Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmine

KINNITATUD

Sisemininstri 14.01.2026 käskkirjaga

nr 1-3/6

„Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr

1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2

"Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine"

toetuse andmise tingimused"" muutmine“

LISA

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 2. novembri 2023. a käskkirjaga nr 1-3/124 kinnitatud

Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“

toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja Prüm II määruse

rakendamise ja Europoli Infosüsteemi andmelaaduriga seonduvad tegevused. Eelnõule kehtib

kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav

rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Ülle Leht

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1. Korrigeeritakse projekti „RAB aruandlusportaal“ kirjeldust, kuna SMIT on projektis

hankijaks, kuid SMITil kulusid projekti raames ei teki ning seega ei ole SMIT projektis

partneriks.

2. Korrigeeritakse OSINT projektide kirjeldusi:

Täpsustatakse projekti „Kriminaalpolitsei OSINT ja analüüsivõimekuse suurendamine“ sisu.

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlusel1 muudetakse projekti ühe komponendi sisu,

kuna arvestades Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) juba töös

olevate loodavate võimekuste arendusprotsessi etappe, sisu mahtu, ajalist jõudlust ning rahalisi

ressursse, ei ole kraapimismooduli loomine projekti raames reaalne nii ajaliselt, mahuliselt ega

eelarveliselt.

Täpsustatakse projekti sihtrühma ja tulemuste kirjeldust - eemaldatakse sidekriips, kuna PPA analüütikud tegelevad ka muude analüütiliste tegevustega ja sellepärast ei saa suunata sihtrühma

ainult OSINT analüüsi tegevatele analüütikutele.

Samal põhjusel täpsustatakse ka projekti „Tegevustoetus – OSINT süsteemi püsikulud“ sihtrühma.

3. TATi lisatakse kolm uut tegevust:

1) „Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur“ eelarvega 184 285 eurot.

1 PPA 27. novembri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/753 Siseministeeriumile

2 (4)

Olemasolev Europoli infosüsteemi (edaspidi EIS) andmete sisestamise lahendus ei taga

kriteeriumitele vastava kriminaalteabe sisestamist EISi ega vasta Europoli ootustele. Schengeni

viimasel hindamisel tehti Eestile soovitus võtta kasutusele automaatne andmelaadija EISiga

suhtlemisel, seega on projekt ka Euroopa Komisjoni prioriteet. Andmelaaduri

kasutuselevõtmisest saavad kasu kõik Eesti uurimisasutused, kuna EIS andmelaadur võimaldab

jagada kriminaalteavet teiste riikidega EISi kaudu nõuetekohaselt. PPA on Europoliga koostöös

vastutav keskasutus. SMIT on projektis hankijaks, kuid kuna SMITil kulusid projekti raames

ei teki, ei ole ta projektis partner.

2) „Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs“ eelarvega 787 522 eurot (elluviija:

PPA).

SMIT on projektis hankijaks, kuid kuna SMITil kulusid projekti raames ei teki, ei ole ta

projektis partner.

3) „Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs“ eelarvega 800 000 eurot (elluviija: Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI)).

Eesti ühines Prüm lepinguga 2008. a. Leping võimaldab vahetada operatiivselt teavet DNA-

profiilide, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete kohta. Operatiivne andmevahetus

on oluline kiirendamaks kuritegude ennetamist, tõkestamist ja avastamist. Lepingu raames

toimub ka teabevahetus terrorikuritegude ennetamise ning ebaseadusliku rände vastase

võitlusega. Prüm raamistik on võimaldanud õiguskaitseasutustel vahetada teavet, kuid

tagamaks tõhusamat võitlust kuritegevuse ja terrorismiga on EL algatanud Prüm otsuste

läbivaatamise eesmärgiga laiendada nende kohaldamisala ning ajakohastada vajalikke tehnilisi

ja õigusnõudeid. Uued ettepanekud (Prüm II) on suunatud andmevahetuse automatiseerimisele,

asjakohasemate andmete (andmekategooriad) ja erinevate andmebaaside (andmeallikad)

paremale kättesaadavusele ning tõhusamale juurdepääsu tagamisele tabamuse leidmisel teise

liikmesriigi riiklikus andmebaasis.

