Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused

EELNÕU

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufondi meetme 3.3

„Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste

kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused“

punktiga 11.1.

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufondi

meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna

suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3

„Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3. ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning

TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi

vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

eesmärgi „Ennetav ja turvalise elukeskkonna kujundamise“ ning „Kiire ja

asjatundlik abi“ täitmisse ja toetab programmi „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse:

„Põhiseadusliku korra tagamine“ eesmärke.

TATi tegevused on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025

eesmärkidega „ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute,

kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta

kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh

digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka

uusimaid kuriteoliike.“.

TAT toetatavad tegevused on seotud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused

aastani 2030“ punktiga 4, mille kohaselt keskendub kriminaaljustiitssüsteem

ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele: ennetatakse

korruptsiooni-, majandus- (sealhulgas rahapesu), narko-, tehnoloogia- ja

keskkonnakuritegevust, inimkaubandust ning vägivalda. Samuti on tegevused

seotud justiitsministri ja siseministri poolt 2021. aastal kokku lepitud

kuritegevusvastaste prioriteetidega, mille kohaselt tagatakse politseis ja

prokuratuuris organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste

kuritegude vastane võitlus. Lisaks on Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aastal

heaks kiidetud „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025“, milles on

sätestatud, et viiakse läbi korruptsiooniuuring kolmes sihtrühmas. Vabariigi

Valitsuse poolt heaks kiidetud „Vägivalla ennetuse kokkuleppe 2021-2025“

alaeesmärgi 7 kohaselt on inimkaubanduse valdkonna prioriteediks teadlikkuse

tõstmine ning noorte koolitamine, samuti noorte kaasamine ennetustöösse ja

lisaks suurendatakse töötajate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate

inimeste teadmisi tööõigusest.

TAT toetatavad tegevused on seotud Riigikaitse arengukava 2022-20311

sisekaitse peatükis toodud eesmärgiga, mille kohaselt suurendadakse keemia-,

bio-, radioaktiiv- või tuumamaterjali (edaspidi CBRN) kaitse võimet ning

tõhustatakse asutustevahelist koostööd CBRN valdkonnas, sh suurendadakse

eri- ja kiirreageerimisüksuste võimet operatsioone ühiselt läbi viia.

TAT toetatavad tegevused on seotud Päästeameti strateegiadokumendiga

„Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali

plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalidega seotud õnnetusi ei toimu.

Selle eesmärgi täitmiseks on fookuses demineerimiskoolitused.“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis,

et vältida seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemist ja tõsta politsei

võimekust, et kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest internetis.

Projekti raames plaanitakse ellu viia järgmised tegevused:

- Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks teadusuuringu tegemine, mis

hõlmab nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt tehtud uuringute kaardistamist;

laste seas populaarsemate veebirakenduste kasutamist; laste ning

lastevanemate kasutajateekonda; lastevanemate teadlikkust erinevatest laste

poolt kasutatavatest rakendustest.

- Luuakse õppematerjalid, mille raames tõstetakse laste teadlikkust ja oskusi,

kuidas käituda küberruumis, vältimaks seksuaalse väärkohtlemise ja

väljapressimise ohvriks langemist. Eesmärk on tõsta laste teadlikkust, et

veebis ei saa kunagi kindel olla, kellega suheldakse.

- Luuakse laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks tehisarul

põhinev vestlusrobot. Vestlusroboti loomise eeltingimuseks on

Siseministeeriumile esitatud vestlusrobotit soosiva andmekaitsealase

mõjuhinnangu (isikuandmete kaitse seaduse § 38 tähenduses) ja ELi

tehisintellektimääruse artikli 27 kohase põhiõiguste mõjuhinnangu

olemasolu. Nimetatud mõjuhinnangud saadetakse konsultatsiooniks ja

arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Andmekaitse

Inspektsioonile.

1 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-02/Riigikaitse%20arengukava%202022%20- %202031.pdf

- Materjalide loomine. Kohandatakse vanu ja luuakse uusi materjale laste

seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemal nii lastega kokkupuutuvatele

spetsialistidele kui ka lapsevanematele. Lapsevanematele mõeldud

materjalid võetakse eraldi fookusesse selleks, et kasvatada nende

teadlikkust ja oskusi sel teemal lastega kõnelemiseks. Koostöös

telekomiettevõtetega viiakse ellu ennetustegevusi, et tõsta laste ja vanemate

teadlikkust.

- Koolitused ja seminarid spetsialistidele, et tõsta lastega kokku puutuvate

spetsialistide teadlikkust ja oskusi märkamaks veebis väärkohtlemise

ohvriks langenud last ning pakkumaks asjakohast abi.

- Õppevisiidid välisriikidesse spetsialistide teadlikkuse suurendamiseks ja

praktikatega tutvumiseks.

- Lisakoolitused Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele, mis aitavad tõsta

ametnike oskusi võitluses laste seksuaalse väärkohtlemisega internetis.“.

4. Muudan käskkirja punkti 2.3.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.2. Projekti sihtrühm. Lapsed, koostööpartnerid, ametnikud, spetsialistid,

lapsevanemad.“.

5. Muudan käskkirja punkti 2.5.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Sisekaitseakadeemia kujundatakse siseturvalisuse teadus- ja arendustegevuse

kompetentsikeskuseks. Projektist rahatatakse kolme teaduri - terrorismi ja

radikaliseerumise valdkonna teaduri, küberkuritegevuse teaduri ning

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) valdkonna

teaduri – töötasu.

Teadurite tegevused aitavad kaasa eesti ja võõrkeelse teaduskirjanduse tekkele

ning valdkonna süsteemsele ja metodoloogilisele uurimisele, mis toetab poliitika

kujundamist, asutuste töö korraldamist ning taseme- ja täiendõpet võitluses

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) ning terrorismi

ja radikaliseerumisega. Samuti rahastatakse teadustegevust toetavaid tegevusi.

Projektist rahastatakse lisaks nimetatud teaduritele ka nende juhitud

uurimisgruppide tööd (sh töötasu).

Teaduritel on kohustus publitseerida kõrgetasemelisi teadusartikleid, aga

kirjutada ka mõttepabereid, analüüse ja raporteid ning juhtida uurimisgruppe või

nende töös osaleda. Uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatakse seminare ja

ümarlaudu valdkonnaga puutumust omavatele ekspertidele. Samuti osalevad

akadeemia teadurid suuremate valdkonna konverentside korraldamisel oma

uurimissuunal. Teadurite täpsemad tööülesanded lepitakse kokku iga-aastases

tööplaanis. Teaduritele on võimalik esitada konkreetse uuringu läbiviimise

ülesanne läbi Sisekaitseakadeemia tegevuskava.

Siseministeerium on planeerimas ajavahemikul 2022-2024 koostöös teiste

ministeeriumite ja valitsemisala asutustega tegevusi, mis aitavad kaasa kuri-

tegeliku vara äravõtmiseks tõhusamate meetodite leidmisele ja vajalike

muudatuste tegemisele alates 2025. aastast.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia organiseeritud ja raske

peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) valdkonna teadus- ja

arendustegevusele:

- Eesti Vabariigis organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh

finantskuritegevuse) kujunemise ja toimimise põhjuste, arengutrendide,

mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse süsteemne uurimine ning võrdlemine.

Samuti kuritegevuse vähendamiseks võimalike lahenduste pakkumine, et

anda teadmistepõhist sisendit poliitika kujundamiseks, politseivõimekuse

suurendamiseks või taseme- ja täiendkoolituseks.

