinnapakkumuse esitamiseks | 05.01.2018 | 2629 | 6.3-9/40-5 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Telealarm OÜ |
Hinnapakkumuse esitamine | 05.01.2018 | 2629 | 6.3-9/40-7 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Telealarm OÜ |
Dokumentide edastamine hinnapakkumuse esitamiseks | 05.01.2018 | 2629 | 6.3-9/40-4 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Telegrupp AS |
Taotlus dokumentide saamiseks | 14.12.2017 | 2651 | 6.3-9/40-3 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Telealarm OÜ |
Taotluse esitamine | 14.12.2017 | 2651 | 6.3-9/40-2 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Telegrupp AS |
Ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks | 01.12.2017 | 2664 | 6.3-9/40-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Telegrupp AS, Optimus Systems AS, Vaimar OÜ |
Projekteerimistööde teostamine peatöövõtu korras | 30.11.2017 | 2665 | 6.3-5/5VL-1 🔒 | Leping | paa | |
Hinnapakkumuse esitamine | 06.11.2017 | 2689 | 6.3-9/34-7 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Novarc Group AS |
Kutse | 06.11.2017 | 2689 | 6.3-9/34-5 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Novarc Group AS |
Hinnapakkumuse esitamine | 06.11.2017 | 2689 | 6.3-9/34-4 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Novarc Group AS |
Ettepanek | 06.11.2017 | 2689 | 6.3-9/34-6 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Novarc Group AS |
Kokkulepe | 04.10.2017 | 2366 | 6.4-2.1/158ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Dokumentide edastamine | 29.09.2017 | 2727 | 6.3-9/34-3 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Novarc Group AS |
Taotlus | 28.09.2017 | 2728 | 6.3-9/34-2 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Novarc Group AS |
PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE | 26.09.2017 | 2374 | 6.4-2.1/151ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Dokumentide kooskõlastamine | 22.09.2017 | 2734 | 6.3-3/14-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks | 15.09.2017 | 2741 | 6.3-9/34-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Innopolis Insenerid OÜ, SWECO Projekt AS, Nord Projekt AS, AS Tari, AS Resand, Novarc AS |
Erika haldushoone projekteerimishange | 14.09.2017 | 2742 | 6.3-3/13-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Välistoetuste ja välistoetustest tehtavate investeeringute prognoosi edastamine | 01.08.2017 | 2786 | 6.3-3/11-2 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Aivi Kuivonen |
Välistoetuste ja välistoetustest tehtavate investeeringute prognoos | 01.08.2017 | 2786 | 6.3-3/11-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Dokumentide kooskõlastamine | 19.07.2017 | 2799 | 6.3-3/9-1 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kokkulepe | 30.06.2017 | 2462 | 6.4-2.1/114ML-1 | Leping | paa | |
Hoonestusõiguse seadmise leping | 29.05.2017 | 2850 | 1.2-1/11083-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Transvaali 58, Kuressaare 2018. aasta üüriteatise. | 23.05.2017 | 2856 | 6.6-2/10736-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Lisa nr 9 Politsei- ja Piirivalveameti üürilepingule nr Ü3650/12 Lisa nr 7.2 Päästeameti üürilepingule nr Ü3651/12 | 08.05.2017 | 2515 | 6.4-2.1/81ML-1 | Leping | paa | |
Notari leping | 04.05.2017 | 2875 | 6.6-2/9187-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Päästeameti 2018. aasta üüriteatis koos lõuna piirkonna lisadega | 04.04.2017 | 2905 | 6.6-2/7000-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Päästeameti 2018. aasta üüriteatis koos lääne piirkonna lisadega | 04.04.2017 | 2905 | 6.6-2/6998-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Päästeameti 2018. aasta üüriteatis koos põhja piirkonna lisadega | 04.04.2017 | 2905 | 6.6-2/7006-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Päästeameti 2018. aasta üüriteatis koos ida piirkonna lisadega | 04.04.2017 | 2549 | 6.6-2/7001-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
