Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 "Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused" muutmine

KINNITATUD

Siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/5

„Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr

1-3/27 "Sisejulgeolekufondi meetme 3.3

"Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine" toetuse andmise tingimused"

muutmine“

LISA

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/27 kinnitatud

Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 " Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga

lisatakse käskkirja CBRN1 koolitustega seonduvad tegevused. Eelnõule kehtib kõik algse

käskkirja seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav

rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected])

koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1. Täpsustatakse tegevuse „Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise

ennetamine veebis“ sisu selle elluviija Politsei- ja Piirivalveameti palvel2.

Täpsustatakse projekti eesmärki, et see kataks ka projekti lisatavad tegevused. Projekti raames

läbiviidud uuringule tuginedes töötatakse välja õppematerjalid erinevates formaatides. Projekti

sihtrühm on lapsed vanuses 6-13, mistõttu asendatakse sõna „noored“ sõnaga „lapsed“.

Lisatakse uus projekti tegevus - tehisintellektil põhineva vestlusroboti kasutuselevõtt, millega

suureneb oluliselt politsei võimekus tegeleda internetis toimuva laste seksuaalse

väärkohtlemise vastase võitluse ja ennetamisega.

Termin „lastega kokkupuutuvad spetsialistid“ võtab kokku kogu sihtrühma, kelle jaoks

ennetusteemalisi materjale luuakse. Telekomi ettevõtetega tehakse koostööd erinevates

formaatides.

Eemaldatakse lause „Koolitusprogrammi väljatöötamine, mis aitaks laste väärkohtlemise

ennetamisega tegelevatel spetsialistidel paremini mõista veebis toime pandud seksuaalvägivalla

olemust ning vajadusel nõustada sel teemal nii lapsevanemaid kui lapsi.“, kuna see dubleerib

olemasolevat teksti. Spetsialistide harimisel ja neile infomaterjali väljatöötamisel teeb Politsei-

ja Piirivalveamet koostööd erinevate koostööpartneritega ning ühtset koolitusprogrammi, mis

sobiks kõikidele spetsialistidele, ei ole võimalik luua.

1 CBRN - keemia-, bio-, radioaktiiv- või tuumamaterjal 2 Politsei- ja Piirivalveameti 3. novembri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/713-1 Siseministeeriumile

2 (3)

Lisakoolitusi soovitakse pakkuda kõigile neile ametnikele, kellel on vaja teadmisi ja oskuseid,

et internetis laste vastu suunatud seksuaalset väärkohtlemist ennetada ja uurida, seepärast

laiendatakse sihtrühma.

2. Täiendatakse tegevuse „Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus“ kirjeldust, et

võimaldada rahastada ka küberkuritegevuse teaduri tööd.

Sõnastatakse strateegiline ootus kübekuritegevuse valdkonna teadus- ja arendustegevusele, mis

hõlmab ka radikaliseerumise, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlemise

valdkondi.

3. TATi lisatakse uus tegevus: „CBRN valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse

võimekus Sisekaitseakadeemias“ eelarvega 573 568 eurot.

Sisekaitseakadeemias (edaspidi akadeemia) puudub püsiv võimekus CBRN-valdkonnas

õpetada ja arendustegevusi läbi viia. Eesmärk on luua jätkusuutlik CBRN-alane võimekus nii

akadeemia arendustegevustes, taseme- kui täiendusõppes, sh praktiliste koolituste ja harjutuste

läbiviimisel. Vajadus tuleneb halvenenud julgeolekuolukorrast Euroopas, jätkuvast terrorismi

ohust ja plaanist rajada Eestisse tuumajaam.

CBRN-valdkonna õppe- ja arendustegevuse püsiva võimekuse loomine akadeemiasse on

kriitilise tähtsusega. See võimaldab valdkonda luua uusi õppeprogramme ja korraldada senisest

suuremas mahus täiendõppe kursuseid, et tegeleda CBRN-alaste rünnakute ennetamise ja neile

reageerimisega. Heal tasemel CBRN-õpe akadeemias aitab suurendada teadlikkust

esmareageerijate hulgas ning teha edukat koostööd rahvusvaheliste ja kohalike CBRN-

võrgustikega. CBRN-valdkonna võimekuse tõstmisel saab i pöörata suuremat tähelepanu ka

õppeainetele, mis on seotud tuumajaama rajamisega.