- Lähiriikide kohta olukorrakirjelduse kogumine ja analüüsimine kuritegevuse

trendidest ning muutuste prognoosimist. Euroopa Liidu üleste trendide

analüüsimist ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist.

- Kuritegevusest tingitud otseste ja kaudsete kulude suurusjärgu ja mõju

majanduskeskkonnale analüüsimine. Kuritegeliku tulu ulatuse arvestamise

metoodikate analüüsimine ja uute meetodiliste võimaluste esitamine.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia ühiskondliku küberteadlikkuse

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate tehnoloogiliselt võimestatud

radikaalsete ideoloogia ilmingute ja propaganda levitamise meetodite

äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine, üleskutsed,

värbamised, poliitiline äärmuslus).

- Uuringud erinevate ühiskonna gruppide sh haavatavate ühiskonna gruppide

tehnoloogiakasutuse ja tehnoloogiakasutusega kaasnevaid ohtude (radiaalse

ideoloogia ja propaganda tarbimine) tuvastamiseks ning teadmispõhised

soovitused ohtude maandamiseks vajaliku väljaõppe täiendamiseks,

seadusandluse täiendamiseks jne.

- Uuringud virtuaalvääringute kui terrorismi, küberkuritegevust ja

organiseeritud kuritegevust võimestava vahendi kasutusulatuse ja mõju

analüüsimeseks.

- Uuringud finantstehnoloogiate ja virtuaalvääringute kui Eesti Vabariigis

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) kujunemise

ja toimimise toetajast: arengutrendide, mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse

süsteemne uurimine ning võrdlemine.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia radikaliseerumise ja terrorismi

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate radikaalsete ideoloogia ilmingute

ja propaganda äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine,

üleskutsed, värbamised, poliitiline äärmuslus). Uurida, kuidas poliitilisest

äärmuslusest lähtub radikaalsus ja terrorism.

- Islamistlike ühiskondlike alusväärtuste uurimine, analüüsimine ja võrdlemine

universaalsetel inimõigustel põhinevate ühiskondlike alusväärtustega.

Analüüsida potentsiaalseid konfliktikohti, mis võivad olla aluseks

radikaliseerumisele ja sellest tõusetuvalt terrorismile.

- Uurida rahvastiku muutuse mõju radikaliseerumise ja terrorismiohu

muutusele, muuhulgas läbi teiste (Euroopa) riikide kogemuste: riskiriikidest

lähtuva immigratsiooni mõju äärmusluse levikule; lõimumise, integratsiooni,

assimileerumise, hariduse rolli uurimist radikaliseerumise, terrorismiohu

muutumisel. Osaleda asjakohastes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

- Uurida Venemaa Föderatsiooni propaganda radikaliseerivat mõju, võrrelda

seda muudest (nt islamistlikest) allikatest lähtuva terrorismi propagandaga.

- Terrorismi rahastamise valdkonna analüüsimine, keskendudes muuhulgas

virtuaalvääringute kasutamisele terrorismi rahastamisel ning sotsiaalmeedia

ja vabakonna ärakasutamise võimalused terrorismi rahastamisel.

Uurimisprojektide algatamine koostöös teiste teadus- ja arendusasutustega.

- Äärmusluse ja sellest tõusetuva terrorismi ennetamiseks loodud

taasühiskonnastamise ja deradikaliseerimise programmide mõju hindamine

rahvusvahelise kogemuse pinnalt, et teha teadmistepõhiseid soovitusi

programmide Eestis rakendamiseks.“.

6. Muudan käskkirja punkti 2.5.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.2. Sisekaitseakadeemia teadurid ja nende juhitud uurimisgrupid. Laiemalt saavad

projekti tegevustest kasu ka Sisekaitseakadeemia õppurid, õiguskaitse ja muu

valdkonna spetsialistid, riigiasutuste avaliku sektori töötajad, Riigikogu liikmed,

volikogude liikmed ning Eesti ühiskond ja Euroopa partnerid (sh Euroopa Liidu

liikmesriigid, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, agentuurid).“.

7. Täiendan käskkirja punktiga 2.6. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.6. CBRN-valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse võimekus

Sisekaitseakadeemias

2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu

Sisekaitseakadeemias luuakse CBRN-alane võimekus nii akadeemia

arendustegevuste, taseme- kui täiendusõppe läbiviimiseks, sh praktiliste

koolituste ja harjutuste läbiviimiseks. Vajadus tuleneb halvenenud

julgeolekuolukorrast Euroopas, jätkuvast terrorismi ohust ja plaanist rajada

Eestisse tuumajaam. Projekti raames luuakse Sisekaitseakadeemiasse õppejõu

ja teadur/arendaja töökohad, mille peamised fookused on:

1. CBRN-alaste täiendavate õppekavade loomine politsei- ja piirivalve

valdkonna teenistujatele ning päästeametnikele, fookusega radioloogiliste ja

tuumaintsidentide ennetamisele, mõju hindamisele ja reageerimisele.

2. Tehnilise õppetööks vajaliku baasi arendamine - CBRN-simulaatorite

rajamine ja virtuaalse õppetehnoloogia (VR/AR) kasutuselevõtt keeruliste

situatsioonide harjutamiseks, tuvastusseadmete soetamine õppetöö ja

harjutuste tarbeks.

3. Rahvusvahelise koostöö suurendamine:

- osalemine CBRN-õppustel ja projektides, mida korraldavad IAEA2, DTRA3,

NATO või Euroopa Liidu agentuurid;

- kahepoolne koostöö riikide ja ülikoolidega;

- ekspertide kaasamine õppekavade arendamisse ja loengutesse;

- akadeemiliste töötajate kompetentside tõstmine;

- teadus- ja arenduskoostöö edendamine uurimisprojektides, mis keskenduvad

keemiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude ennetamisele ning mõju

leevendamisele.

Tegevuste elluviimiseks:

- luuakse täiendavad ametikohad Sisekaitseakadeemiasse;

- korraldatakse regulaarseid seminare, koolitusi ja täiendkoolitusi, osaletakse

CBRN-alastes võrgustikes ja töörühmades;

- soetatakse CBRN õppevahendid.

2.6.2. Projekti sihtrühm

Sisekaitseakadeemia õppurid nii tasemeõppes kui ka täiendusõppes, sh

õiguskaitse ja muu valdkonna spetsialistid, riigiasutuste avaliku sektori

töötajad.

2.6.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena tõuseb Eesti riigi valmisolek CBRN-sündmuste

lahendamiseks ja tänu ühistele koolitustele paraneb asutustevaheline

koostöö.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2025 – 31.08.2029

2.6.5. Projekti elluviija

Sisekaitseakadeemia.“

8. Muudan käskkirja punktis 4.1. nimetatud projekti „Raske peitkuritegevuse ennetamine“

seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad järgmiselt:

Raske

peitkuritegevuse

ennetamine

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 0 390 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 3 6 Vahetusprogrammid/seminarid

/õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

2 IAEA (International Atomic Energy Agency) Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur 3 DTRA (Defense Threat Reduction Agency) USA Sõjaministeeriumi allasutus julgeolekuohtudele reageerimiseks ja massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks

O.3.6 Projektide

arv kuritegevuse

ennetamiseks

arv 1 1 Kuriteoennetus hõlmab kõiki

meetmeid, mille eesmärk on

vähendada kuritegevust ja

kodanike ebakindlust nii

kvantitatiivselt kui

kvalitatiivselt või otseselt

tõkestada kuritegelikku

tegevust või vähendada

kuritegevuse potentsiaali ja

kuritegevuse põhjuseid.