Eesti alustas DNA ja sõrmejälgede Prüm andmevahetusega aastal 2013. Tegemist on üle

Euroopa väga edukaks osutunud tööriistaga. Näiteks Eestis saadi DNA Prüm otsingutega aastal

2024 neljakümne kuuel korral sündmuskoha seni isikustamata DNA profiili kokkulangevus

välisriigi andmebaasis oleva isiku DNA profiiliga.

Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis hõivekohtades,

tuleb tagada sõrmejäljeskannerite, kaamerate ning lisaks mu lisavarustuse olemasolu ja elukaar.

Tänased seadmed on kasutuses aastast 2021 ja nende elukaar saab läbi Prüm II

andmevahetuskanali rakendamise alguseks. Seadmete ja muu lisavarustuse hankija on PPA

ning sõrmejäljeskännerite hankija SMIT. EKEI-le soetatakse vajalik tarkvara, mis liidestatakse

EKEI kasutuses oleva Riikliku Süüteomenetluse Biomeetriaregistri (edaspidi RSBR)

andmekoguga. Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK), kuid kuna

selle eest tasub EKEI ise, ei ole RIK projektis partneriks.

Lisanduvad tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Lisanduvad tegevused panustavad mh Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

eesmärkidesse ning aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6

„Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“.

TATi lisatavad tegevused on kooskõlas Sisejulgeolekufondi rakenduskavaga.

Siseministri 10. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/64 alusel otsustati ISFi rakenduskva

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi

3 (4)

rakenduskavasse lisatavad tegevused ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Need

tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate

nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid

ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid.

Elluviija kohustub projekti rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei

diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või

seksuaalse sättumuse tõttu.

Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi lisatavad toetatavad tegevused

on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.

PPA põhimääruse kohaselt on PPA Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille

ülesanne on mh süütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud

juhtudel ja korras, süütegude menetlemine ning ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu

õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete

täitmine. DNA ja sõrmejälgedega seotud päringuid nõustab ja koordineerib PPA

Rahvusvahelise operatiivinfo büroo rahvusvahelise ametiabi keskus. PPA on koostöös

Europoliga vastutav keskasutus.

Riikliku DNA registri ja riikliku sõrmejälgede registri vastutav töötleja on Justiits- ja

Digiministeerium, volitatud töötleja EKEI. EKEI põhimääruse kohaselt on tegu Justiits- ja

Digiministeeriumi hallatava riigiasutusega, mille tegevusvaldkonda kuulub mh riiklike

registrite, ekspertiisivaldkondade andmekogude, kollektsioonide ja võrdlusnäidiste kogude

pidamine. Vastavalt Prüm lepingule osaleb EKEI rahvusvahelises biomeetriliste andmete

vahetuses, st EKEI vahetab sündmuskoha jälgedelt saadud biomeetrilisi andmeid Prüm

lepinguga liitunud riikidega. Sõrmejälgede, DNA ja Prüm II raames ka näokujutise

andmevahetuse käigus viiakse Euroopa riikide vahel läbi biomeetrilisi otsinguid, kasutades

selleks andmeid, mis asuvad RSBRis. RSBRi volitatud töötlejana on EKEI ainus asutus Eestis,

kes teeb RSBR andmestikuga seotult nii siseriiklike kui välisriiklike otsinguid. Prüm

andmevahetuse raames on biomeetriliste andmete osas rahvuslikuks kontaktpunktiks (national

contact point) EKEI. Seda nii sõrmejälgede ja DNA andmete kui tulevikus Prüm II raames ka

näokujutiste osas.