Viimastel aastatel on Euroopa silmitsi seisnud mitmete julgeolekuohtudega, muuhulgas on

suurenenud terrorismi ja massiliste rünnakute oht. Piisavalt tähelepanu ei ole pööratud

mittesõjalistele CBRN-valdkonna võimetele. Selleks, et CBRN-alane teadlikkus tõuseks nii

akadeemia tudengite kui asutuste hulgas, on oluline panustada teadmistesse ja

teadusuuringutesse, mis on vajalikud võimalike ohtude ennetamiseks ja juhtimiseks.

Lisanduv tegevus vastab seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Lisanduv tegevus panustab mh Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

eesmärkidesse ning aitab ellu viia Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 ja Riigikaitse

arengukava 2022 -2031 eesmärke.

TATi lisatav tegevus on kooskõlas Sisejulgeolekufondi rakenduskava ja rahastamiskavaga.

Siseministri 10. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/64 alusel otsustati ISFi rakenduskva

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi

rakenduskavasse lisatavad tegevused ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Need

tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate

nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja

keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid.

Elluviija kohustub tegevuste rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei

diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või

seksuaalse sättumuse tõttu.

3 (3)

Tegevuse tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi lisatav tegevus on seotud

avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

Vastavalt Sisekaitseakadeemia põhimäärusele on Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi

hallatav riigiasutus, mille eesmärgiks on mh arendada siseturvalisuse valdkonda, valmistada

ette siseturvalisuse valdkonna spetsialiste. Akadeemia ülesandeks on mh viia läbi

täiendkoolitust, teadus- ja arendustegevust, sealhulgas teha rakendusuuringuid. Samuti on

Sisekaitseakadeemia ülesandeks luua tingimused teadus- ja arendustööks ning koostööks

siseturvalisuse valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega Eestis ja välisriikides.

Eeltoodust lähtuvalt saab vaid Sisekaitseakadeemia olla ainuvõimalik tegevuse elluviija. Võib

möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud

esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust

turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

4. Muudetakse Justiits- ja Digiministeeriumi poolt elluviidava projekti „Raske

peitkuritegevuse ennetamine“ indikaatori „Projektide arve kuritegevuse ennetamiseks“

sihttaset, kuna algselt kahte projekti planeeritud tegevused pandi kokku ühte projekti. Vastav

muudatus on aktsepteeritud ka Euroopa Komisjoni poolt Sisejulgeolekufondi rakenduskava

muutmise kinnitamisega.

5. Muudetakse punkti 10.8. sõnastust, kuna Euroopa Komisjonile Siseministeeriumi poolt

esitatava aruande tähtaeg ei võimalda toetuse saajale kümmet tööpäeva projekti aruande

täiendamiseks anda.

6. Täpsustatakse punkti 11.7. sõnastust nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 01.12.2025.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu

eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

vaikimisi.

KÄSKKIRI

14.01.2026 nr 1-3/5

Siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/27 "Sisejulgeolekufondi

meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja

koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna

suutlikkuse suurendamine" toetuse

andmise tingimused" muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste

kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused“

punktiga 11.1.

1. Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufondi

meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna

suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1.1. muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3

„Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“.

1.2. muudan käskkirja punkti 1.1.3. ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning

TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi

vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

eesmärgi „Ennetav ja turvalise elukeskkonna kujundamise“ ning „Kiire ja

asjatundlik abi“ täitmisse ja toetab programmi „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse:

„Põhiseadusliku korra tagamine“ eesmärke.

TATi tegevused on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025

eesmärkidega „ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute,

kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta

kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh

2 (8)

digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka

uusimaid kuriteoliike.“.