9. Lisan käskkirja punkti 4.1. järgmised projekti „CBRN-valdkonnas õpetamise ja

arendustegevuse võimekus Sisekaitseakadeemias“ seireks ja hindamiseks kasutatavad

väljundnäitajad:

CBRN-valdkonnas

õpetamise ja

arendustegevuse

võimekus

Sisekaitseakadeemia

s

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 0 1100 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

isik, kes tegeleb ametialaselt

selle konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 0 8 Vahetusprogrammid/seminarid

/õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

10. Lisan käskkirja punkti 4.2. järgmise projekti „CBRN-valdkonnas õpetamise ja

arendustegevuse võimekus Sisekaitseakadeemias“ seireks ja hindamiseks kasutatava

tulemusnäitaja:

CBRN-valdkonnas

õpetamise ja

arendustegevuse

võimekus

Sisekaitseakadeemias

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 880 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

11. Lisan käskkirja punkti 5 projekti „CBRN-valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse

võimekus Sisekaitseakadeemias“ eelarve:

CBRN-valdkonnas õpetamise ja

arendustegevuse võimekus

Sisekaitseakadeemias

430 176 143 392 573 568

7%

12. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.“.

13. Muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda

võimaldab.“.

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.12.2025.

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/27 kinnitatud

Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 " Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga

lisatakse käskkirja CBRN1 koolitustega seonduvad tegevused. Eelnõule kehtib kõik algse

käskkirja seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav

rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected])

koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1. Täpsustatakse tegevuse „Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise

ennetamine veebis“ sisu selle elluviija Politsei- ja Piirivalveameti palvel2.

Täpsustatakse projekti eesmärki, et see kataks ka projekti lisatavad tegevused. Projekti raames

läbiviidud uuringule tuginedes töötatakse välja õppematerjalid erinevates formaatides. Projekti

sihtrühm on lapsed vanuses 6-13, mistõttu asendatakse sõna „noored“ sõnaga „lapsed“.

Lisatakse uus projekti tegevus - tehisintellektil põhineva vestlusroboti kasutuselevõtt, millega

suureneb oluliselt politsei võimekus tegeleda internetis toimuva laste seksuaalse

väärkohtlemise vastase võitluse ja ennetamisega.

Termin „lastega kokkupuutuvad spetsialistid“ võtab kokku kogu sihtrühma, kelle jaoks

ennetusteemalisi materjale luuakse. Telekomi ettevõtetega tehakse koostööd erinevates

formaatides.

Eemaldatakse lause „Koolitusprogrammi väljatöötamine, mis aitaks laste väärkohtlemise

ennetamisega tegelevatel spetsialistidel paremini mõista veebis toime pandud seksuaalvägivalla

olemust ning vajadusel nõustada sel teemal nii lapsevanemaid kui lapsi.“, kuna see dubleerib

olemasolevat teksti. Spetsialistide harimisel ja neile infomaterjali väljatöötamisel teeb Politsei-

ja Piirivalveamet koostööd erinevate koostööpartneritega ning ühtset koolitusprogrammi, mis

sobiks kõikidele spetsialistidele, ei ole võimalik luua.

Lisakoolitusi soovitakse pakkuda kõigile neile ametnikele, kellel on vaja teadmisi ja oskuseid,

et internetis laste vastu suunatud seksuaalset väärkohtlemist ennetada ja uurida, seepärast

laiendatakse sihtrühma.

2. Täiendatakse tegevuse „Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus“ kirjeldust, et

võimaldada rahastada ka küberkuritegevuse teaduri tööd.

1 CBRN - keemia-, bio-, radioaktiiv- või tuumamaterjal 2 Politsei- ja Piirivalveameti 3. novembri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/713-1 Siseministeeriumile

Sõnastatakse strateegiline ootus kübekuritegevuse valdkonna teadus- ja arendustegevusele, mis

hõlmab ka radikaliseerumise, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlemise

valdkondi.

3. TATi lisatakse uus tegevus: „CBRN valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse

võimekus Sisekaitseakadeemias“ eelarvega 573 568 eurot.

Sisekaitseakadeemias (edaspidi akadeemia) puudub püsiv võimekus CBRN-valdkonnas

õpetada ja arendustegevusi läbi viia. Eesmärk on luua jätkusuutlik CBRN-alane võimekus nii

akadeemia arendustegevustes, taseme- kui täiendusõppes, sh praktiliste koolituste ja harjutuste

läbiviimisel. Vajadus tuleneb halvenenud julgeolekuolukorrast Euroopas, jätkuvast terrorismi

ohust ja plaanist rajada Eestisse tuumajaam.

CBRN-valdkonna õppe- ja arendustegevuse püsiva võimekuse loomine akadeemiasse on

kriitilise tähtsusega. See võimaldab valdkonda luua uusi õppeprogramme ja korraldada senisest

suuremas mahus täiendõppe kursuseid, et tegeleda CBRN-alaste rünnakute ennetamise ja neile

reageerimisega. Heal tasemel CBRN-õpe akadeemias aitab suurendada teadlikkust

esmareageerijate hulgas ning teha edukat koostööd rahvusvaheliste ja kohalike CBRN-

võrgustikega. CBRN-valdkonna võimekuse tõstmisel saab i pöörata suuremat tähelepanu ka

õppeainetele, mis on seotud tuumajaama rajamisega.

Viimastel aastatel on Euroopa silmitsi seisnud mitmete julgeolekuohtudega, muuhulgas on

suurenenud terrorismi ja massiliste rünnakute oht. Piisavalt tähelepanu ei ole pööratud

mittesõjalistele CBRN-valdkonna võimetele. Selleks, et CBRN-alane teadlikkus tõuseks nii

akadeemia tudengite kui asutuste hulgas, on oluline panustada teadmistesse ja

teadusuuringutesse, mis on vajalikud võimalike ohtude ennetamiseks ja juhtimiseks.

Lisanduv tegevus vastab seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Lisanduv tegevus panustab mh Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

eesmärkidesse ning aitab ellu viia Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 ja Riigikaitse

arengukava 2022 -2031 eesmärke.

TATi lisatav tegevus on kooskõlas Sisejulgeolekufondi rakenduskava ja rahastamiskavaga.

Siseministri 10. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/64 alusel otsustati ISFi rakenduskva

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi

rakenduskavasse lisatavad tegevused ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Need

tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate

nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja

keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid.

Elluviija kohustub tegevuste rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei

diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või

seksuaalse sättumuse tõttu.

Tegevuse tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi lisatav tegevus on seotud

avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

Vastavalt Sisekaitseakadeemia põhimäärusele on Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi

hallatav riigiasutus, mille eesmärgiks on mh arendada siseturvalisuse valdkonda, valmistada

ette siseturvalisuse valdkonna spetsialiste. Akadeemia ülesandeks on mh viia läbi

täiendkoolitust, teadus- ja arendustegevust, sealhulgas teha rakendusuuringuid. Samuti on

Sisekaitseakadeemia ülesandeks luua tingimused teadus- ja arendustööks ning koostööks

siseturvalisuse valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega Eestis ja välisriikides.

Eeltoodust lähtuvalt saab vaid Sisekaitseakadeemia olla ainuvõimalik tegevuse elluviija. Võib

möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud

esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust

turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

4. Muudetakse Justiits- ja Digiministeeriumi poolt elluviidava projekti „Raske

peitkuritegevuse ennetamine“ indikaatori „Projektide arve kuritegevuse ennetamiseks“

sihttaset, kuna algselt kahte projekti planeeritud tegevused pandi kokku ühte projekti. Vastav

muudatus on aktsepteeritud ka Euroopa Komisjoni poolt Sisejulgeolekufondi rakenduskava

muutmise kinnitamisega.