Eeltoodust lähtuvalt saavad vaid nimetatud asutused olla ainuvõimalikud projektide elluviijad.

Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks

volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust

turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

4. Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste

käskkirja punkti 9.2. kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise

reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri

kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale

kohalduvate kohustuste osas.

4 (4)

5. Täpsustatakse toetuse suurenamise ja vähendamisega seonduvat nii, et see vastab

ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste

täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 31.12.2025.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu

eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

vaikimisi.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

KÄSKKIRI

14.01.2026 nr 1-3/6

Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme

1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja

hõlbustamine" toetuse andmise

tingimused"" muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 2. novembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.3 „Teabevahetuse tõhustamine ja

hõlbustamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1

1. Muudan siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme

1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“

(edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja tiitellehel olevat toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse

perioodi ja sõnastan selle järgmiselt:

„Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. 01.03.2022–31.12.2029“

1.2. Muudan käskkirja tiitellehte ja lisan elluviijaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

(edaspidi EKEI).

1.3. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2

„Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ja korda.“.

1.4. Täiendan käskkirja punkti 2.3.1. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt:

„SMIT soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile.“.

1.5. Muudan käskkirja punkti 2.3.5. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.5. Projekti elluviija: RAB.“.

1.6. Muudan käskkirja punkti 2.4.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt:

2 (7)

„Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine

avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest

andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi

ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine.

Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega teavet

koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe salvestamine ja

süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT tööriistu, mida saaks ühest

kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja efektiivsemalt teavet erinevatest

keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua automaatne vaatlusprotokollide

genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja teksti õigele dokumendivormile,

koos täpsete kuupäevadega jne. Eelnimetatud võimekuste väljaarendamisega luuakse

eeldused edaspidiselt ka veebi kraapimismooduli arendamiseks, mis võimaldab märgitud

keskkondadest teavet koguda, salvestada ning hiljem selle peal otsinguid teha.“.

1.7. Muudan käskkirja punkte 2.4.2. ning 2.4.3. ja sõnastan need järgmiselt:

„2.4.2. Projekti sihtrühm:

PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiametis,

Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad

ametnikud.

2.4.3. Projekti tulemus:

Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaoliselt

tegeleda OSINT teabe kogumise ja analüüsiga.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 2.5.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.2. Projekti sihtrühm:

PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad

ametnikud.“.

1.9. Muudan käskkirja punkti 2.9.1. viidet 8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818“.

1.10. Täiendan käskkirja punktidega 2.10., 2.11. ning 2.12. ja sõnastan need

järgmiselt:

„2.10. Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur

2.10.1. Projekti eesmärk ja sisu

Schengeni soovituse kohaselt tuleb võtta kasutusele automaatne andmelaadur Europoli

infosüsteemiga (edaspidi EIS) suhtlemisel. Vastavalt Europoli määrusele1 peavad

Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid sisestama EISi kriminaalteavet, mis puudutab

rahvusvahelist organiseeritud ja rasket kuritegevust. Eesmärk on välja selgitada teabes

esinevad seosed või muu oluline kokkupuude andmete vahel, mis on seotud:

- isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo

toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

- isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime

Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. a määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europoli)

3 (7)

Projekti raames arendatakse välja automatiseeritud teabe edastamise protsess, millega

valideeritakse andmelaaduri abil kriteeriumitele vastava kogutud teabe saatmist EISi.

Projekti tegevustega seotud hanke viib läbi SMIT.

2.10.2. Projekti sihtrühm

Eesti uurimisasutused, sh PPA, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet ja Euroopa

Liidu politseiasutused.

2.10.3. Projekti tulemus

Kasutusel on automaatne EIS andmelaadur. Tagades Eesti kriminaalteabe otsingutega

kättesaadavuse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, on võimalik saada tabamuste

korral teavet teiste riikidega sihtmärkide ja seotud piiriüleste kuritegude kohta, et

alustada ja/ või läbi viia ühiseid menetlusi. See aitab kaasa kiiremale organiseeritud

kuritegevusega seotud menetluste läbiviimisele.