TAT toetatavad tegevused on seotud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused

aastani 2030“ punktiga 4, mille kohaselt keskendub kriminaaljustiitssüsteem

ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele: ennetatakse

korruptsiooni-, majandus- (sealhulgas rahapesu), narko-, tehnoloogia- ja

keskkonnakuritegevust, inimkaubandust ning vägivalda. Samuti on tegevused

seotud justiitsministri ja siseministri poolt 2021. aastal kokku lepitud

kuritegevusvastaste prioriteetidega, mille kohaselt tagatakse politseis ja

prokuratuuris organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste

kuritegude vastane võitlus. Lisaks on Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aastal

heaks kiidetud „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025“, milles on

sätestatud, et viiakse läbi korruptsiooniuuring kolmes sihtrühmas. Vabariigi

Valitsuse poolt heaks kiidetud „Vägivalla ennetuse kokkuleppe 2021-2025“

alaeesmärgi 7 kohaselt on inimkaubanduse valdkonna prioriteediks teadlikkuse

tõstmine ning noorte koolitamine, samuti noorte kaasamine ennetustöösse ja

lisaks suurendatakse töötajate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate

inimeste teadmisi tööõigusest.

TAT toetatavad tegevused on seotud Riigikaitse arengukava 2022-20311

sisekaitse peatükis toodud eesmärgiga, mille kohaselt suurendadakse keemia-,

bio-, radioaktiiv- või tuumamaterjali (edaspidi CBRN) kaitse võimet ning

tõhustatakse asutustevahelist koostööd CBRN valdkonnas, sh suurendadakse

eri- ja kiirreageerimisüksuste võimet operatsioone ühiselt läbi viia.

TAT toetatavad tegevused on seotud Päästeameti strateegiadokumendiga

„Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali

plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalidega seotud õnnetusi ei toimu.

Selle eesmärgi täitmiseks on fookuses demineerimiskoolitused.“.

1.3. muudan käskkirja punkti 2.3.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda

küberruumis, et vältida seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemist ja

tõsta politsei võimekust, et kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest

internetis.

Projekti raames plaanitakse ellu viia järgmised tegevused:

- Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks teadusuuringu tegemine, mis

hõlmab nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt tehtud uuringute kaardistamist;

laste seas populaarsemate veebirakenduste kasutamist; laste ning

lastevanemate kasutajateekonda; lastevanemate teadlikkust erinevatest laste

poolt kasutatavatest rakendustest.

- Luuakse õppematerjalid, mille raames tõstetakse laste teadlikkust ja oskusi,

kuidas käituda küberruumis, vältimaks seksuaalse väärkohtlemise ja

1 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-02/Riigikaitse%20arengukava%202022%20- %202031.pdf

3 (8)

väljapressimise ohvriks langemist. Eesmärk on tõsta laste teadlikkust, et

veebis ei saa kunagi kindel olla, kellega suheldakse.

- Luuakse laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks tehisarul

põhinev vestlusrobot. Vestlusroboti loomise eeltingimuseks on

Siseministeeriumile esitatud vestlusrobotit soosiva andmekaitsealase

mõjuhinnangu (isikuandmete kaitse seaduse § 38 tähenduses) ja ELi

tehisintellektimääruse artikli 27 kohase põhiõiguste mõjuhinnangu

olemasolu. Nimetatud mõjuhinnangud saadetakse konsultatsiooniks ja

arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Andmekaitse

Inspektsioonile.

- Materjalide loomine. Kohandatakse vanu ja luuakse uusi materjale laste

seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemal nii lastega kokkupuutuvatele

spetsialistidele kui ka lapsevanematele. Lapsevanematele mõeldud

materjalid võetakse eraldi fookusesse selleks, et kasvatada nende

teadlikkust ja oskusi sel teemal lastega kõnelemiseks. Koostöös

telekomiettevõtetega viiakse ellu ennetustegevusi, et tõsta laste ja vanemate

teadlikkust.