5. Muudetakse punkti 10.8. sõnastust, kuna Euroopa Komisjonile Siseministeeriumi poolt

esitatava aruande tähtaeg ei võimalda toetuse saajale kümmet tööpäeva projekti aruande

täiendamiseks anda.

6. Täpsustatakse punkti 11.7. sõnastust nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 01.12.2025.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning

Kliimaministeeriumile.

KÄSKKIRI

14.02.2023 nr 1-3/27

muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138

muudetud siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/55

Sisejulgeolekufondi meetme 3.3

"Kuritegevuse ennetamine ja

koolituste kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse

suurendamine" toetuse andmise

tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2022–31.08.2029

Elluviijad

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Justiits- ja Digiministeerium [muudetud siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/55]

Sisekaitseakadeemia

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (21)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3 „Kuritegevuse

ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“

toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades

terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust

ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette

Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja

kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli

3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist

seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu

võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri

liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste,

kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“.

TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- koolitus;

- parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed;

- uuringud, katseprojektid, riskide hindamine.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie

inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja

töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega,

aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise

eesmärkide täitmisele. Selleks koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtute ja prokuratuuri)

töötajaid. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja

läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja

vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. Samuti on TATi tegevustel seos „Eesti 2035“

sihiga nr 4 „inimene, ühiskond ja elukeskkond“, kuna suureneb inimeste teadlikkus

küberruumise valitsevatest ohtudest, sh veebis levivatest ohtudest lastele, kasvab oskus

märgata ning ennetada väärkohtlemist küberruumis. TATi tegevused panustavad „Eesti

2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi

institutsioonide vastu.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärgi „Ennetav

ja turvalise elukeskkonna kujundamise“ ning „Kiire ja asjatundlik abi“ täitmisse ja toetab

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

3 (21)

programmi „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse: „Põhiseadusliku korra tagamine“

eesmärke).

TATi tegevused on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025 eesmärkidega

„ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja

kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“

ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik

ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.“.

TAT toetatavad tegevused on seotud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani

2030“ punktiga 4, mille kohaselt keskendub kriminaaljustiitssüsteem ühiskonda enim

kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele: ennetatakse korruptsiooni-, majandus-

(sealhulgas rahapesu), narko-, tehnoloogia- ja keskkonnakuritegevust, inimkaubandust

ning vägivalda. Samuti on tegevused seotud justiitsministri ja siseministri poolt 2021.

aastal kokku lepitud kuritegevusvastaste prioriteetidega, mille kohaselt tagatakse politseis

ja prokuratuuris organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste

kuritegude vastane võitlus. Lisaks on Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aastal heaks

kiidetud „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025“, milles on sätestatud, et viiakse

läbi korruptsiooniuuring kolmes sihtrühmas. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud

„Vägivalla ennetuse kokkuleppe 2021-2025“ alaeesmärgi 7 kohaselt on inimkaubanduse

valdkonna prioriteediks teadlikkuse tõstmine ning noorte koolitamine, samuti noorte

kaasamine ennetustöösse ja lisaks suurendatakse töötajate, eelkõige välismaalt Eestisse

tööle tulevate inimeste teadmisi tööõigusest.

TAT toetatavad tegevused on seotud Riigikaitse arengukava 2022-20312 sisekaitse

peatükis toodud eesmärgiga, mille kohaselt suurendadakse keemia-, bio-, radioaktiiv- või

tuumamaterjali (edaspidi CBRN) kaitse võimet ning tõhustatakse asutustevahelist

koostööd CBRN valdkonnas, sh suurendadakse eri- ja kiirreageerimisüksuste võimet

operatsioone ühiselt läbi viia.

TAT toetatavad tegevused on seotud Päästeameti strateegiadokumendiga

„Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali plahvatuses ei

hukku inimesi ja lõhkematerjalidega seotud õnnetusi ei toimu. Selle eesmärgi täitmiseks

on fookuses demineerimiskoolitused.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad

põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse

diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja

strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste strateegia „Eesti

2 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-02/Riigikaitse%20arengukava%202022%20-

%202031.pdf 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

4 (21)

2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse

tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega

inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

Õiguskaitseametnike koolitused arvestavad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti

CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025

tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud

peamistele võimelünkadele.

TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Raske peitkuritegevuse ennetamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekt koosneb kahest alategevusest: korruptsiooniennetus ja inimkaubanduse

ennetamine.

2.1.1.1. Korruptsiooniennetus

Alaprojekti raames keskendutakse järgmistele tegevustele: kolme sihtrühma

korruptsiooniuuringu läbiviimisele ning õiguskaitse spetsialistide koolitamisele

(õppereisidele) ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele ning arendamisele.

Korruptsiooniuuring viiakse läbi kolmes sihtrühmas, et hinnata inimeste

korruptsioonialaseid teadmisi ning korruptsioonialaste (ennekõike teadlikkuse

kasvatamisele suunatud) tegevuste mõju. Vabariigi Valitsus kiitis 2021. aastal heaks

korruptsioonivastase tegevuskava, mille eesmärkideks on korruptsiooni teadlikkuse

edendamine, otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine ning uurimisvõimekuse

arendamine.

Õiguskaitse teadlikkuse kasvatamine ning koostöövõrgustike loomine.

Korruptsiooni ja inimkaubanduse uurimisel, mis on seotud ka organiseeritud

kuritegevusega, on äärmiselt oluline rahvusvaheline koostöö ning spetsialistide

(politseinikud, prokurörid jt) teadmised. Seetõttu seatakse projekti eesmärgiks tõsta

selliste süütegude uurimisega ja analüüsimisega tegelevate spetsialistide teadmisi.

Selleks viiakse läbi koolitusi ja õppereise ning laiendatakse rahvusvahelisi

koostöövõrgustikke. Eeltoodu lihtsustab edaspidi õigusabipalvete alast koostööd

keeruliste kuritegude korral nagu rahvusvahelised altkäemaksud, inimkaubandus jne.

Raske peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks on vajalik viia läbi ka

pikemaajalisi koolitusi välisriikides, kuna paljudes välisriikides (ennekõike nt

Ameerika Ühendriikides) on raske peitkuritegevuse avastamisel oluliselt rohkem

kogemusi. Õppevisiite korraldatakse õiguskaitse valdkonna spetsialistidele raske

peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, et tõhustada eriliigiliste organiseeritud

kuritegude menetlemisel omavahelist koostööd nii siseriiklikult kui välisriikidega,

kellega sellealaseid menetlusi läbi viiakse. Õppevisiitidel osalevad organiseeritud

kuritegude menetlejad prokuratuurist ja politseist. Nende kogemuste põhjalt on

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

5 (21)

võimalik ka Eesti uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu teenistujatel omandada olulisi

teadmisi ning valmistuda võimalikeks juhtumiteks.

Ühtlasi kavandatakse projekti käigus õppevisiit välisriiki (nt Suurbritannia ja Põhja-

Iirimaa Ühendkuningriiki) korruptsioonivastase ja kuritegeliku tulu uurimisega seotud

valdkonna ametnikele, et õppida korruptsioonikuritegude menetlemise, kuritegeliku

vara ülesleidmise ja varade arestimise kohta. Kogemuste vahetamine ja uued

teadmised aitavad otseselt kaasa Eesti praktika muutmisele ning kuritegeliku vara

tõhusamale tuvastamisele ning arestimisele. Õppevisiidist võtavad osa mh Politsei- ja

Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigiprokuratuuri, Maksu- ja Tolliameti,

Siseministeeriumi ja Justiits- ja Digiministeeriumi [muudetud siseministri 21.07.2025

käskkirjaga nr 1-3/55] ametnikud. Ministeeriumide esindajate osalemine on vajalik, et

teha teadlikumaid valikuid võimalike regulatiivsete muudatuste tegemisel ning

strateegilisel planeerimisel. Õppevisiidi maksumus on kuni 35 000 eurot ning selle

korraldab projekti partner Politsei- ja Piirivalveamet.