2.10.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2026– 31.08.2029

2.10.5. Projekti elluviija: PPA

2.11. Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs

2.11.1. Projekti eesmärk ja sisu

Prüm raamistiku eesmärk on parandada, ühtlustada ja hõlbustada kuritegevusalase teabe

(DNA-profiilid, daktüloskoopia, näokujutiste), sõidukite registreerimisandmete ning

politseiregistrite andmete vahetamist kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja

uurimiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide ja Europoli vahel.

Samuti võimaldada ka teadmata kadunud isikute otsimist ja tuvastamata inimsäilmete

tuvastamist. Tagamaks tõhusamat politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud

andmete otsingut ja vahetust uuendati ning laiendati 2024. a Prüm II määruse2

kohaldamisala ning ajakohastati tehnilisi ja õigusnõudeid.

Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis

hõivekohtades, soetatakse sõrmejäljeskannerid, kaamerad ning lisavarustus ning

tagatakse nende elukaar.

Prüm II arendustega seoses rahastatakse projektist PPA arenduseksperdi tööd ja

asjakohastes töögruppides ja lähetustel osalemist. Arenduseksperdi ülesandeks on

tagada Prüm II tegevuste koordineerimine PPAs ning koostöö teiste siseriiklike

asutustega.

SMIT hangib sõrmejäljehõive seadmed ning nendega kaasnevad litsentsid/tootetoe.

2.11.2. Projekti sihtrühm

PPA, sh kriminaalmenetlust läbiviivad ametnikud

2.11.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on hangitud sõrmejäljeskannerid, kaamerad ja lisavarustus ning on

tagatud Prüm tegevuste koordineerimine Eestis.

2 Prüm II määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märts 2024. a määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust

4 (7)

2.11.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2026-31.12.2029

2.11.5. Projekti elluviija: PPA

2.12. Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs

2.12.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärgiks on Prüm II võimekuse loomine EKEIs. Projektist rahastatakse selle

ühe komponendi - biomeetriahõive tarkvara - soetust.

Prüm andmevahetuse raames on kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks omavahel

ühendatud Euroopa riikide DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registrinumbrite

andmebaasid. Prüm andmevahetus lähtub Euroopa Nõukogu otsustest 2008/615/JSK ja

2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2018/1726, (EL)

2019/817 ja (EL) 2019/8181.

Üle kümne aasta töös olnud andmevahetus (nn Prüm I) on praeguseks jõudnud etappi,

kus vajab ajaga kaasas käimiseks nii tehnilist kui sisulist edasiarendust. Selleks muudeti

2021. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seni kehtinud Prüm

regulatsioone. Kaasajastatud Prüm - Prüm II - toob muuhulgas uuendusena sisse:

1) tsentraalse ruuteri kasutuselevõtu senise bilateraalse andmevahetusmudeli asemel

2) näokujutiste vahetamise

3) isikuandmete poolautomaatse vahetamise.

Isikuandmete poolautomaatse andmevahetuse eelduseks Prüm II raames on riikliku

süüteomenetluse biomeetriaregistri (edaspidi RSBR) tarkvaralise lahenduse valmimine.

RSBRi arendab Registrite ja Infosüsteemide Keskus riigieelarve vahenditest, kuid

tarkvara üks komponent – biomeetriahõive tarkvara – hangitakse käesoleva projekti

raames.

Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

2.12.2. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on biomeetria hõivajad PPAs ja vanglates, EKEI

biomeetriliste valdkondade töötajad, Prüm andmevahetusega tegelevad isikud

Eestis ja teistes EL liikmesriikides.

2.12.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on hangitud biomeetriahõive tarkvara, mis teeb võimalikuks

Prüm II andmete vahetamise Eesti ja teiste EL liikmesriikide vahel.