- Koolitused ja seminarid spetsialistidele, et tõsta lastega kokku puutuvate

spetsialistide teadlikkust ja oskusi märkamaks veebis väärkohtlemise

ohvriks langenud last ning pakkumaks asjakohast abi.

- Õppevisiidid välisriikidesse spetsialistide teadlikkuse suurendamiseks ja

praktikatega tutvumiseks.

- Lisakoolitused Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele, mis aitavad tõsta

ametnike oskusi võitluses laste seksuaalse väärkohtlemisega internetis.“.

1.4. muudan käskkirja punkti 2.3.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.2. Projekti sihtrühm. Lapsed, koostööpartnerid, ametnikud, spetsialistid,

lapsevanemad.“.

1.5. muudan käskkirja punkti 2.5.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Sisekaitseakadeemia kujundatakse siseturvalisuse teadus- ja arendustegevuse

kompetentsikeskuseks. Projektist rahatatakse kolme teaduri - terrorismi ja

radikaliseerumise valdkonna teaduri, küberkuritegevuse teaduri ning

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) valdkonna

teaduri – töötasu.

Teadurite tegevused aitavad kaasa eesti ja võõrkeelse teaduskirjanduse tekkele

ning valdkonna süsteemsele ja metodoloogilisele uurimisele, mis toetab poliitika

kujundamist, asutuste töö korraldamist ning taseme- ja täiendõpet võitluses

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) ning terrorismi

ja radikaliseerumisega. Samuti rahastatakse teadustegevust toetavaid tegevusi.

Projektist rahastatakse lisaks nimetatud teaduritele ka nende juhitud

uurimisgruppide tööd (sh töötasu).

4 (8)

Teaduritel on kohustus publitseerida kõrgetasemelisi teadusartikleid, aga

kirjutada ka mõttepabereid, analüüse ja raporteid ning juhtida uurimisgruppe või

nende töös osaleda. Uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatakse seminare ja

ümarlaudu valdkonnaga puutumust omavatele ekspertidele. Samuti osalevad

akadeemia teadurid suuremate valdkonna konverentside korraldamisel oma

uurimissuunal. Teadurite täpsemad tööülesanded lepitakse kokku iga-aastases

tööplaanis. Teaduritele on võimalik esitada konkreetse uuringu läbiviimise

ülesanne läbi Sisekaitseakadeemia tegevuskava.

Siseministeerium on planeerimas ajavahemikul 2022-2024 koostöös teiste

ministeeriumite ja valitsemisala asutustega tegevusi, mis aitavad kaasa kuri-

tegeliku vara äravõtmiseks tõhusamate meetodite leidmisele ja vajalike

muudatuste tegemisele alates 2025. aastast.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia organiseeritud ja raske

peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) valdkonna teadus- ja

arendustegevusele:

- Eesti Vabariigis organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh

finantskuritegevuse) kujunemise ja toimimise põhjuste, arengutrendide,

mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse süsteemne uurimine ning võrdlemine.

Samuti kuritegevuse vähendamiseks võimalike lahenduste pakkumine, et

anda teadmistepõhist sisendit poliitika kujundamiseks, politseivõimekuse

suurendamiseks või taseme- ja täiendkoolituseks.

- Lähiriikide kohta olukorrakirjelduse kogumine ja analüüsimine kuritegevuse

trendidest ning muutuste prognoosimist. Euroopa Liidu üleste trendide

analüüsimist ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist.

- Kuritegevusest tingitud otseste ja kaudsete kulude suurusjärgu ja mõju

majanduskeskkonnale analüüsimine. Kuritegeliku tulu ulatuse arvestamise

metoodikate analüüsimine ja uute meetodiliste võimaluste esitamine.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia ühiskondliku küberteadlikkuse

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate tehnoloogiliselt võimestatud

radikaalsete ideoloogia ilmingute ja propaganda levitamise meetodite

äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine, üleskutsed,

värbamised, poliitiline äärmuslus).