2.1.1.2. Inimkaubanduse ennetamine

Inimkaubanduse ennetamine on võimalik noorte teadlikuma hoiaku ja käitumise

kaudu. Projekti käigus koolitatakse kuni kolmandik gümnaasiumiealistest Eesti

noortest märkama inimkaubanduse ohte ja neis olukordades abi otsima, samuti

koolitatakse koolitajaid õpilaste koolitamiseks inimkaubanduse teemadel. Lisaks

noorte koolitamisele tõstetakse ka õiguskaitse jm asutuste teenistujate pädevust

inimkaubanduse juhtumite uurimisel. Selleks viiakse läbi regulaarseid ühiskoolitusi

selliselt, et kaetud on terve menetlusahel (politsei, prokuratuur) ja kaasatud on lisaks

tööinspektorid ja ohvriabi töötajad. Inimkaubanduse ennetamiseks ja inimkaubanduse

põhjuste paremaks mõistmiseks arvestatakse koolitustel ka soolise ebavõrdsuse

teemaga.

Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka väliskoolitajate ja -ekspertide

visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike koolitamiseks ning Eesti siseselt

ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare.

Lisaks viiakse läbi tööalastest õigustest teadlikkuse tõstmise alaseid ennetustegevusi

(kampaaniad, sotsiaalmeedia jm) Eestisse tulevatele välistöötajatele, kuna

Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusametisse on jõudnud avaldusi töökeskkonnas

toimunud juhtumitest, mis viitavad mh inimkaubanduse võimalikkusele.

Ennetustegevuste tulemusel oskavad inimesed võimalikke inimkaubanduse märke

märgata ja neist teavitada

Viimasena kavandatakse koostöökohtumisi/seminare kolmandate riikidega, kelle

kodanikega seoses on Eestis märgatud ekspluateerimist tööturul.

2.1.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena on koostatud korruptsiooniuuring, õiguskaitse

spetsialistid on korruptsiooni ja inimkaubanduse teemadel koolitatud ning arendatud on

rahvusvahelist koostööd. Samuti on tõusnud spetsialistide, gümnaasiumiealiste noorte

ning välistöötajate teadlikkus inimkaubandusest.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Kohtuteenistujad, prokurörid, politseinikud, uurijad, analüütikud, tööinspektorid,

maksu- ja tolliametnikud, ohvriabitöötajad, gümnaasiumiealised noored, omavalitsuste

ja riigiasutuste avaliku sektori töötajad, volikogude liikmed ja riigikogu liikmed.

Laiemalt Eestisse tööle asunud välistöötajad.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.10.2022 – 31.08.2029

6 (21)

2.1.5. Projekti elluviija: Justiits- ja Digiministeerium [muudetud siseministri 21.07.2025

käskkirjaga nr 1-3/55]

Projekti partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet

Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja

kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.2. Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti raames koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtud ja prokuratuur) töötajaid.

Selleks tehakse projekti raames järgmisi tegevusi:

- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), tehisintellekti ning

digitõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse väljatöötamine ning vajaduspõhine

uuendamine ja rakendamine kogu projektiperioodi vältel;

- Iga-aastaste koolituste läbiviimine terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise või

rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlevatel aktuaalteemadel.

Lisaks korraldatakse õppevisiite ning osaletakse väliskoolitustel, tõhustamaks

õiguskaitseasutuste piiriülest koostööd ja teabevahetust ning edendamaks parimate

praktikate vahetust võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse ning

küberkuritegevusega. Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka

väliskoolitajate ja -ekspertide visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike

koolitamiseks ning Eesti siseselt ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare.

Õiguskaitseasutuste töötajaid on vaja koolitada, sest IKT rakenduste kasutamise tõus

tänapäeva ühiskonnas on esitamas uusi väljakutseid. Muutunud suhtlus- ja

ettevõtluskeskkonna tõttu on kasvamas arvutisüsteemide vahendusel toimepandavate

süütegude arv, mille lahendamine eeldab nii õigus- kui ka tehnoloogia valdkonna

teadmisi. Digiühiskonna kiire areng on muutmas raske- ja organiseeritud kuritegevuse

toimepanemise viise ning virtuaalkeskkondade kaudu levitatakse äärmuslikke ideid.

Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tuleb tagada piisavad baasteadmised IKTst ning

IKTd hõlmavast kriminaalsest tegevusest koos piisavate õigusalaste teadmistega, et

edukalt lahendada arvutisüsteemide vahendusel toime pandud süütegusid.

Täiendavalt on oodata tehisintellekti laialdasemat kasutuselevõttu Eesti avalikus

sektoris. Selleks, et tagada nii ühiskonna usaldus uudsete IKT lahenduste kasutamisel

ning ühtlasi edendada tehisintellekti laialdasemat kasutamist, sh kohtusüsteemis ning

maandada tehisintellekti rakendamisega kaasnevaid võimalikke riske (sh põhiõiguste

algoritmiline diskrimineerimine), tuleb Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tagada

piisavad teadmised tehisintellekti rakenduste toimimisest ja kasutusviisidest.

Lisaks tingivad IKT-alase koolitusvajaduse ka muutused kohtusüsteemis, kuna aina

rohkem kogutakse ja kasutatakse kohtumenetluses digitaalseid tõendeid.

Kokkuvõttes on vajalik kohtute ja prokuratuuri töötajaid järjepidevalt koolitada, et

kindlustada Eesti õiguskaitseasutuste püsiv võimekus radikaliseerumise, raske ja

organiseeritud kuritegevuse (sh rahapesu) ja küberkuritegevuse vastu võitlemiseks.

Koolitused aitavad kaasa digitaalse ühiskonna küberturvalisuse ning riigi julgeoleku ja

turvalisuse tagamise eesmärkide saavutamisele.

Kõiki projekti tegevusi (sh korraldavad õppevisiite ja koolitusi) viivad ellu projekti

partnerid Riigiprokuratuur ja Riigikohus.

7 (21)

2.2.2. Projekti sihtrühm

IKT, tehisintellekti ning digitaalsete tõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse

sihtgrupiks on kohtute ja prokuratuuri töötajad, kelleks on: kohtunikud, kohtunikuabid,

kohtujuristid, Riigikohtu nõunikud, prokurörid ja konsultandid. Koolituste sihtgrupiks

on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse

teemadega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh põhjendatud juhtudel

koolituste korraldamisega seotud teenistujad), Justiits- ja Digiministeeriumi [muudetud

siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/55], Õiguskantsleri Kantselei ning Politsei-

ja Piirivalveameti teenistujad ning põhjendatud juhtudel ka teised terrorismi ja

radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase

võitlusega seotud spetsialistid. Õppevisiitide ja väliskoolituste sihtrühmaks on

terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse

teemadega, sh inimkaubandusega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh

põhjendatud juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad), Justiits- ja

Digiministeeriumi [muudetud siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/55] ja

Õiguskantsleri Kantselei teenistujad ning teised terrorismi ja radikaliseerumise ning

raske ja organiseeritud kuritegevuse ning inimkaubanduse tõkestamisega seotud

spetsialistid (nt politseinikud, tööinspektorid, maksu- ja tolliametnikud,

ohvriabitöötajd). [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

2.2.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena paranevad Eesti õiguskaitseasutuste töötajate

kutseoskused ja teadmised järgnevates valdkondades:

- IKT ja arvutikuritegevus. Õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad tehnoloogiaalased

teadmised arvutisüsteemide vahendusel toimepandavate süütegude edukaks

lahendamiseks. Neil on piisavad teadmised IKT põhielementidest ning arvutivõrkude ja

-taristute ülesehitusest; nad mõistavad IKTd hõlmavate kuritegude spetsiifikat;

tunnevad krüptovaluutade väärkasutamise viise õigusrikkumiste toimepanemisel koos

võimalustega krüptovaluutade tuvastamiseks, jälitamiseks ning konfiskeerimiseks.