üürilepingu nr Ü3651/12 lisa nr 7.1 | 30.03.2017 | 2554 | 6.4-2.1/59ML-1 | Leping | paa | |
Käsundusleping | 03.03.2017 | 2937 | 6.4-1/3TV-1 | Leping | paa | |
Kinnitus | 03.03.2017 | 2937 | 1.2-2.1/3962-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Töörühma moodustamine | 27.02.2017 | 2941 | 1.1 -3.1/50 🔒 | Käskkiri / Korraldus / Otsus | paa | |
Üürileping Pärnu mnt 2a Tõstamaa | 16.02.2017 | 2952 | 6.4-2.5/20ML-1 | Leping | paa | |
Hoonestusõiguse seadmine | 03.02.2017 | 2965 | 6.6-2/2175-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Teavitus 2017. aastal lõppevate lepingute kohta | 26.01.2017 | 2617 | 6.6-2/1544-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kokkulepe | 24.01.2017 | 2975 | 6.4-2.1/9ML-1 🔒 | Leping | paa | |
ÜF projekti hankeplaan ja toetuse väljamaksete prognoos | 11.01.2017 | 2988 | 6.3-3/2-1 | Väljaminev kiri | paa | SA Keskkonnainvesteeringute Keskus |
Taotluse esitamine Sisejulgeolekufondi 2016. aasta teise otsetoetuste eraldamise vooru | 25.11.2016 | 3035 | PA 1.2-1/16/22491-2 🔒 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Taotluste esitamine Sisejulgeolekufondi 2016. aasta teises otsetoetuste eraldamise voorus | 11.11.2016 | 3049 | PA 1.2-1/16/22491-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Männiku kinnistu kasutuskokkulepe | 20.10.2016 | 3071 | PA 6.6-1/16/21150-1 | Väljaminev kiri | paa | Siseministeerium |
Erika tn 3 kinnisvara arendus | 14.06.2016 | 3199 | PA 6.6-4/16/11243-2 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Üüritingimuste muutmine | 01.06.2016 | 2856 | PA 6.6-4/16/12218-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Erika tn 3 kinnisvara arendus | 23.05.2016 | 3221 | PA 6.6-4/16/11243-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |
Remondivahendite kasutamise kokkulepe | 29.02.2016 | 2949 | PA 1.2-2/16/3888-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kooskõlastamiseks Päästeameti halduslepingu nr T2925/11 muudatus | 16.12.2015 | 3380 | PA 6.6-1/15/22907-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kalurite 2a, Loksa Päästeameti üürilepingu projekt | 13.11.2015 | 3057 | PA 6.6-2/15/20729-1 | Sissetulev kiri | paa | RKAS |
Päästeameti 2016. aasta üüriteatis koos lisadega | 12.11.2015 | 3058 | PA 6.6-4/15/20651-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara |
Kooskõlastamiseks kokkulepe kasutustasu muutmise uue põhimõtte rakendamiseks | 23.10.2015 | 3078 | PA 6.6-1/15/19284-1 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Aadressil Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo külas asuv Pritsu kinnistu registriosa number 3016932 | 16.09.2015 | 3115 | PA 6.4-3/15/179ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Posti 52c, Tarvastu | 07.08.2015 | 3155 | PA 6.4-4.2/15/162ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Aia 36, Jõgeva | 07.08.2015 | 3511 | PA 6.4-4.2/15/165ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Kirde 14, Elva | 07.08.2015 | 3511 | PA 6.4-4.2/15/166ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Osmussaare 2, Tallinn | 04.08.2015 | 3158 | PA 6.4-3/15/156ML-1 🔒 | Leping | paa | |
aiandi 4, Häädemeeste | 03.08.2015 | 3159 | PA 6.4-3/15/153ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Soo 2, Pärnu-Jaagupi | 27.07.2015 | 3522 | PA 6.4-3/15/140ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Transvaali 58, Kuressaare | 27.07.2015 | 3166 | PA 6.4-3/15/146ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Viljandi mnt 11, Kohila | 27.07.2015 | 3522 | PA 6.4-3/15/143ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Papiniidu 29-10, Pärnu | 27.07.2015 | 3522 | PA 6.4-3/15/149ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Kevade 10, Rapla | 27.07.2015 | 3522 | PA 