- Uuringud erinevate ühiskonna gruppide sh haavatavate ühiskonna gruppide

tehnoloogiakasutuse ja tehnoloogiakasutusega kaasnevaid ohtude (radiaalse

ideoloogia ja propaganda tarbimine) tuvastamiseks ning teadmispõhised

soovitused ohtude maandamiseks vajaliku väljaõppe täiendamiseks,

seadusandluse täiendamiseks jne.

- Uuringud virtuaalvääringute kui terrorismi, küberkuritegevust ja

organiseeritud kuritegevust võimestava vahendi kasutusulatuse ja mõju

analüüsimeseks.

- Uuringud finantstehnoloogiate ja virtuaalvääringute kui Eesti Vabariigis

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) kujunemise

ja toimimise toetajast: arengutrendide, mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse

süsteemne uurimine ning võrdlemine.

5 (8)

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia radikaliseerumise ja terrorismi

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate radikaalsete ideoloogia ilmingute

ja propaganda äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine,

üleskutsed, värbamised, poliitiline äärmuslus). Uurida, kuidas poliitilisest

äärmuslusest lähtub radikaalsus ja terrorism.

- Islamistlike ühiskondlike alusväärtuste uurimine, analüüsimine ja võrdlemine

universaalsetel inimõigustel põhinevate ühiskondlike alusväärtustega.

Analüüsida potentsiaalseid konfliktikohti, mis võivad olla aluseks

radikaliseerumisele ja sellest tõusetuvalt terrorismile.

- Uurida rahvastiku muutuse mõju radikaliseerumise ja terrorismiohu

muutusele, muuhulgas läbi teiste (Euroopa) riikide kogemuste: riskiriikidest

lähtuva immigratsiooni mõju äärmusluse levikule; lõimumise, integratsiooni,

assimileerumise, hariduse rolli uurimist radikaliseerumise, terrorismiohu

muutumisel. Osaleda asjakohastes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

- Uurida Venemaa Föderatsiooni propaganda radikaliseerivat mõju, võrrelda

seda muudest (nt islamistlikest) allikatest lähtuva terrorismi propagandaga.

- Terrorismi rahastamise valdkonna analüüsimine, keskendudes muuhulgas

virtuaalvääringute kasutamisele terrorismi rahastamisel ning sotsiaalmeedia

ja vabakonna ärakasutamise võimalused terrorismi rahastamisel.

Uurimisprojektide algatamine koostöös teiste teadus- ja arendusasutustega.

- Äärmusluse ja sellest tõusetuva terrorismi ennetamiseks loodud

taasühiskonnastamise ja deradikaliseerimise programmide mõju hindamine

rahvusvahelise kogemuse pinnalt, et teha teadmistepõhiseid soovitusi

programmide Eestis rakendamiseks.“.

1.6. muudan käskkirja punkti 2.5.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.2. Sisekaitseakadeemia teadurid ja nende juhitud uurimisgrupid. Laiemalt saavad

projekti tegevustest kasu ka Sisekaitseakadeemia õppurid, õiguskaitse ja muu

valdkonna spetsialistid, riigiasutuste avaliku sektori töötajad, Riigikogu liikmed,

volikogude liikmed ning Eesti ühiskond ja Euroopa partnerid (sh Euroopa Liidu

liikmesriigid, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, agentuurid).“.

1.7. täiendan käskkirja punktiga 2.6. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.6. CBRN-valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse võimekus

Sisekaitseakadeemias

2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu

Sisekaitseakadeemias luuakse CBRN-alane võimekus nii akadeemia

arendustegevuste, taseme- kui täiendusõppe läbiviimiseks, sh praktiliste

koolituste ja harjutuste läbiviimiseks. Vajadus tuleneb halvenenud

julgeolekuolukorrast Euroopas, jätkuvast terrorismi ohust ja plaanist rajada

Eestisse tuumajaam. Projekti raames luuakse Sisekaitseakadeemiasse õppejõu

ja teadur/arendaja töökohad, mille peamised fookused on:

1. CBRN-alaste täiendavate õppekavade loomine politsei- ja piirivalve

valdkonna teenistujatele ning päästeametnikele, fookusega radioloogiliste ja

tuumaintsidentide ennetamisele, mõju hindamisele ja reageerimisele.