- Digitõendid. Õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad asjakohast materiaal- ning

menetlusõiguslikku raamistikku, sh rahvusvahelise koostöö edukaks läbiviimiseks;

mõistavad digitaalsete tõendite erinevust muudest tõenditest; oskavad digitaalseid

tõendeid süüteomenetluses koguda, analüüsida ning kasutada.

- Tehisintellekt. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on ülevaade tehisintellekti

rakenduste olemusest, toimimisest ning nende loomisprotsessist koos potentsiaalsete

ohukohtadega. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad avalikus sektoris

kasutatavaid tehisintellekti rakendusi ning krattide kasutamist reguleerivat riigisisest ja

üle-Euroopalist õigusraamistikku.

- Raske ja organiseeritud kuritegevus ning terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine.

Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised antud süütegude edukaks

lahendamiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad organiseeritud kuritegevuse

asjakohast materiaal- ning menetlusõiguslikku raamistikku rahvusvahelise koostöö

edukaks läbiviimiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised

ennetamaks ja võitlemaks radikaliseerumise ning terrorismiga.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2022 – 31.12.2028 [muudetud siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/55]

8 (21)

2.2.5. Projekti elluviija: Justiits- ja Digiministeerium [muudetud siseministri 21.07.2025

käskkirjaga nr 1-3/55]

Projekti partnerid: Riigiprokuratuur, Riigikohus

Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja

kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis, et

vältida seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemist ja tõsta politsei võimekust, et

kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest internetis.

Projekti raames plaanitakse ellu viia järgmised tegevused:

- Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks teadusuuringu tegemine, mis hõlmab nii

riigisiseselt kui rahvusvaheliselt tehtud uuringute kaardistamist; laste seas

populaarsemate veebirakenduste kasutamist; laste ning lastevanemate

kasutajateekonda; lastevanemate teadlikkust erinevatest laste poolt kasutatavatest

rakendustest.

- Luuakse õppematerjalid, mille raames tõstetakse laste teadlikkust ja oskusi, kuidas

käituda küberruumis, vältimaks seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks

langemist. Eesmärk on tõsta laste teadlikkust, et veebis ei saa kunagi kindel olla, kellega

suheldakse.

- Luuakse laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks tehisarul põhinev

vestlusrobot. Vestlusroboti loomise eeltingimuseks on Siseministeeriumile esitatud

vestlusrobotit soosiva andmekaitsealase mõjuhinnangu (isikuandmete kaitse seaduse §

38 tähenduses) ja ELi tehisintellektimääruse artikli 27 kohase põhiõiguste

mõjuhinnangu olemasolu. Nimetatud mõjuhinnangud saadetakse konsultatsiooniks ja

arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Andmekaitse

Inspektsioonile.

- Materjalide loomine. Kohandatakse vanu ja luuakse uusi materjale laste seksuaalse

väärkohtlemise ennetamise teemal nii lastega kokkupuutuvatele spetsialistidele kui ka

lapsevanematele. Lapsevanematele mõeldud materjalid võetakse eraldi fookusesse

selleks, et kasvatada nende teadlikkust ja oskusi sel teemal lastega kõnelemiseks.

Koostöös telekomiettevõtetega viiakse ellu ennetustegevusi, et tõsta laste ja vanemate

teadlikkust.

- Koolitused ja seminarid spetsialistidele, et tõsta lastega kokku puutuvate spetsialistide

teadlikkust ja oskusi märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud last ning

pakkumaks asjakohast abi.

- Õppevisiidid välisriikidesse spetsialistide teadlikkuse suurendamiseks ja praktikatega

tutvumiseks.

- - Lisakoolitused Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele, mis aitavad tõsta ametnike

oskusi võitluses laste seksuaalse väärkohtlemisega internetis.

2.3.2. Projekti sihtrühm

Lapsed, koostööpartnerid, ametnikud, spetsialistid, lapsevanemad.

9 (21)

2.3.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena tõuseb laste teadlikkus ja oskused, kuidas käituda

küberruumis, et vältida seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemist.

Samuti tõusevad teadmised abi saamise võimalustest.

Tõuseb lastega kokkupuutuvate täiskasvanute teadlikkus, kuidas kõige paremini kaitsta

lapsi interneti seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise eest proaktiivselt.

Tõuseb lastega kokku puutuvate täiskasvanute (sh lapsevanemad, haridusasutuste

personal) teadlikkus ja oskused märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud

last, pakkumaks asjakohast abi läbi aktiivõppemeetodite.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2022 – 31.12.2027

2.3.5. Projekti elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Demineerimisalased koolitused

2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk

Demineerimisvaldkonna erialaseid sh ka CBRN5 valdkonnas, riigisiseseid koolitusi ei

ole saada, kuna sellise tasemega spetsialiste Eestis napib. Projekti raames plaanitakse

saata demineerijad erialastele väliskoolitustele, konverentsidele ja seminaridele. Samuti

on kavas väliskoolitajatega koolitused Eestis ja/või ühisõppused välisriikide ja

koostööpartneritega. Eesmärgiks on tõsta kõigi demineerimiskeskuse töötajate

demineerimisalaseid oskuseid vastavalt nende kvalifikatsioonile.

2.4.2. Projekti sihtrühm

Demineerijad ja laiemalt kõik Eestis elavad inimesed, kes võivad sattuda

plahvatusohtlikule alale. Demineerijate tegevuse abil väheneb risk inimeste elule ja

tervisele ning kasu saavad ka teised ametkonnad (Politsei- ja Piirivalveamet,

Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet jt), kes on kaasatud plahvatusohtliku olukorra

lahendamiseks.

2.4.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on Eesti demineerijad koolitatud.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2022 – 31.08.2029

2.4.5. Projekti elluviija

Päästeamet

2.5. Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Sisekaitseakadeemia kujundatakse siseturvalisuse teadus- ja arendustegevuse

kompetentsikeskuseks. Projektist rahatatakse kolme teaduri - terrorismi ja

radikaliseerumise valdkonna teaduri, küberkuritegevuse teaduri ning organiseeritud ja

raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) valdkonna teaduri – töötasu.

5 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ning tuuma-ja lõhkeained

10 (21)

Teadurite tegevused aitavad kaasa eesti ja võõrkeelse teaduskirjanduse tekkele ning

valdkonna süsteemsele ja metodoloogilisele uurimisele, mis toetab poliitika

kujundamist, asutuste töö korraldamist ning taseme- ja täiendõpet võitluses

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) ning terrorismi ja

radikaliseerumisega. Samuti rahastatakse teadustegevust toetavaid tegevusi. Projektist

rahastatakse lisaks nimetatud teaduritele ka nende juhitud uurimisgruppide tööd (sh

töötasu).