6.4-3/15/147ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Kõrgessaare mnt 45F-47, Kärdla | 23.07.2015 | 3526 | PA 6.4-3/15/137ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Piiri 10, Lihula | 23.07.2015 | 3526 | PA 6.4-3/15/132ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Kooli 8, Kihelkonna | 23.07.2015 | 3526 | PA 6.4-3/15/135ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Kaluri 1, Orissaare | 23.07.2015 | 3526 | PA 6.4-3/15/134ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Mäe plats 3, Käina | 23.07.2015 | 3526 | PA 6.4-3/15/136ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Lossi 3, Lao, Alatskivi | 26.06.2015 | 3553 | PA 6.4-3/15/113ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Vahtra 3, Narva, muudatus 2 | 12.06.2015 | 3211 | PA 6.4-4.3/15/102ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Rahu 38, Jõhvi, muudatus 2 | 10.06.2015 | 3213 | PA 6.4-4.3/15/97ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Lai 7, Kohta-Järve, muudatus 3 | 28.05.2015 | 3226 | PA 6.4-4.3/15/84ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Korrahoiuteenuste leping, muudatus 6 | 24.04.2015 | 3260 | PA 6.4-4.3/15/56ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Anija vald Kehra linn Kooli tn 16 asuv kinnistu | 13.04.2015 | 3271 | PA 6.4-3/13/134ML-3 🔒 | Leping | paa | |
Vormsi lepingu lõpetamine | 09.03.2015 | 3306 | PA 6.6-1/15/3646-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Haldusteenuslepingu lõpetamine | 03.02.2015 | 3696 | PA 6.6-1/15/1526-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Lepingute lõpetamine | 29.12.2014 | 3376 | PA 6.6-4/14/13527-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Üürilepingu muutmine (Rapla) | 15.12.2014 | 3746 | PA 6.6-1/14/13136-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kinnisvara üleandmine Vanemuise 64 | 12.12.2014 | 3393 | PA 6.6-1/14/13043-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnivara AS |
Lepingute lõpetamine | 07.10.2014 | 3459 | PA 6.6-4/14/10022-2 | Sissetulev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Lepingute lõpetamine | 26.09.2014 | 3470 | PA 6.6-4/14/10022-1 | Väljaminev kiri | paa | Riigi Kinnisvara AS |
Kevade 10 Rapla üürilepingu muudatus nr 3 | 08.09.2014 | 3844 | PA 6.6-1/14/9321-1 | Väljaminev kiri | paa | RKAS |
Saare maakond, Kuressaare linn, Transvaali tn 58 | 03.04.2014 | 3646 | PA 6.4-3/14/34ML-1 🔒 | Leping | paa | |
KINNISVARA KORRASHOIUTEENUSTE OSUTAMISE LEPING NR T2925/11 | 02.04.2014 | 3647 | PÄA 7.1-14.1/11/231ML-2 🔒 | Leping | paa | |
Anija vald Kehra linn Kooli tn 16 asuv kinnistu | 10.03.2014 | 3670 | PA 6.4-3/13/134ML-2 🔒 | Leping | paa | |
haldusteenuse lepingu nr T2925/11 muudatuse nr 4 | 29.10.2013 | 4158 | PA 6.6-4/13/9506-2 | Väljaminev kiri | paa | RKAS |
Päästeamet, Killu ja Lõhangu kü, maakorralduse leping | 21.10.2013 | 4166 | PA 6.4-3/13/174ML-1 🔒 | Leping | paa | |
haldusteenuse lepingu nr T2925/11 muudatuse nr 4 | 11.10.2013 | 4176 | PA 6.6-4/13/9506-1 🔒 | Sissetulev kiri | paa | RKAS |
Narva Vahtra 3 PPA ja PÄA ühishoone üürileping | 26.08.2013 | 3866 | PA 6.4-3/13/146ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Anija vald Kehra linn Kooli tn 16 asuv kinnistu | 24.07.2013 | 3899 | PA 6.4-3/13/134ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Muudatus üürilepingu nr Ü4129/12 juurde | 05.04.2013 | 4365 | PA 6.4-3/13/48ML-1 🔒 | Leping | paa | |
Narva Vahtra 3 PPA ja PÄA ühishoone üürileping | 27.03.2013 | 4018 | PA 6.4-3/13/45ML-1 🔒 | Leping | paa | |
KINNISVARA KORRASHOIUTEENUSTE OSUTAMISE LEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE | 15.01.2013 | 4089 | PA 6.4-3/13/8ML-1 🔒 | Leping | paa | |
ÜÜRILEPING NR Ü4769/12 | 07.01.2013 | 4097 | PA 6.4-3/13/2ML-1 🔒 | Leping | paa | |
KINNISVARA KORRASHOIUTEENUSTE OSUTAMISE LEPING NR T2925/11 | 29.12.2011 | 4472 | PÄA 7.1-14.1/11/231ML-1 🔒 | Leping | paa |