2. Tehnilise õppetööks vajaliku baasi arendamine - CBRN-simulaatorite

rajamine ja virtuaalse õppetehnoloogia (VR/AR) kasutuselevõtt keeruliste

6 (8)

situatsioonide harjutamiseks, tuvastusseadmete soetamine õppetöö ja

harjutuste tarbeks.

3. Rahvusvahelise koostöö suurendamine:

- osalemine CBRN-õppustel ja projektides, mida korraldavad IAEA2, DTRA3,

NATO või Euroopa Liidu agentuurid;

- kahepoolne koostöö riikide ja ülikoolidega;

- ekspertide kaasamine õppekavade arendamisse ja loengutesse;

- akadeemiliste töötajate kompetentside tõstmine;

- teadus- ja arenduskoostöö edendamine uurimisprojektides, mis keskenduvad

keemiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude ennetamisele ning mõju

leevendamisele.

Tegevuste elluviimiseks:

- luuakse täiendavad ametikohad Sisekaitseakadeemiasse;

- korraldatakse regulaarseid seminare, koolitusi ja täiendkoolitusi, osaletakse

CBRN-alastes võrgustikes ja töörühmades;

- soetatakse CBRN õppevahendid.

2.6.2. Projekti sihtrühm

Sisekaitseakadeemia õppurid nii tasemeõppes kui ka täiendusõppes, sh

õiguskaitse ja muu valdkonna spetsialistid, riigiasutuste avaliku sektori töötajad.

2.6.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena tõuseb Eesti riigi valmisolek CBRN-sündmuste

lahendamiseks ja tänu ühistele koolitustele paraneb asutustevaheline koostöö.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2025 – 31.08.2029

2.6.5. Projekti elluviija

Sisekaitseakadeemia.“

1.8. muudan käskkirja punktis 4.1. nimetatud projekti „Raske peitkuritegevuse ennetamine“

seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad järgmiselt:

Raske

peitkuritegevuse

ennetamine

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 0 390 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 3 6 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

2 IAEA (International Atomic Energy Agency) Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur 3 DTRA (Defense Threat Reduction Agency) USA Sõjaministeeriumi allasutus julgeolekuohtudele reageerimiseks ja massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks

7 (8)

O.3.6 Projektide

arv kuritegevuse

ennetamiseks

arv 1 1 Kuriteoennetus hõlmab kõiki

meetmeid, mille eesmärk on

vähendada kuritegevust ja

kodanike ebakindlust nii

kvantitatiivselt kui

kvalitatiivselt või otseselt

tõkestada kuritegelikku

tegevust või vähendada

kuritegevuse potentsiaali ja

kuritegevuse põhjuseid.

1.9. lisan käskkirja punkti 4.1. järgmised projekti „CBRN-valdkonnas õpetamise ja

arendustegevuse võimekus Sisekaitseakadeemias“ seireks ja hindamiseks kasutatavad

väljundnäitajad:

CBRN-valdkonnas

õpetamise ja

arendustegevuse

võimekus

Sisekaitseakadeemias

O.3.1 Koolitus-

tegevuses

osalejate arv

arv 0 1100 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 0 8 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

1.10. lisan käskkirja punkti 4.2. järgmise projekti „CBRN-valdkonnas õpetamise ja

arendustegevuse võimekus Sisekaitseakadeemias“ seireks ja hindamiseks kasutatava

tulemusnäitaja:

CBRN-valdkonnas

õpetamise ja

arendustegevuse

võimekus

Sisekaitseakadeemias

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 880 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

1.11. lisan käskkirja punkti 5 projekti „CBRN-valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse

võimekus Sisekaitseakadeemias“ eelarve:

CBRN-valdkonnas õpetamise ja

arendustegevuse võimekus

Sisekaitseakadeemias

430 176 143 392 573 568

7%

1.12. muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.“.

1.13. muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

8 (8)

„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda

võimaldab.“.

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.12.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Seletuskiri