Teaduritel on kohustus publitseerida kõrgetasemelisi teadusartikleid, aga kirjutada ka

mõttepabereid, analüüse ja raporteid ning juhtida uurimisgruppe või nende töös osaleda.

Uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatakse seminare ja ümarlaudu valdkonnaga

puutumust omavatele ekspertidele. Samuti osalevad akadeemia teadurid suuremate

valdkonna konverentside korraldamisel oma uurimissuunal. Teadurite täpsemad

tööülesanded lepitakse kokku iga-aastases tööplaanis. Teaduritele on võimalik esitada

konkreetse uuringu läbiviimise ülesanne läbi Sisekaitseakadeemia tegevuskava.

Siseministeerium on planeerimas ajavahemikul 2022-2024 koostöös teiste

ministeeriumite ja valitsemisala asutustega tegevusi, mis aitavad kaasa kuritegeliku vara

äravõtmiseks tõhusamate meetodite leidmisele ja vajalike muudatuste tegemisele alates

2025. aastast.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia organiseeritud ja raske peitkuritegevuse

(sh finantskuritegevuse) valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Eesti Vabariigis organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse)

kujunemise ja toimimise põhjuste, arengutrendide, mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse

süsteemne uurimine ning võrdlemine. Samuti kuritegevuse vähendamiseks võimalike

lahenduste pakkumine, et anda teadmistepõhist sisendit poliitika kujundamiseks,

politseivõimekuse suurendamiseks või taseme- ja täiendkoolituseks.

- Lähiriikide kohta olukorrakirjelduse kogumine ja analüüsimine kuritegevuse trendidest

ning muutuste prognoosimist. Euroopa Liidu üleste trendide analüüsimist ja

rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist.

- Kuritegevusest tingitud otseste ja kaudsete kulude suurusjärgu ja mõju

majanduskeskkonnale analüüsimine. Kuritegeliku tulu ulatuse arvestamise metoodikate

analüüsimine ja uute meetodiliste võimaluste esitamine.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia ühiskondliku küberteadlikkuse

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate tehnoloogiliselt võimestatud radikaalsete

ideoloogia ilmingute ja propaganda levitamise meetodite äratundmiseks ja

väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine, üleskutsed, värbamised, poliitiline äärmuslus).

- Uuringud erinevate ühiskonna gruppide sh haavatavate ühiskonna gruppide

tehnoloogiakasutuse ja tehnoloogiakasutusega kaasnevaid ohtude (radiaalse ideoloogia

ja propaganda tarbimine) tuvastamiseks ning teadmispõhised soovitused ohtude

maandamiseks vajaliku väljaõppe täiendamiseks, seadusandluse täiendamiseks jne.

- Uuringud virtuaalvääringute kui terrorismi, küberkuritegevust ja organiseeritud

kuritegevust võimestava vahendi kasutusulatuse ja mõju analüüsimeseks.

- Uuringud finantstehnoloogiate ja virtuaalvääringute kui Eesti Vabariigis organiseeritud

ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) kujunemise ja toimimise toetajast:

arengutrendide, mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse süsteemne uurimine ning

võrdlemine.

11 (21)

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia radikaliseerumise ja terrorismi

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate radikaalsete ideoloogia ilmingute ja

propaganda äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine, üleskutsed,

värbamised, poliitiline äärmuslus). Uurida, kuidas poliitilisest äärmuslusest lähtub

radikaalsus ja terrorism.

- Islamistlike ühiskondlike alusväärtuste uurimine, analüüsimine ja võrdlemine

universaalsetel inimõigustel põhinevate ühiskondlike alusväärtustega. Analüüsida

potentsiaalseid konfliktikohti, mis võivad olla aluseks radikaliseerumisele ja sellest

tõusetuvalt terrorismile.

- Uurida rahvastiku muutuse mõju radikaliseerumise ja terrorismiohu muutusele,

muuhulgas läbi teiste (Euroopa) riikide kogemuste: riskiriikidest lähtuva

immigratsiooni mõju äärmusluse levikule; lõimumise, integratsiooni, assimileerumise,

hariduse rolli uurimist radikaliseerumise, terrorismiohu muutumisel. Osaleda

asjakohastes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

- Uurida Venemaa Föderatsiooni propaganda radikaliseerivat mõju, võrrelda seda

muudest (nt islamistlikest) allikatest lähtuva terrorismi propagandaga.

- Terrorismi rahastamise valdkonna analüüsimine, keskendudes muuhulgas

virtuaalvääringute kasutamisele terrorismi rahastamisel ning sotsiaalmeedia ja

vabakonna ärakasutamise võimalused terrorismi rahastamisel. Uurimisprojektide

algatamine koostöös teiste teadus- ja arendusasutustega.

- Äärmusluse ja sellest tõusetuva terrorismi ennetamiseks loodud taasühiskonnastamise

ja deradikaliseerimise programmide mõju hindamine rahvusvahelise kogemuse pinnalt,

et teha teadmistepõhiseid soovitusi programmide Eestis rakendamiseks.

2.5.2. Projekti sihtrühm

Sisekaitseakadeemia teadurid ja nende juhitud uurimisgrupid. Laiemalt saavad projekti

tegevustest kasu ka Sisekaitseakadeemia õppurid, õiguskaitse ja muu valdkonna

spetsialistid, riigiasutuste avaliku sektori töötajad, Riigikogu liikmed, volikogude

liikmed ning Eesti ühiskond ja Euroopa partnerid (sh Euroopa Liidu liikmesriigid,

Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, agentuurid).

2.5.3. Projekti tulemus

Ilmunud on valdkonda uurivad kõrgetasemelised publikatsioonid, mõttepaberid,

analüüsid, raportid ja muud publikatsioonid. On toimunud arutelud, seminarid ja

konverentsid uurimistulemuste tutvustamiseks ning sünergia tekitamiseks.

Projekti tulemusena tõuseb valdkonna süsteemne uurimine läbi süstemaatilise

käsitlemise, millest saavad kasu Siseministeeriumi haldusala asutused ja

partnerministeeriumid. Sisekaitseakadeemia teadustegevus on mh sisendiks avalikku

debatti ning seeläbi poliitikakujundamiseks. Valminud publikatsioonid leiavad

kajastamist ajakirjanduses ning samuti on sisendiks poliitika kujundamisse.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023 – 31.08.2029

2.5.5. Projekti elluviija

Sisekaitseakadeemia

2.6. CBRN-valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse võimekus Sisekaitseakadeemias

12 (21)

2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu

Sisekaitseakadeemias luuakse CBRN-alane võimekus nii akadeemia arendustegevuste, taseme-

kui täiendusõppe läbiviimiseks, sh praktiliste koolituste ja harjutuste läbiviimiseks. Vajadus

tuleneb halvenenud julgeolekuolukorrast Euroopas, jätkuvast terrorismi ohust ja plaanist rajada

Eestisse tuumajaam. Projekti raames luuakse Sisekaitseakadeemiasseõppejõu ja

teadur/arendaja töökohad, mille peamised fookused on:

1. CBRN-alaste täiendavate õppekavade loomine politsei- ja piirivalve valdkonna

teenistujatele ning päästeametnikele, fookusega radioloogiliste ja tuumaintsidentide

ennetamisele, mõju hindamisele ja reageerimisele.

2. Tehnilise õppetööks vajaliku baasi arendamine - CBRN-simulaatorite rajamine ja virtuaalse

õppetehnoloogia (VR/AR) kasutuselevõtt keeruliste situatsioonide harjutamiseks,

tuvastusseadmete soetamine õppetöö ja harjutuste tarbeks.