2.12.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2026-31.08.2029.

2.12.5. Projekti elluviija: EKEI.“.

1.11. Täiendan käskkirja punktis 4.1. toodud tabelit järgmiste ridadega: Europoli

infosüsteemi (EIS)

andmelaadur

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

5 (7)

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

Prüm II võimekuse

tõstmine ja tagamine

PPAs

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

O.1.4 Ostetud

seadmete arv

arv 0 90 Seadmed on materiaalne vara, millele on

antud inventarinumber.

See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks

ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud

või liisitud seadmeid.

Prüm II võimekuse

väljaarendamine

EKEIs

O.1.1

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 0 5 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt

koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab

ühe projekti raames erinevat tüüpi

koolitust, tuleb temast projekti aruandluses

teatada ainult üks kord.

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

1.12. Täiendan käskkirja punktis 4.2. toodud tabelit järgmiste ridadega: Europoli infosüsteemi

(EIS) andmelaadur R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud

ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

muudetud IKT-

süsteemide arv

arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks

muutmine tähendab, et süsteemid on

võimelised teavet/andmeid vahetama ja

kasutama. Näitaja hõlmab

koostalitlusvõimet riiklike info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

süsteemide ning riiklike süsteemide ja

ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja

rahvusvaheliste andmebaaside vahel.

Selliste haldusüksuste

arv, kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud

olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/

arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja

osa, mis on seotud teabevahetusega

õiguskaitseasutuste ja muude pädevate

asutuste ning teiste liikmesriikide,

asjaomaste liidu organite, samuti

6 (7)

vahendeid/juhiseid

koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega /

rahvusvaheliste

organisatsioonidega

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega.

Prüm II võimekuse

tõstmine ja tagamine

PPAs

Selliste haldusüksuste

arv, kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud

olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/

vahendeid/juhiseid

koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega /

rahvusvaheliste

organisatsioonidega

arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja

osa, mis on seotud teabevahetusega

õiguskaitseasutuste ja muude pädevate

asutuste ning teiste liikmesriikide,

asjaomaste liidu organite, samuti

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega.

Prüm II võimekuse

väljaarendamine EKEIs R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud

ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

muudetud IKT-

süsteemide arv

arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks

muutmine tähendab, et süsteemid on

võimelised teavet/andmeid vahetama ja

kasutama. Näitaja hõlmab

koostalitlusvõimet riiklike info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

süsteemide ning riiklike süsteemide ja

ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja

rahvusvaheliste andmebaaside vahel.

R.1.7 Nende osalejate

arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

arv 5 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja

peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt

osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja

arvamuse saab registreerida ja esitada

kohe pärast koolituse toimumist.

R.1.8 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust, et

nad kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 5 3-6 kuud pärast koolituse toimumist

tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida

tema arvamust ja alles siis saab tema

arvamuse registreerida ja esitada selle

näitaja all.

1.13. Täienda käskkirja punktis 5. toodud tabelit järgmiste ridadega ja eemaldan

viimase rea:

Europoli infosüsteemi (EIS)

andmelaadur

138 213,75 46 071,25 184 285 1%

Prüm II võimekuse tõstmine ja

tagamine PPAs

590 642 196 881 787 522 (sh kuni

522 000 eurot

seadmete

soetamiseks)

2,2%

7 (7)

Prüm II võimekuse

väljaarendamine EKEIs

600 000 200 000 800000 0%

1.14. Muudan käskkirja punkti 7.6.5. ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, töögruppides, konverentsidel

osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud).

Kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel,

õppereisidel, konverentsidel) osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga.

Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva

enne koolituse toimumist;“.

1.15. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10

ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

1.16. Muudan käskkirja punkti 10.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates

tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused

lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada

30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

1.17. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.“.

1.18. Muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda

võimaldab.“.

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 31.12.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Seletuskiri