3. Rahvusvahelise koostöö suurendamine:

- osalemine CBRN-õppustel ja projektides, mida korraldavad IAEA6, DTRA7, NATO

või Euroopa Liidu agentuurid;

- kahepoolne koostöö riikide ja ülikoolidega;

- ekspertide kaasamine õppekavade arendamisse ja loengutesse;

- akadeemiliste töötajate kompetentside tõstmine;

- teadus- ja arenduskoostöö edendamine uurimisprojektides, mis keskenduvad

keemiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude ennetamisele ning mõju leevendamisele.

Tegevuste elluviimiseks:

- luuakse täiendavad ametikohad Sisekaitseakadeemiasse;

- korraldatakse regulaarseid seminare, koolitusi ja täiendkoolitusi,osaletakse CBRN-

alastes võrgustikes ja töörühmades;

- soetatakse CBRN õppevahendid.

2.6.2. Projekti sihtrühm

Sisekaitseakadeemia õppurid nii tasemeõppes kui ka täiendusõppes, sh õiguskaitse ja muu

valdkonna spetsialistid, riigiasutuste avaliku sektori töötajad.

2.6.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena tõuseb Eesti riigi valmisolek CBRN-sündmuste lahendamiseks ja tänu

ühistele koolitustele paraneb asutustevaheline koostöö.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2025 – 31.08.2029

6 IAEA (International Atomic Energy Agency) Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur 7 DTRA (Defense Threat Reduction Agency) USA Sõjaministeeriumi allasutus julgeolekuohtudele

reageerimiseks ja massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks

13 (21)

2.6.5. Projekti elluviija

Sisekaitseakadeemia

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Raske

peitkuritegevuse

ennetamine

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 0

[muudet

ud

sisemini

stri

21.07.2

025

käskkirj

aga nr

1-3/55]

390

[muudet

ud

sisemini

stri

21.07.2

025

käskkirj

aga nr

1-3/55]

Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 3 6 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

O.3.6 Projektide

arv kuritegevuse

ennetamiseks

arv 1 1 Kuriteoennetus hõlmab kõiki

meetmeid, mille eesmärk on

vähendada kuritegevust ja

kodanike ebakindlust nii

kvantitatiivselt kui

kvalitatiivselt või otseselt

tõkestada kuritegelikku

tegevust või vähendada

kuritegevuse potentsiaali ja

kuritegevuse põhjuseid.

Kohtuteenistujate ja

prokuröride

koolitused

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 165 245 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 10 19 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

14 (21)

Laste seksuaalse

väärkohtlemise

ohvriks langemise

ennetamine veebis

O.3.6 Projektide

arv kuritegevuse

ennetamiseks

arv 0 1 Kuriteoennetus hõlmab kõiki

meetmeid, mille eesmärk on

vähendada kuritegevust ja

kodanike ebakindlust nii

kvantitatiivselt kui

kvalitatiivselt või otseselt

tõkestada kuritegelikku

tegevust või vähendada

kuritegevuse potentsiaali ja

kuritegevuse põhjuseid.

Demineerimisalased

koolitused

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 15 81 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

Sisekaitseakadeemia

kompetentsikeskus

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 400 1 000 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/õpi

kodade/õppeküla

stuste arv

arv 10 25 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

CBRN-valdkonnas

õpetamise ja

arendustegevuse

võimekus

Sisekaitseakadeemia

s

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 0 1100 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 0 8 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Raske peitkuritegevuse

ennetamine

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 195

[muudetu

d

siseminist

ri

21.07.202

5

käskkirja

Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

15 (21)

ga nr 1-

3/55]

R.3.13 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolituse

läbimist, et nad

kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 98 [muud

etud

siseminist

ri

21.07.202

5

käskkirja

ga nr 1-

3/55]

Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi

ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

Kohtuteenistujate ja

prokuröride koolitused

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 196 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolituse

läbimist, et nad

kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 171 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi

ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

Demineerimisalased

koolitused

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 52 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolituse

läbimist, et nad

kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 52 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi

ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

Sisekaitseakadeemia

kompetentsikeskus

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolituse

läbimist, et nad

kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi

ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

16 (21)

CBRN-valdkonnas

õpetamise ja

arendustegevuse

võimekus

Sisekaitseakadeemias

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 880 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus

(75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25% abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR (koos

käibemaksuga)

Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

Raske peitkuritegevuse

ennetamine 382 500 127 500 510 000 0%

Kohtuteenistujate ja

prokuröride koolitused 225 000 75 000 300 000 0%

Laste seksuaalse

väärkohtlemise ohvriks

langemise ennetamine veebis

562 500 187 500 750 000 3,1%

Demineerimisalased koolitused 525 000 175 000 700 000 0%

Sisekaitseakadeemia

kompetentsikeskus

750 000 250 000 1 000 000 7%

CBRN-valdkonnas õpetamise

ja arendustegevuse võimekus

Sisekaitseakadeemias

430 176 143 392 573 568

7%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

17 (21)

7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh

7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

7.5.2. koolituste (sh koolitajate koolituste), seminaride, konverentside, infopäevade,

ümarlaudade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega

(sh majutus- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus, osalejate ligipääsetavuse

kulud (sh vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge);

koolitusmaterjalide (sh e-õppematerjalide), koolitusvahendite, metoodikate,

infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste koostamine, toimetamine,

kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine (nt õppevideod)),

koolitusmaterjalide koostajate eksperttasud ning neile ligipääsetavuse tagamisega seotud

kulud (nt subtiitrid videotele); [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

7.5.3. teaduskirjanduse soetamisega ning teadusandmebaasidele ja teadusartiklite ning

ajakirjade täistekstidele ligipääsuga seotud kulu;

7.5.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge (k.a sünkroontõlge));

7.5.5. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh

päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel

õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada

SiMile e-toetuse keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt

45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

7.5.6. kommunikatsioonitegevused (sh personalikulu ja teenuse ostmise kulu,

meediakampaaniad, videoklippide tootmine);

7.5.7. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused);

7.5.8. uuringu, küsitluse, analüüsi läbiviimine (sh teenuste tellimine) ja selle avalikustamise

kulu;

7.5.9. kohtuteenistujate ja prokuröride koolitusprojekti puhul on abikõlblik ka infosüsteemi

arendamise kulu;

7.5.10. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja

rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.5.2 nimetatud tehnika rentimise kulu.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja

partneri kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;

8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on

varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist

muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

18 (21)

8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast

arvates.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat. [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. [muudetud siseministri 07.12.2023

käskkirjaga nr 1-3/138]

8.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse

§-i 10 lõigetes 2 ja 3 ning §-is 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. [muudetud

siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/55]

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi

väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja

eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile

15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda

järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi

väljatöötatud vormil;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi)

toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete

osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise

19 (21)

ajaks arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piiranguid;

[muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

9.4. Tegevuse elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse,

kontrolli, auditisse või hindamisse.

9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat

elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise

algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. [muudetud siseministri

07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale

vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste

kõrvaldamist.

10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

20 (21)

10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui

see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab..

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4 väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.

[Siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138 on punktides 7.5.6., 8.4., 9.3.5., 10.1., 10.2.,

10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e-toetuse

keskkond“]

21 (21)

(allkirjastatud digitaalselt)

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

09.12.2025 nr 1-6/3318-1

Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse

ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse

andmise tingimused

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 3.3

„Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu

Lisa 2. Seletuskiri

Lisa 3. Ministri käskkirja tekst muudatustega

Ülle Leht

[email protected]